Qazaqtyń baıyrǵy mýzykalyq termınologııasy haqynda...
Osy kezge deıin tabylǵan derekter men naqtyly zattyq maǵlumattar qazaq saharasynda san-salaly mýzykalyq termınologııa bolǵandyǵyn aıqyn dáleldeıdi. Iıa, atsyz zat bolmaıdy. Endeshe kúılerdiń týýy, dombyraǵa til bitirýdiń qaı-qaısysy bolsa da belgili bir ataýsyz ornyǵyp, damı alatyny belgili. El ishi — óner kenishi. El aralap júrip osy kenishtiń qordalanyp jatqanyna aıqyn kóz jetkizdik. Ol – ol ma, neshe alýan saz tókken kúıshilerdiń de ǵajaıyp ónerine tánti bolǵanymyzdy jasyra almaımyz. Al ózimiz qadirleıtin dombyranyń ózi ár jerde ártúrli atalatyny qaıran qaldyrmaı qoımaıdy.
Bizdińshe, Evropanyń mýzykalyq termınologııasy men halyqtyń kóne mýzykalyq termınologııasy qatar júrý kerek. Sebebi, dombyra kóne aspap, ári onyń ózine tán ereksheligi belgili bir formasy bar. Onyń dybystyq qatary, detaldary qazaqtyń ulttyq sulýlyq týraly túsinigimen belgili bir talap-talǵamynan órbip shyqty. Bul jerde halyq estetıkasyn tereń bilýdiń jáne ony ıgerýdiń zor mańyzy bar.
Eń aldymen dombyranyń túrleri men onyń detaldary (qosymsha sıpattary) jaıly bir-eki aýyz sóz. Qazaqta dombyranyń eń keń taraǵan eki túri bar. Olar – Batys Qazaqstan, Túrkmenstan, Qaraqalpaqstan, Ózbekstan, Aýǵanstan jerine keń taraǵan qaýaq dombyra men Jıdelibaısyn, Jetisý men Saryarqaǵa taraǵan qalaq dombyra. Bizdiń oıymyzsha, «qaýaq» sózi «qabaq», ıaǵnı «asqabaq» degen sózden shyqsa kerek. Sebebi, qaýaq dombyranyń shanaǵy kóz toqtata qaraǵan adamǵa ortasynan qaq bólingen asqabaqqa uqsaıdy. Aıta ketý kerek, Indııa, Pakıstan men Aýǵanstanda keıbir aspaptar (mysaly, gıdjak) áli kúnge deıin asqabaqtyń asa bir qabyǵy qatty túrinen jasalady. Bul pikirdi aspaptanýshylar men mýzyka zertteýshi ǵalymdar áli de bolsa tereńdetip, dáleldeı túsýleri qajet bolady.Qaýaq dombyra forma jaǵynan pálendeı túrlenbeıdi. Ózgeretin tek shanaqtyń kólemi men moıynnyń uzyndyǵy ǵana.Qalaq dombyra óziniń syrtqy túrimen qalaqqa uqsas bolǵannan keıin osylaı atalǵan tárizdi – qalaq dombyranyń úsh túri bar: olar – ıyqty, búıirli jáne saýyrly dombyra.Endi osy eki túrli dombyranyń formasynyń ereksheligi kúıge qandaı áser etedi? Qazaqtyń dombyra kúıinde eki úlken dástúrdiń oryn alǵany anyq. Olar – tókpe kúı jáne shertpe kúı dástúrleri. Tókpe kúı el ishinde «bolat kúı», «muzbalaq kúı», «daýyldy» nemese «daýylpaz kúı» degen attarmen de belgili. Al, shertpe kúıdiń «naqysty kúı», «sherli, balbyraýyn kúı», «syrshyl kúı» syndy attary bar. Sondaı-aq «jady kúı» dep atalatyn kúı toby da kezdesedi. Oǵan mıfologııalyq saryndaǵy baqsynyń dombyramen nemese qobyzben tartylatyn kúıleri jatady. Árıne, eki túrli dombyra men eki túrli kúıdiń arasynda pálendeı shekara joq. Mysaly, Sh.Ýálıhanovtyń «Uly júz qazaqtary tutynǵan zattar» dep atalatyn sýretinde qaýaq dombyra beınelengen. Atyraýdan bir shalǵaıda jatqan, shertpe kúı dástúriniń bir salasyn tanytatyn Altaı qazaqtarynyń kúıi – tókpe kúı. Al endi eki túrli dombyranyń mýzykalyq minezdemesine keleıik. Batys Qazaqstanda taraǵan qaýaq dombyranyń (biz qazirgi orkestrlerde qoldanylyp júrgen dombyra jaıly emes, baıyrǵy Atyraý óńiriniń dombyrasy jaıly aıtyp otyrmyz) ishindegi sferalyq (domalaq) keńistik dybysqa qosalqy akýstıkalyq qasıetter darytady. Batys Qazaqstan kúıleriniń erekshe keńdigin, tynystylyǵyn, serpindiligin osymen túsindirýge bolady. Al qalaq dombyranyń ishki keńistigi sferalyq emes, kýbtik turǵyda. Sondyqtan dybysy qoıý buıra bolyp keledi. Ishki keńistiktiń osy eki túri de