Amerıkalyq jazýshy, jýrnalıst Pıt Hemıllden bir áńgime oqyńyzdar.
Olar – úsh jigit, úsh qyz 34 avtobýsqa kerekti as-aýqatyn jáne ishimdiktermen birge qaǵaz sómkelerin salyp, Florıda shtatynyń Fort Laýderleıl qalasyn betke alyp jolǵa shyqty. Kózdegen baǵyttary – teńiz qaırańy edi. Nıý-Iorkte janǵa jaıly kóktem ótip, jaz shyǵa bastaǵan shaq. Bularmen birge jolǵa shyqqan bir oqshaý jolaýshy Vıngo avtobýstyń aldyńǵy jaǵyna baryp otyrdy. Júrisin tezdetken avtobýs lezde Nıý-Jersı qalasyn artqa tastap úlgerdi. Kóńildi jastar únsiz otyrǵan saparlastary Vıngony sózge tartqysy kelgenimen, ol onsha yńǵaı bildire qoımady. Shań-tozań basqan betinen onyń jasyn anyqtaý qıyn bolatyn. Ústine ilgen qońyr shıneli múlde qonymsyz, arbıǵan saýsaqtarynyń ushy temekiden sarǵaıyp ketken. Ernin jymyrǵan qalpy quddy aınalada ne bolyp jatqanynan habarsyz jandaı túnerip, áńki-táńki kúıde otyr. Ymyrt úıirile bere avtobýs Hord Jonson dámhanasynyń aldyna damyldady. Vıngodan ózge jolaýshylar avtobýstan túse bastady. Kóńildi jastar jol boıy únsiz otyrǵan saparlastarynyń jaıyn bilgisi keldi. «Bálkim, ol teńiz kapıtany shyǵar?», «Múmkin, áıelinen aıyrylǵan jalǵyz basty bireý bolar?», «Álde úıine oralǵan qart soldat pa?» degen sııaqty alýan túrli boljamdar aıtyldy. Avtobýsqa qaıta oralǵanda, olardyń aralaryndaǵy bir jas qyz Vıngonyń aldyndaǵy oryndyqqa jaıǵasyp, sóz bastady:
– Biz Florıdaǵa bara jatyrmyz, siz de sol jaqqa barasyz ba?
– Bilmeımin…
– Florıdaǵa buryn jolymyz túspep edi, estýimshe, ol jaq kórkem de kelisti jer deıdi.
– Solaı shyǵar… – dedi Vıngo súle-sapa jaýap qatyp.
– Siz sonda turasyz ba?
– Iá, men sol jerdegi Jeksonıl bazasynda teńiz áskeri bolǵanmyn.
– Araq ishesiz be? – dedi qyz qoıarda qoımaı.
Ol kúlimsiregen beınemen qyz usynǵan bir staqan araqty qolyna alyp, qaýyp bir urttady da, raqmetin aıtyp, taǵy da únsiz kúıge aýysty. Qyz ornyna baryp otyrǵan soń, Vıngo qalǵyp ketti. Tań atysymen olar bir-birin oıatyp, tańǵy as ishýge qamdana bastady. Bul sátte Vıngo dámhanaǵa áldeqashan baryp alǵan-tuǵyn. Álgi jas qyz Vıngony birge otyryp tamaqtanýǵa shaqyrdy, biraq ol daıashyǵa bir staqan qara kofe tapsyrys berdi de, temeki shegip, óz oıymen ózi ábiger bolyp otyrdy. Al jastar jaǵy qaırań jaǵasynda kóńildi demalǵan sátterin áńgime etisip jatty. Avtobýs qozǵalǵanda álgi qyz taǵy da Vıngonyń qasyna kelip tize búkti. Sálden soń aýyr kúrsingen Vıngo basynan keshkenderin áńgimeleı bastady. Eń aldymen ol ótken tórt jylda Nyıý-Iorkte túrmede otyryp, jaqynda ǵana bosap úıine kele jatqanyn aıtty.
– Úılendińiz be?
– Bilmeımin…
– Bilmegenińiz qalaı?
– Túrmede áıelime hat jazdym. Eger sharasyz qalyp, basqa bireýmen otasý oıy bolsa ári turmystyń soqqysyna shydaı almasa, balalarymyz «ákemiz qaıda?» dep surap mazalasa, meni umytyp, qalaǵan adamymen otbasyn qurýyna qarsy emestigimdi aıtyp, maǵan budan bylaı hat jazbaýyn ótindim. Biraq, kerisinshe, ol tórt jyldan beri meniń jolyma qaraýmen keldi. Maǵan hat jazýdan eshqashan jalyqqan emes.
– Onda siz búgin úıińizge qaıtyp barady ekensiz ǵoı? Nege «bilmeımin» deısiz?
– Iá, – dedi ol naraý ǵana. – Ótken aptada túrmeden shyǵatynym týraly estigen soń, áıelime hat jazdym. Eger ol basqa bireýmen otbasyn qurǵan bolsa, ony túsinetinimdi, al meni áli de kútip júrse, tezdetip úıge qaıtatynymdy eskerttim. Biz buryn Bransýık aýylynda turǵanbyz, aýylǵa kire beriste bir úlken emen aǵashy bar bolatyn. Áıelim menen kúni búginge deıin úmitin úzbese, álgi emen aǵashynyń japyraqtaryna sary torǵyn matalardy baılap qoıýyn suradym. Sary torǵyn kórinse, men avtobýstan túsip, úıge baratynymdy, eger kerisinshe bolsa, avtobýstan túspeı，ary qaraı óz jolymmen júre beretinimdi aıttym.
– Oý!
Áserlengeni sonsha, baıqamaı aıqaılap jibergen qyz Vıngonyń áńgimesin dostaryna aıtyp berdi. Qatty tolqyp ketken Vıngo olarǵa úsh balasymen, áıelimen birge túsken sýretterin kórsetti. Osy sátte onymen birge avtobýstaǵylardyń barlyǵy bar bolǵany 20 shaqyrym qalǵan Bransýık aýylyna tezirek jetýge asyqty. Tipti, olardyń keıbireýi oń jaq tereze qasyna jaıǵasyp, emen aǵashy qashan kóriner eken dep taǵatsyzdanyp kele jatty. Kóńil kúıi astań-kesteń Vıngo tereze jaqqa qaraýǵa batyly barmaı, quddy alda kezdesetin sátsizdikke belin bekem býǵan kisideı jabyrqaý kúıde otyr. Áne-mine degenshe avtobýs Bransýık aýylyna jaqyndap qaldy. Jıyrma shaqyrym… On shaqyrym… Bes shaqyrym… Sálden soń… jastar oryndarynan atyp turdy da, shyńǵyryp, aıqaılap, keıbiri jylap ta jiberdi. Tek júdeý kóńil Vıngo ǵana áli únsiz. Kenet ol da emen aǵashyna qaz-qatar baılanǵan sansyz sary torǵyndardy kórdi, kórdi de óz kózine ózi senbeı otyryp qaldy. Japan dalada jalǵyz ósken emen aǵashy sap-sary torǵyndarmen kómkerilipti. Otyz, joq, elý… bálkim júz neshe torǵyn bolar… Sary torǵynǵa oranǵan emen japyraqtary quddy «Sizdi kútip turmyz» ，- dep turǵandaı samal jelmen baıaý terbeledi. Júzderi balbul janǵan jastar áli de aıqaılap keledi. Olar avtobýstan túsýge qamdanǵan Vıngonyń qolyn kezek-kezek qysyp jatty.
Aǵylshyn tilinen aýdarǵan Dúısenáli ÁLIMAQYN
