Aqyn Mıras Asan Halyq kompozıtory, kúıshi Aqqyz (Múgilsim) Ahmetqyzynyń esimin ulyqtaýǵa arnalǵan «KÚI-ǴUMYR» atty respýblıkalyq aqyndar músháırasynda jeńimpaz atandy, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
“Halyq kompozıtory, kúıshi Aqqyz (Múgilsim) Ahmetqyzynyń esimin ulyqtaýǵa arnalǵan «KÚI-ǴUMYR» atty respýblıkalyq aqyndar músháırasynan báıgeli boldyq! Aqqyz apa murasyn keńinen nasıhattap, osyndaı úlken iske uıtqy bolǵan kúıshiniń juraǵaty Bolat Tákishev aǵamyzǵa, konkýrsta qazylyq etken aqıyq aqyndar Serik Aqsuńqaruly, Ǵalym Jaılybaı, Dáýletkereı Kápuly aǵalaryma, ádebıetshi ǵalym Jansaıa Jarylǵapov aǵama alǵys aıtamyn! Qazaq kúı óneriniń kókjıegi keńge qanat jaıyp, tól muralarymyz árdaıym tórge oza bersin!” dep jazdy Mıras Asan.
Aqynnyń Aqqyz kúıshige arnaǵan óleńin tolyqtaı usynamyz:
AQQYZ
(polıptıh)
QYZQOSBASAR
Sarnaıdy Qyzqosbasar, saýsaq boıyn saǵalap,
Sýjorǵany perne ústi taıpaltqandaı taǵalap,
Zar qosady zaryńa, zaýlatpaıdy qur sabap,
Quıylady ishke kúı – tóńkerilgen qumsaǵat.
Tyrnap tartsa shanaqty tyraýlaıdy kókte qus,
Tyrna qaıda, kók qaıda, shanaq edi-aý tep-tegis?
Aıalasa perneni, aıaldasa basyp nyq,
Eki ishektiń boıymen ketedi yrshyp jas ytqyp.
Muńqosbasar – myna kúı, Zarqosbasar – myna áýen,
Maıdandasyp qos ishek – bir álem men bir álem.
Qyz saýsaǵy endigi saýsaq emes muńdy lep,
Júregińdi tartady eki ishekti ilgilep.
Qyzqosbasar údeıdi júregińdi osqylap,
Bal barmaqtan kúı emes, boda-boda jas qulap.
Qasiretke tik qarap ózin-ózi tartty qyz,
Aýyr júgin taǵdyrdyń ıyǵyna artty qyz,
Kózinen – jas, tıektiń – tamyrynan kúı aqty,
Dombyrasy – tarıhtyń qalamsaby sııaqty.
Qýyrady janyńdy, shyjǵyrady mıyńdy,
Otyrady aldyńda ádil tóre, bı úlgi!
Toǵyz perne, on saýsaq, qos ishekke til bitip,
Seni juta bastaıdy Qyzqosbasar qylǵytyp...
Uzaı berip bir zaman báseńdeıdi, baıaýlap,
Kúıshi aldynda qalasyń manaǵy atty, jaıaýlap.
Dala tartyp jatady kúıshi ústinen qosarlap,
Dombyranyń qos ishegi – qos janary jasaýrap...
Qyzqosbasar – eshqashan toqtamas kúı máńgilik,
Kúıshiden soń ishińde sen tartasyń, jańǵyryp!..
BOLMYS
Onyń saýsaqtary,
Perne ústinen saýmaldy tamsap dári,
Kúıdiń qoıyp ketedi qoınaýyna,
Kózdiń jasy zańdylyq – monshaqtaýy.
Onyń otyrysy –
Han Keneniń qamaly, bekinisi...
Sary ózendi joqtaǵan Saımaq qusap,
Ózegińdi órteıdi ókinishi...
Onyń dombyrasy,
Qos ishegine qonǵan qaz – jan duǵasy.
Zaty aǵash demeseń, aty – Alash,
Kózden aqqan babanyń qandy jasy.
Onyń arýaǵy –
Jymda jatqan rýhynyń qabylany.
Jerge urady quıryǵyn, al onysy –
Kóz ben sózden kıesin qoryǵany!
Onyń mańdaı teri –
Shyp-shyp etken yza sý, sordaı tegi.
Tyrs-tyrs tamyp jatady túısigińe,
Sýsap qalǵan janyńnyń qanbaı shóli...
Onyń mort minezi –
Del-sal qylǵan janynyń dertti kezi...