mýzykalyq qajettilikten týǵan. Daýyldy kúıler shyńyraýdan jaryp shyqqan bulaqtaı taza, qol batpaıtyn shymyr dybysty talap etse, sylqym shertisti kúıler, tátti, buıra dybysty qajet etedi. Dombyra detaldaryna keletin bolsaq, bulardyń da ózine tán jeke ataýlary bolǵan. Shanaq, moıyn, qulaq, tıek sııaqty termınderdi ekiniń biri biledi. Sonymen qatar, dombyra detaldarynyń umyt bolǵan ataýlary da kóp. Máselen, dombyrada úsh tıek bolady. Birinshisi – ishek bekitiletin, shanaqtyń túbine ornalasqan «ókshe tıek» («kepil», «túıme» degen qosalqy attary bar). Ekinshisi – shanaqtyń ústinde turyp, ary-beri jyljytylatyn negizgi tıek jaı ǵana «tıek», «shaıtan tıek» dep te ataldy. Úshinshisi – moıyn men qulaqtyń ortasynda turǵan «tabaldyryq tıek».Al dombyranyń qulaqtary bekitiletin qalaqsha – «alaqan» dep atalady. Keıde tómengi qońyraý buraýda ústińgi ishek jasandy dybys shyǵara bastaıdy. Osy jasandy dybysty (falsh) joıý úshin kóne dombyrashylardyń oılap tapqan tamasha amaly – «altyn asyq» dep atalatyn qosalqy tıek jáne bar. Ol tabaldyryq tıektiń janynda turady da kereginshe arly-berli jyljytylyp otyrady. Dombyranyń beti keıde «bet taqtaı» nemese «qaqpaq» dep te atalady. Endigi sóz perneleri jaıynda bolmaq. Qazirde, qazaq mýzykatanýynda dombyradaǵy perne sany jaıly birneshe pikir bar. Bireýleri toǵyz perne dese, bireýleri on bir perne degendi aıtady. Baz bireýleri dombyrada jyljymaly on tórt perne bolǵan deıdi. Halyq poezııasynda kezdesip otyratyn «dombyram toǵyz perne» nemese «dombyram eki shekti on tórt býnaq» degen tirkester óte kóne zamanda dombyranyń toǵyz nemese on tórt pernesi ǵana ıgerilgen kezde aıtylyp, keıinnen derektik máni joıylyp turaqty epıtetke aınalyp ketken tirkester bolýy múmkin. Perneniń sanyn bundaı derekke qarap emes, kúıdiń qurylysyna, aýqymyna qarap sanaý kerek. Kóne ortaǵasyrlyq dombyra kúılerinde qazirgi jıyrma perneniń barlyǵy jáne qazirgi dombyrada joq úsh qashaǵan perne kezdesedi. Jıyny – jıyrma úsh. Iaǵnı, qazaq dombyrasy aspap retinde qalyptasyp bolǵan kezde jıyrma úsh pernesi bolǵan. Jáne osy pernelerdiń árqaısysynyń aty bolǵan. Endi osy pernelerdiń atyn, qazirgi evropalyq notalyq belgilermen shendestire otyryp atap shyǵaıyq. Dombyranyń birinshi pernesi evropasha «sol-dıez» — qazaqsha «oǵyz perne» dep atalady. Bul perne Dáýletkereıdiń «Kóruǵly» kúıinde jáne oǵyz-qypshaqsha zamanynan qalǵan saryndarda, túrikmen bahshylarynan qazaq dombyrashylaryna aýysqan kúılerde jıi kezdesedi. Ekinshi perne evropasha «lıa» — qazaqsha «bas perne» dep atalady. Bul perneniń «bas perne» dep atalǵan sebebi, ol kóptegen kúıdiń birinshi pozıııasynda, al onda bolmasa mindetti túrde qaıyrma tartylǵan kezde basylady. Úshinshi perne «sı bemol» - qazaqsha «tylsym perne». Bul perneniń bulaı atalýy da ońaı túsindiriledi. «Tylsym perne» qobyzda tartylatyn jáne qobyzdan dombyraǵa aýysqan jady kúılerdiń barlyǵynda derlik kezdesedi. Halyq tilinde el úshin otqa túsken azamatty «eńireli» dep ataıdy. Iaǵnı, «eńireli» degen sóz, «iri» nemese «kemeline kelgen» degen maǵynany berýge tıis. Besinshi perne evropalyq nota jazýynda aty da, zaty da joq, al qazaqsha aty «qashaǵan perne». Bul perne «sı» menen «do» notalarynyń arasynda tur.Buǵan arnaıy toqtalýymyz kerek. Ejelden málim, Evropada qalyptasqan mýzykalyq júıedegi eń kishi ólshem – jarty ton, ıaǵnı bemolder men dıezder. Renessanstan bastap qazirgi zaman aralyndaǵy Evropa mýzykasy tek osy ólshemderge negizdelgen. Al Shyǵys mýzykasy, onyń ishinde, túrki saz júıesi