Til máselesindegi bir jaǵymdy úrdis týraly aıta salaıyn.
Ótkende bir aǵamyz "Jıyrma jyl buryn jazǵandarymdy oqysam, uıalamyn. Bastan aıaq kalka!" dedi. Ózim de 2012 jyly Tolstoıdyń kúndeligin aýdarǵanmyn azdap. Keıin sony oqyp, týra solaı uıalǵanmyn.
Qalyptasa bastaǵan kalkalardan qashyp, qazaqsha oralymdardy izdeı bastaýymyzǵa birneshe adam sebep boldy ǵoı dep oılaımyn. Ózim osy máselege kelgende birinshi kezekte marqum Bekbolat Ádetovti oılaımyn. O kisi 2010 jyldary keremet-keremet maqala jazyp júrdi. Bertinde Gúlnár Salyqbaı apaıymyzdyń tizip turyp 7-8 qateni túzegen sózi kóp jerge tarap, úlken paıdasyn tıgizdi. Qaınar Oljaı, Sáken Sybanbaı aǵalarymyzdyń til tazalyǵy jónindegi posttary da jýrnalısterge paıdasy eresen bolǵanyna kúmán joq. Batyrbolat Aıt-Bolatuly aǵa resmı tildi tazalaý úshin az alysqan joq. Taǵy da sol sekildi dál qazir meniń esime túspeı turǵan nemese men kórmeı júrgen kisiler bolýy múmkin (Olardyń attaryn sizder jaza otyryńyzdar). Biraq deımin ǵoı, bárinen de buryn, turaqty jazyp, qaımyqpaı alysyp kele jatqan bir adam bolsa, ol Nazgúl Qojabek qoı. Deste-deste mátin oqyp, sonyń ishinen tapqanyn bizge aıtyp, toqtaýsyz alysyp kele jatyr. Bárimiz qosylyp bir "Rah-met!" dep qoısaq ta artyq etpeıtindeı.
Muqaba baspasynan shyǵýy tıis bir kitap aldyma kelgen soń, basqa jumystardyń arasynda kúnine 5-6 betten bolsa da oqı bereıinshi dep ashqanmyn. Ishinde uzaq jyldar degen kalkany kórip qaldym. Qanshama jyl dese de, jyldar boıy dese de bári oryn-ornyna kele qalaıyn dep turǵan dúnıe ǵoı, biraq kalkaǵa qarsy ımmýnıteti oıanbaǵan adam sóılegende keremet sóılese de, ár sózdiń mánin tereń uǵynatyn adam bolsa da jazǵan kezde, ásirese aýdarǵan kezde sondaı kalkalarǵa qalaı urynǵanyn baıqamaı qalady eken.
Qysqasy, kóp jaǵynan zııan shegip jatqan tilimiz qalam ustaǵan orta jastaǵy adamdardyń arasynda bolsa da aqyryndap emdelip te jatyr eken.
Arman Álmenbet