Dúnıemen isi joq dárýishteı,
Jal-quıryǵyn jalǵannan shortqa úzedi.
Onyń aınalasy –
Alqaqotan tasyǵan meımanasy.
Baǵzydaǵy balbalǵa ketedi uqsap,
Baǵanadan súıegen oıǵa basy.
Osy qalyp,
Oı-sanańa máńgilik kóship anyq,
Seni tartyp osylaı otyrady,
Kóz jasyńdy júrekten kósip alyp...
«QAIRAN ELIM!»
«Tezek terip kelem!» dep, úıden shyqty Múgilsim,
Jumysyndaı kúndegi úırenshikti, Múgilsim,
Ala qapty arqaǵa tórkindedi kelinshek,
Aǵaıynnyń janary móltildedi, kóńilshek...
Baıdyń qyzy keshegi, tezegi ne, qaby ne,
Qyzyl qyrǵyn, sum júıe, kórsetpegiń taǵy ne?
Bastan aýyp baq-yrys, kúni týyp jalshynyń,
Baı-manapty qul-qutan astyna aldy qamshynyń...
Qyzyl jalaý qyp-qyzyl qanǵa aınaldy qanyǵyp,
Atqa qondy qý men sum, jandaıshaptar janyǵyp!
Kúı tartqansha on saýsaq, qı da terip kórsin dep,
Budan bylaı baı-kedeı «jarqyn» ómir teń súrmek.
At ústinen qaraıdy Múgilsimge qul men kúń,
Múgilsimniń keýdesi – keýde emes zar men muń,
Kenep qapty qoradan ala shyqty asyǵyp,
Qap ishine dombyra sala shyqty jasyryp...
Alty qanat boz úıde shalqyp kelgen dombyra,
Kógildirdeı aıdynda qalqyp kelgen dombyra,
Tórge ǵana ilinip, tórde ǵana tartylǵan,
Bási bıik, quny artyq at basyndaı altynnan,
Qaıran qara dombyra qap ishine súńgidi,
Toǵyz perne on saýsaq ýysynan syrǵydy...
Kókeıdegi sher-muńdy saýlatqaly Múgilsim,
Jyldam basyp aýyldan aýlaqtady Múgilsim...
⁎⁎⁎
«Qaıran elim!» deıdi bel, uqsap beıne kisige,
Qaraıady Qaratal, qanyn jutyp ishine,
Qap ishinen dombyra zarlaı shyqty ne kerek,
Eki kózden aqqan jas parlaı shyqty ne kerek,
«Kókeıkesti», «Saryjaılaý» ere shyqty ne kerek,
Qyryq býyn Qosbasar óre shyqty ne kerek,
Qońyr taýlar mújilip, shóge berdi ne kerek,
Sheshen shanaq zapyran tóge berdi ne kerek,
Jandy jegen jegi muń perne boıyn qýalap,
Baǵynǵan joq Aqqyzǵa, dertti jandy dýalap...
«Qaıran elim!» dep saýsaq qos ishekti qarpydy,
Ishteginiń túgelin irikken joq, sarqydy,
Úlpildegen úkisin jel áketti sýyryp,
Búlkildegen júregin muń áketti qýyryp,
Kúı terbegen tıekke kıe qona alar ma?
Kemseńdegen ıekke ıe bola alar ma?
Selkildeıdi qos ıyq, sartyldaıdy qý shanaq,
Qý shanaqty kóz jasy jýyp jatyr – ý sharap...
Qaryp ótti ón-boıyn qara sýyq, yzǵar kep,
Bir qaǵysta oqqa ushty Ábdı, Sembek, Qyzdarbek...
Bir qaǵysta Begimsal dombyrasyn órtedi,
Bir qaǵysta Ábiken «Bes tóreni» shertedi...
Bir qaǵysta Táttimbet ýdan ólip qapyda,
Bir qaǵysta Kúláshti joqtap jatty sahna...
Myńǵyrǵan mal, tórt túlik sáni bolǵan dalanyń,
Bir-aq sátte aıdalyp, qolyna ótti qaranyń...
Bir qaǵysta baı áke tárkilendi múligi,
Bir kedeıge qor boldy tymaǵy men tulyby.
Darhan dala typ-tıpyl qańyraıdy suryqsyz,
Qaltyldaıdy esil rýh, tymaqsyz hám tulypsyz...