múldem basqasha qurylǵan. Munda evropalyq mýzykant úshin múldem qupııa, tanyp bilý múmkin emes, osydan kelip jat kórinetin ólshemder kóptep kezdesedi. Evropa ónerinde, mysaly, jıvopıste ımpressıonızmge deıin aq, qara, qyzyl, jasyl, kók sııaqty qanyq boıaýlar basym boldy. Al ımpressıonızm aq pen qaranyń, qyzyl men kóktiń t.t. arasynda sansyz kóp, ótpeli, aýyspaly reńkterdiń baryn ashty. Jer menen shóptiń, aǵash pen sýdyń, qysqasy, ózderi biletin zattardyń barlyǵynyń sáýlelik refleksterin tapty. Biraq osy «ashty», «tapty» sóziniń ózi, búkil álemdik ónerdiń barlyǵyn kórip, estip taýysa almasa da, tarıhta izi qalǵan ónerden birshama tolyq maǵlumat alǵan adam úshin balań pikir bolyp kóriner edi. Óıtkeni, aýyspaly, ótpeli reńkterdi salý Shyǵys sýret ónerinde, dálirek aıtqanda, Qytaı men Japonııanyń kóne jáne ortaǵasyrlyq sýret ónerinde baıaǵyda ashylyp, kúndelikti mashyqqa aınalǵan nárse edi. Akvarel men grafıka ónerin shyńǵa shyǵarǵan, sýret teorııasynda qundy eńbekter qaldyrǵan Qytaıdyń uly sýretshisi Shı-taonyń pikirinshe qas sýretshiniń sýretinde kózge kórinbes seldir tútin, aýaǵa sińip joǵala bastaǵan tuman, názik saǵym bolý kerek. Óıtkeni, dúnıe qozǵalys ústinde. Al ol qozǵalysty názik túısik qana qabyldaı alady. Mysaly, japon balalary qyzyl tústiń ǵana elý túrli reńkin ajyrata alady eken. Bul olardyń erekshe bop asyp týǵandyǵynan emes. Bári de tárbıeniń áseri, daǵdy, tájirıbeniń nátıjesi. Al endi, Shyǵys mýzykasyna keletin bolsaq, munda taǵy da ımpressıonıstik júıeni kóremiz. Mysaly, túrki mýzykalyq aspaptaryndaǵy qashaǵan pernege (evropalyq mýzyka aıasynda tárbıelengen adamnyń qulaǵy qabyldaı almaıtyn, jasandy nemese buraýy kelmeı turǵan shektiń dybysy bolyp sanalatyn shırek tondyq dybys) kúmándana qaraǵan adam Indııanyń sıtara aspabyndaǵy tonnyń on altydan bir bóligine taǵylǵan, ıaǵnı, qashaǵan perneniń ózinen tórt ese jıi nemese tórt ese kishi pernege qalaı qarar edi? Eger, qazaq tyńdaýshysy shırek tondyq dybysty estı alsa, ol neshe ǵasyrlyq mýzykalyq tárbıeniń jemisi. Al endi osy qashaǵan perne qalaı paıda boldy jáne qazirgi zamanda dombyra saǵasynan qalaı ketti, sondaı perneniń bolǵandyǵyna qazirgi jas, jasamys dombyrashylardy nandyrý nege sonshalyqty qıyn, osy máselelerge keleıik. Bizdiń oıymyzsha, keıbir mýzyka mamandarynyń aıtyp júrgen, «dombyranyń eń tómengi saǵasy on toǵyzynshy ǵasyrda ıgerilgen» degen pikiri – ushqary pikir. Bulaı deýimizge úlken sebep bar. Birinshiden, bizdiń eramyzǵa deıingi óte kóne ǵasyrlarda Týran ólkesinde bolǵan grek saıahatshylary kóshpeli taıpalarda eki shekti, shertip tartylatyn aspaptyń bolǵandyǵyn aıtady. Al shektiń az bolýy, mysaly, sol kóshpelilerdiń aspabyndaǵydaı ekeý bolýy – perne mádenıeti damyǵandyǵynyń eń úlken dáleli. Mysaly, adyrna, nemese arfa, ımbal men gýslıde oktavadaǵy ár dybysqa buraýy keltirilgen jeke shek bolady. Al, eki shekti aspapta kerek dybysty shekti uzartyp – qysqartý arqyly, ıaǵnı saýsaqpen ár jerinen basý arqyly alady. Perne degenińiz osy. Sodan arada myńdaǵan jyldar ótti delik. Tutas bir ıvılızaııanyń áldeneshe ret gúldenip, áldeneshe ret quldyraıtyn ýaqyty. Iaǵnı, osydan keıin dombyranyń eń tómengi saǵasynyń ıgerilý ýaqytyn on toǵyzynshy ǵasyrdan bastaý ábestik bolar edi. Tarıhtyń damý satysy árqalaı. Al rýhanı jáne zattyq mádenıet belgili bir aıada tarıhta ómir súrip damıdy. Odan onyń tarıhqa qatystylyǵy kelip shyǵady. Ol da quldyraıdy, al qaıta gúldengende burynǵy qalpyna qarqynyna jete almaı qalatyny da tabıǵı.
Mysaly, Qurmanǵazy, Dáýletkereı nemese Baıjigit pen Táttimbet dúnıege kelmeı turǵan kezde qazaq saharasynda tartylyp kelgen «Abyl» kúıiniń aýqymy tómengi saǵadan da tómen, dombyranyń qaqpaǵyndaǵy tysqary pernege jetip baryp toqtaıdy. Dombyranyń arhetıpinde perne bolmaǵan sııaqty. Shertip nemese tógiltip tartý tásili sol kezde-aq bolýy múmkin. Al, perneni basý prınıpi qobyzdyń perne basý prınıpine uqsas bolǵany kúdik týdyrmaıdy. Iaǵnı, qobyzdaǵydaı, perneniń orny ǵana basylǵan. Qyrǵyz qomyzynda áli kúnge deıin perneniń joqtyǵyn eske alsaq, bul – tańqalarlyq qubylys emes ekenin kóremiz. Al shegelep baılanǵan perne joqta saýsaqtyń tonnyn (dybystyń) shıregine barýy op-ońaı. Sonda belgili tońdardyń keıbiriniń arasynda (qazirgishe qatar turǵan eki perne) ótpeli, belgisiz bir psıhologııalyq kúıdiń baryn qazaq mýzykanttary jazbaı tanyǵan bolýy kerek...
Qajettilikten týǵan, sóıtip, laıyqty túrde ornyǵa bastaǵan nárse dástúrdiń enshisine aınalady, umytylmaıdy. Keıin perne baılaý, dybysty bekitý mádenıeti qalyptasqan kezde osy shırek ton, qashaǵan perne umytylmaı baılanǵan. Qashaǵan perneniń dombyra saǵasynan kóshýi ult aspaptar orkestriniń paıda bolýymen baılanysty. Orkesterlegen kezde aspaptyń jańa sapaǵa kóshetini aqıqat. Jeke oryndaýshylyq kezeńindegi amal-tásilderdiń birigip oınaý kezinde keregi bolmaı qalady. Aspaptardyń aýqymy teńestiriledi, artyq-aýys dybystar (mysaly, shırek tondyq qashaǵan perneler) alynyp tastalynady. Bul oıymyzdy durys túsingen jón. Biz orkestrdi, orkestrleý prınıpin kinálap otyrǵan joqpyz. Shırek tondyq dabystyń qalaı joıylǵandyǵyn ǵana kórsettik. Keıinnen ǵalymdar osy neshe ret ózgerip, qazirgi orkestrlik qalpyn tapqan dombyrany «Kóne dombyra osyndaı bolǵan, onyń dybystyq qatary erte kezde-aq temperaııaǵa (yrǵaqty tezdigi) ushyraǵan» degen pikirdi qýattady. (Mysaly, baz bireýlerge Abaı atyndaǵy memlekettik opera jáne balet teatry bizdiń eramyzǵa deıingi V ǵasyrdan bastap osy Kalının kóshesinde tur desek qalaı bolar edi. Al endi mýzykalyq mektepte, ýchılıede, óner ınstıtýttarynda osyndaı «ǵalymdardan» tárbıe alyp shyqqan dombyrashylardy «dombyra osyndaı da osyndaı bolǵan, onda mynadaı perneler bolǵan» degenge nandyryp kórińiz. Evropanyń bilgir mýzykatanýshy ǵalymdarynyń aıtysyna qaraǵanda, Evropada da sımfonııalyq orkestr paıda bolmaı turǵan kezde aspaptarda erkin dybystyq qurylys bolǵan. Sondyqtan, erkin dybystyq qurylysty, orkestrdiń paıda bolý jolyndaǵy ótpeli kezeń retinde emes, kerisinshe, ómir súrýge huqy bar jeke sıstema, fenomen dep qarap, ony jeke, soldik oryndaýshylyq dástúrde saqtap qalǵan deý oryndy. Qazirgi tyńdaýshy Dına Nurpeıisova nemese Ábiken Hasenovtiń kúı shertisin estip otyryp, yndynyńdy qurtqan, birde qarlyǵyp, birde buıralanyp janyńdy nurǵa bólegen dybys qaıdan shyqqan dep qaıran qalady. Onyń bári dombyrashynyń sheberligi jáne halyqtyq dástúrdegi amal-tásildiń túıisýinen kelip shyǵady. Endi qalǵan pernelerge keleıik. Altynshy perne «do» — qazaqsha «jetim perne». Nege bulaı atalǵany jumbaq. Jetim perneden keıin «do dnez» — qazaqsha «jýas perne». Shamalaýymyzsha, keıbir kúıler men ánderde ǵana