⁎⁎⁎
Qaıtypty úıge keshkilik, qańyraǵan Múgilsim,
Dombyrasy aýlaqta ańyraǵan Múgilsim,
Kúı men qıdy bir qapqa nyǵarlaǵan Múgilsim,
Qyzyl jalaý jan-jaǵy urandaǵan Múgilsim,
Qap ishinde dombyra sol qalǵannan mol qalyp,
Tarta almapty batyp jurt, qasterlisin qolǵa alyp...
Ortaǵa alyp kúıshini kempir-shaldar keńkildep,
Aınalshyqtap serini qyz-bozbala jelkildek,
Tartylmapty shalqyp kúı shańyraqqa qut kirip,
Seri túsken boz orda tý bıeni jyqtyryp,
Tyńdalmapty Qosbasar – tynyp aqqan keń ózen,
Qan bolmasa qolqańda, keppeı kórsin kenezeń?
Dombyranyń orynyn basyp ozyp baraban,
Qaıyń súrek sandyqty ysyrypty shabadan...
Oqshyraıyp malaqaı handar kıgen muraqqa,
Bes juldyzdy kúnqaǵar jol bermepti tymaqqa,
Tepeńdegen qoıtory aldyn orap tulpardyń,
Talasypty top qarǵa tuǵyryna suńqardyń...
Qaıtypty úıge keýdesin kúı kemirgen Múgilsim,
On saýsaǵyn qynaly qı kemirgen Múgilsim...
Qaıtypty úıge saýsaǵy qantalaǵan Múgilsim,
Qap ishinde óz-ózin arqalaǵan Múgilsim...
QUBYLYS
Qoly synǵan qart Aqqyz, kárilikke shyn nalyp,
Otyrǵan bir shaq eken, úı aldynda shyrmalyp.
Apasyna erkelep, Kámel – jigit aǵasy,
Suhbattasa ketpekke, kelgen kezi, jobasy...
Qart kúıshiniń kóńilin, qalyn suraı kelipti,
Júzine Aqqyz ájeniń qalyń shyraı enipti.
Týa bermes o kúnde, oraıly sát mundaı dál,
Sóılete alsań kóndirip, Aqqyz, Aqqyz – shyn qaınar.
Surapty ótken-ketkendi, zulmat jyldar zardabyn,
Laılanǵanyn tunyqtyń, shaıqalǵanyn Ordanyń...
Oty shúıgin dalanyń aınalǵanyn taqyrǵa,
Uly ónerdiń baǵasy qor bolǵanyn baqyrǵa,
Suraı túsip jas Kámel dombyrany nusqapty,
Shertińiz dep ótinip sheshen qoldy qystapty,
«Keshteý keldiń...» depti áje, kúıim joq dep baıaǵy,
Dombyranyń orynynda súıeýli eken taıaǵy.
Dombyraǵa qol jalǵap, toǵyz perne tolǵama,
«Shertińizshi aqyryn!» depti Kámel sonda da...
Qandaı kúı bar deısiń dep, synǵan qoldyń ebinde,
Aldyrtypty tórgi úıden dombyrany kelinge...
Júzin ájim torlaǵan Aqqyz áje serpilip,
Saǵaq, perne ústinde syrly saýsaq jóńkilip,
Shertken saıyn o, ǵajap, óń jasara beripti,
Manaǵy Aqqyz áje emes, jas kelinshek kórikti,
Otyr Kámel aldynda shertip «Kókeıkestini»,
Manaǵy Aqqyz áje emes, jas kelinshek – keskini.
Balǵyn shaǵy esine túsken kezi sol ma eken,
Balǵyn qymyz sapyrtyp ishken kezi sol ma eken?
Saltanatty keń tórge ozǵan kezi sol ma eken,
Aq armanǵa qoldaryn sozǵan kezi sol ma eken?
El jaılaýǵa jazylyp shyqqan kezi joq álde,
Sol ýaqytqa ketti enip, bir shaqtarda Kámel de...
Kóz aldynan jóńkilip qarakóktiń úıiri,
Qul-qutanǵa jem boldy han balasy, bı uly,
Atyp, asyp, aıdatyp, ıtjekkenge shetinen,
Bárin oqyp otyrdy Aq ájeniń betinen...
Ónerlini tuqyrtyp, tóbesinen oq atyp,
Qaqpandaǵy qasqyrdy qanden ıtke talatyp.
Torlap áje ájimin, kelmes kúnniń elesi,
«Kókeıkesti» toqtapty, shertpe kúı tóresi...
Tolǵamaly kúı uzaq, ǵasyr kóship pernede,
Únsiz jylap otyrdy eki muńlyq bólmede...