kezdesetin, sırek qoldanylatyn perne bolǵannan keıin osylaı atalǵan. Segizinshi perne «re» — qazaqsha «kósem perne». Bul perne, ásirese, shertpe kúı men qazaq ánderiniń kóbinde negizgi pozıııa bolyp sanalady. Kósem perne atalý sebebi de sodan bolsa kerek. Kósem perneden keıin «mı bemol» — qazaqsha «muńlyq perne». Mınorlyq ánder men men kúılerde kóp qoldanylǵandyqtan osylaı atalady. Kelesi perne «mı» — qazaqsha «dańǵyl perne». Bul perne barlyq ánder men kúılerde derlik qoldanylady. «Burynnan bar dańǵyl jol» degendi bildirse kerek. On birinshi perne «mı» men «fanyń» arasynda turǵan ekinshi qashaǵan perne. Odan keıin turǵan perne «fa» — ekinshi jetim perne. Kelesi perne «fa dıez» — qazaqsha «emireli perne». Nege bulaı atalǵany jumbaq. Álde «emirený» degen maǵynany bere me, álde túrikmen dýtaryndaǵy «gókilep perne» sııaqty tý, taıpa atyn bere me, belgisiz. On tórtinshi perne «sol» — qazaqsha «sheshen perne». Atynan kórinip turǵandaı, eń sheshen perne osy bolyp sanalady. Sheshen perneden keıin «sol dıez» — qazaqsha «úısiz perne» nemese «shala shaǵyrmaq perne». Nege bulaı atalǵany belgisiz. Kelesi perne «lıa» — «shaǵyrmaq perne». Bizdińshe «shaǵyrmaq» «jasyrynǵan jalyn» degendi bildiredi. Sebebi, kúılerdiń kóbinde shaǵyrmaq perne ózi qoldanylýymen qatar, sheshen pernege ár berýshi retinde qoldanylady. On jetinshi perne «sı bemol» — qazaqsha «qusar perne». Joramaldaýymyzsha, kúılerdiń kóbiniń shıesi osy arada sheshiletin bolǵan soń osylaı atalǵan. Qusar perne men «sı»-dyń arasynda «úshinshi qashaǵan» perne ornalasqan. On toǵyzynshy perne «sı» — «Ket Buǵanyń pernesi». Atynan kórinip turǵandaı, uly qobyzshy Ket Buǵa qoldanǵan perne. Qazirgi kezde Súgir kúıleri men qobyzdan dombyraǵa aýysqan kúılerde qoldanylady. Ket Buǵanyń pernesinen keıingi turǵan «do» — «shyńyraý perne». Kóne túrki mıfologııasynda «shyńyraý» eki túrli maǵynada qoldanylady. Birinshi maǵynasyndaǵy «shyńyraý» úsh qabatty dúnıeniń (trıhotomııa) eń tómengi qabaty. Ekinshi maǵynasyndaǵy «shyńyraý» búkil álemdik uly daraqtyń (velıkoe mırovoe derevo) úsh kezeńiniń arasyndaǵy baılanysty iske asyratyn alyp qus. Mysaly, ólgen adamnyń jany shyńyraýǵa minip uly daraqtyń joǵarǵy butaǵyna jetedi. Bizdiń oıymyzsha, «shyńyraý perne» bul arada «tómengi dúnıe» degendi bildiredi. Osy perneni taqqan adam budan keıin perne baılanbas, osy eń sońǵy perne bolar dep sheshken sııaqty. Alaıda, ýaqyt ótip, adam balasynyń talǵamy ósken saıyn kúı aýqymy odan da tómen perneni kerek etedi. Sonymen, dombyra saǵasyna taǵy bir perne – «tabaldyryq perne» taǵylady. Ol qazirgi dombyranyń moıny men shanaǵynyń sheginde turǵan «re» notasy. Biraq bul da sońǵy perne emes edi. Eń sońǵy perne «mı» ýaqyt óte dombyranyń qaqpaǵyna ornalasty. Onyń aty «tysqary perne» ataldy. Taǵy bir perne – «Shyńyraý perne» men «tabaldyryq perneniń» arasyndaǵy jartylaı yrǵaq «do dıez» — qazaqsha «kádesiz perne» dep atalady. Aty «kádesiz» bolǵanymen, bul perne múldem qoldanylmaıdy degen pikir týmasa kerek. Sebebi, qazaqtyń mýzykalyq turmysynda burynnan belgili túre tartys, súre tartyspen qatar «qulaq shyǵaryp tartysý» men «eser tartys» degen bolǵan. Alǵashqy aıtylǵan túre tartys pen súre tartysta kúıdiń tereńdigi, kúıdiń sany, oryndaýshylyq sheberlik synǵa tússe, sońǵy eki tartystyń jóni múldem bólek. Qulaq shyǵaryp tartysýdyń máni mynadaı. Eki dombyrashy kúı sanymen de, oryndaýshylyq sheberlikpen, osydan kelip shyǵatyn kúı tereńdigimen de bir-birinen asa almasa, júlde berýde óte saqtyq kerek bolady. Sebebi, óner básekesi óte qytyqshyl nárse. Sondyqtan tartysty júrgizip otyrǵan jetekshi dombyrashy belgili bir áýendi ekeýine beredi. Shart – osy bir áýennen eki dombyrashy bir-birine uqsamaıtyn kúıler shyǵarý kerek. Eki kúı de osy áýenmen bastalyp, osy áýenmen aıaqtalý kerek. Keıde tosynnan shyǵarylǵan eki kúı de áýezdiligimen teń turyp, sarapshylar qatty qınalysqa túsetin jaǵdaılar bolady eken. Al, eser tartys shamamen qazirgi «mýzykalyq kalambýr» nemese «mýzykalyq masqarampaz» degen oıynǵa uqsas. Mysaly, aqyndar arasyndaǵy «arsyz» aıtys sııaqty, úlken dombyrashylar tartysyp ketkennen keıingi masqarampazdar oıyny. Munda kúıi neǵurlym usqynsyz, mýzykalyq logıkaǵa neǵurlym qaıshy, kúlkili ári dombyrashynyń qımyly neǵurlym turpaıy bolsa – sol jeńiske jetedi. Joǵaryda aıtylǵan kádesiz perne osy eser tartysta paıdalanylyp, óziniń asqan «ársiz» dybysymen jurtty tańqaldyryp, kúlkige batyrady eken. Perne jaıynda taǵy bir-eki aýyz sóz. Budan tys dombyrada «oımaýyt perne» degen bolǵan. Bul, belgili bir pernelerdiń arasyndaǵy saǵanyń aǵashyn saýsaqtyń basy sııatyndaı shuqyrlap oıý arqyly jasalatyn perne. Qashaǵan perneden de kishi mıkroıntonaııany, shamamen 1/8 nemese ındııalyq sıtaradaǵydaı tondy beretin perne.
Endigi áńgime kúı tartýdaǵy oń qoldyń qaǵystary men sol qoldyń ishek basýdaǵy tásilderi týraly.
Bizge ázirge sol qoldyń saýsaqtarynyń ara-qatynasynan «qaz taban», «bóri taban» jáne «baıtaq» degen araqatynastar belgili. «Qaztaban» qazirgi kvartaǵa para-par. «Bóri taban» — kvınta. Al «baıtaq» osy ekeýinen úlken araqatynastardyń (mysaly, kvıntadan oktavaǵa deıin) barlyǵyn belgileý úshin qoldanylǵan bolý kerek. Sol qoldyń kúı tartý kezindegi tásilderine keleıik. Eń jıi kezdesetin tásil «attaý». Bir nárseden ekinshi nársege jaı kóshý osylaı dep atalady. Odan góri kúrdelileý tásil «qarǵytý» jáne «keri qarǵytý». Munda saýsaq perneni jaı baspaıdy, tıesili pernege qarǵyp jetedi. Kúrdeliligi jaǵynan qarǵytýmen shamalas tásil – «jaba tastaý». Ádette, oń qoldyń qaǵysynsyz, sol qoldyń qaǵysynsyz, sol qoldyń saýsaqtarynyń kúshimen jasalatyn tásil. Shekti terbetý, vıbraııaǵa (terbelis) keleıik. Dombyra kúıinde shekti terbetýdiń úsh túri bar. Birinshisi, ásirese dombyrany alǵash úırenip júrgen shákirtter kóp qoldanatyn «dirdek» tásili. Munda ishek mehanıkalyq túrde terbetiledi. Sheberlikten ada, dombyramen áli tutaspaǵan adamnyń qoldanatyn tásili. Dirdek – keıde kóptegen flajoletterdiń nátıjesi de bolýy múmkin. Terbeýdiń ekinshi túri sheberlikke jetkende paıda bolatyn mashyq – «qıǵash kóbe» nemese «kese terbeý» dep atalady. Terbeýdiń úshinshi túri, dombyrashynyń sheberligi asa bıik órege jetken kezde, búkil ónerimen marqaıǵan kezde paıda bolatyn mashyq – «taıǵanaq kóbe» nemese «saýyn tartý» dep atalady. Bul qazirgi qoldanylyp júrgen «glıssando» tásiliniń asa qysqa túri. Oń qoldyń qaǵystary mynadaı retpen júıelenedi. Dombyra qaǵystary úlken eki topqa bólinedi. Olar: 1. Qara shertis. 2. Ilme. Sansyz kóp qaǵys osy eki tásildiń kóptegen varııaııalary ǵana. Bizge belgili qaǵystar: 1. Taza qara shertis. 2. Taza ilme. 3. Tebegen qańys (nemese tepkileı tartý). 4.Jap ta qymta. 5. Túıdek qaǵys. Qara shertis kádimgi ońdy-soldy jáne tómen qaraı qaǵys. Ilme – joǵary qaraı qaǵys, keıde «teris qaǵys» dep te atalady. Sondaı-aq, ilme dep keıde eki shektiń árqaısysyn jeke-jeke ilip tartý tásilin de ataıdy. Tebegen qaǵys – shektiń ústinen qaǵyp oınaý tásili. Al negizinen keletin bolsaq, tebegen qaǵys kádimgi teris qaǵystyń bir túri (mysaly, «Kókeıkesti» kúıiniń baıyrǵy aty «Terisqaqpaı». «Jap ta qymta» qaǵysy – saýsaqpen qaqqannan keıin ishekti alaqanmen jabý tásili. Dombyradan bydyńdaǵan elikteýish dybystar shyǵarý úshin qoldanylady. Túıdek qaǵys dep siltep qaǵý, aıqysh-uıqysh tásilge baı, jyldam qaǵysty ataıdy.
Qazaq kúıinde kompozıııaǵa baılanysty termınder kóptep kezdesedi.
Eń aldymen, kúıdiń túrlerine toqtaıyq. Qazaqta kúı tonaldyq jaǵynan eki úlken topqa bólinedi. Olar: qońyr jáne alqońyr kúıler. Qońyr – qazirgi mınor áýen, alqońyr – qazirgi major áýen. (Bul termınder dombyranyń buraýyna da baılanysty. Mysaly, «lıa-re» buraýy keıde qońyr, keıde alqońyr buraý dep atalady. Al, qazirgi «re-sol» buraýy jáne odan joǵary buraýlar qazaqta «shyńyltyr buraý» dep atalady.
Kúıde eki túrli kompozıııalyq qurylym kezdesedi.
Ol – «býyndy» jáne «býynsyz» kúıler. Býyndy kúı bir áýendi reprıza arqyly qaıtalaý arqyly jasalady. Mysaly, Á.Hasenovtyń oryndaýyndaǵy Táttimbettiń Qosbasary qamyryqty áýenniń úsh ret qaıtalanýynan turady. Býynsyz kúıde qaıtalaý bolmaıdy. Ol úlken bir áýennen turady. Qazaqtyń sheksiz kóp kúıi osy eki túrli qurylymnyń sansyz kóp varıaııasy. Kúıdiń ishki qurylysyna baılanysty da birshama damyǵan termınologııa bolǵan. Qazirde «kúıdiń basy», «kúıdiń ortasy», «kúıdiń aıaǵy» dep aıtylyp júrgen termınder halyq óneriniń profanızaııaǵa, qarabaıyrlyqqa ushyraýynan týǵan termınder. «Kúıdiń basy» termınimen qatar qazaqta «kúıdiń álqıssasy» degen termın bolǵan. Odan keıin retimen «kúıdiń qulaǵy» degen sóz keledi. Bunda bir aıta ketetin nárse, «qulaq» — kúıdegi áýenniń damýyn kórsetýmen qatar «jańa» degen maǵynany da beredi. Mysaly, kúıdiń basyndaǵy áýen aýnap túsip jańa sapaǵa kóshkende «kúıden qulaq shyqty» deıdi. Sondaı-aq jańadan shyǵarylǵan kúı de «Pálensheniń qulaq kúıi» dep kópke deıin atalynyp júredi. (Dombyrany kúılegende de «qulaq kúıin keltirdi» dep aıtady). Kúıdegi kelesi kezeń – «kúıdiń keýdesi» dep atalady, ıaǵnı orta tusy degen sóz. Kúıdegi kýlmınaııa (sharyqtap shegine jetý) qazaqsha «kúıdiń shıesi» dep atalady. Al sheshilý (razvıazka) – «kúıdiń qusar jeri» dep atalady. Eń sońyndaǵy tynysh áýen – «solyqtaý». Al endi býynnyń ishindegi usaq qurylysty taldaıtyn termınderge keleıik. Kúı býynnan tursa, býyndy «aıshyqtar» quraıdy. Aıshyq óz kezeginde «burma» dep atalatyn bólshekke bólinedi. Al burmadan keıingi eń kishi ólshem - «ıirim», qazirgi mýzykalyq (frazaǵa) para-par. Sóz sońynda dombyrany (nemese jalpy shekti aspapty) kúıge keltirýde qoldanylatyn termınderdi atap, taldap óteıik. Shejire aqsaqaldardyń, aıtysyna qaraǵanda, jaqsy bir otyrysta belgili bir kúıler ǵana tartylyp, dombyranyń buraýyn kesh boıyna ózgertpeýge, ıaǵnı, jaqsy áserdi bóten áýen, bóten buraýmen laılamaýǵa tyrysqan. Al, eger jazataıym oń buraýdan teris buraýǵa kóshetin bolsa, «saýmalap buraý» nemese «shyjymdap buraý» tásili qoldanylady eken. Onyń syry mynada. Eger dombyrashy oń buraýda turǵan dombyranyń astyńǵy ishegin kenet kóterip teris buraýǵa keltirse, onda aldyńǵy tamasha áser (qazirgishe «modýs») joq bolady. Sondyqtan astyńǵy ishekti oǵyz perneniń dybysyna keltirip, ústińgi ishekti tonnyń jartysyna túsirgende alǵashqy oń buraýdan sál ǵana joǵary, janǵa jaıly teris buraý paıda bolady. Saýmalap buraý degen osy.
Ishekti jaqsy sóıletý úshin paıdalanylǵan, qazaq dombyrashylarynyń arasynda keń taraǵan tásil – «artyq buraý» tásili. Erteń tartys bolady degende dombyranyń ishegi shireı qatty buraýda turǵan ishek erteńine bosatqan kezde eń tómengi buraýdyń ózinde ashyq, sheshen dybys shyǵarady. Onyń sebebi nede? Sebebi, ishekte «plastıkalyq jad» («plastıcheskaıa pamıat») degen bolady. Iaǵnı, bos buraýǵa túsken ishek keshegi qatty buraýǵa umtylady. Sonda bos buraýdyń ashyqtyǵy, tazalyǵy qosylyp kelip tamasha áýen túziledi. Bundaı qalyp 40-50 kúı tartylǵansha saqtalady.
Endi kúı tartý kezindegi tıektiń qalpyna keleıik. Tıektiń negizgi orny (tabaldyryq perneniń daýsymen tekseriletin) «tıektiń taǵy» dep atalady. Sondaı-aq tıektiń taǵy bir orny bolady. Keıbir, shıesi tabaldyryq pernege jetpeı toqtaıtyn kúılerde tıek alǵa qaraı, dálirek aıtqanda,negizgi tonmen qashaǵan perneniń arasyndaı nemese odan azyraq qashyqtyqqa jyljytylady. Bul ne úshin kerek?Bul arada adamnyń qulaǵy, kókiregi, estetıkalyq maqsat úshin aldyn-ala qoldanylady. Qazaq tyńdaýshysy shırektondyq dybysty (qashaǵan perne) estı alady dep joǵaryda aıttyq. Al shırektonnan az dybysqa shaǵan perneniń dybysyna jetpeıdi. Sonymen qatar bul taza tonda emes. Iaǵnı, bolar-bolmas asyp turǵan dybys ádepk áýennen ólsheýsiz taza bolyp shyǵady. Bul amal «tıekti ozdyryp qoıý» nemese«tıekti bıge shyǵar» dep atalady. Bul tásil tek qazaq saharasynda ǵana emes, Evropada da qoldanylǵan sııaqty. Marııa Tıbaldı-Kezanyń «Paganını» atty kitabynda uly skrıpkashynyń bir qupııasy retinde osy artyq buraý men tıekti ozdyryp qoıý aıtylǵan. Orkestrmen birigip oınaǵanda solıst senaǵa shyǵyp halyqqa qansha jaqyn tursa da orkestr jalǵyz skrıpkany basyp ketedi.Paganını joǵarydaǵy tásildi qoldanǵan kezde orkestrdiń fonynda buraýy sál kóterińki skrıpka erekshe ún shyǵarǵan.
* * *
Baıyrǵy mýzykalyq termınologııa qazaqtyń baıyrǵy mádenıetiniń, jarqyn tiliniń bir kórinisi ǵana. Bul maqalany kóne mýzykalyq termınologııa salasyndaǵy sońǵy sóz deýden aýlaqpyz.El ishinde áli kóptegen termınder tabylyp qalýy múmkin. Sóz sońynda osy asyl qazynany aıalap, saqtap, aqyr-sońynda bizdiń qolymyzǵa tabys etken kóne kóz qarııalarǵa kóp-kóp alǵysymyzdy aıtamyz.
«Juldyz» jýrnaly, 1989, №5
