Qarajal qyrǵyny

2212

Qarajal qyrǵyny

                                             (tarıhı dastan)

Tárkileý men asharshylyq qurbandarynyń

jáne sol kezdegi zulmatqa qarsy kúreskenderdiń rýhyna arnadym. 

Avtor

 Kózden jas,

Kókirekten zar sorǵalatqan,

Qulandardy qulatyp,

Jylandardy jorǵalatqan,

Qazaqtyń qanyn keptirip,

Qazanyn qańsytqan,

Kelige dánin emes,

Janyn janshytqan,

Jelisin – qulynsyz,

Kógenin – qozysyz,

Balasyn – jylaýly,

Danasyn sulaýly qylǵan – 1931 jyl!

Semeı oblysynda,

Zaısan ýezinde,

Aqsýat óńirinde,

Tarbaǵataı – kezeńinde.

Saıy men ańǵarynda –

Nár joq ózeginde,

Qan joq júreginde ashtar shubyrdy.

Áldisi Qytaı asty,

Álsizi qyryldy – 1931 jyly!

Azamattar naza jutty,

Kek shaınady.

Analar aza tutty,

Baıbaılady.

Qan qaınady.

Qylysh qaıraldy,

Teriskeı terbeldi,

Qarajal sherlendi.

Besatar atyldy,

Qylysh sermeldi – 1931 jyly!

 

Tárkileý men zar-sileý

 

Tákappar Tarbaǵataı – tarbaq, sulyq,

Boıynda – baısaldylyq, salmaqtylyq.

Keýdesin kókke tirep kerilip tur,

Altaı men Shyńǵystaýdy jalǵastyryp.

 

Shattyǵy – qazdaı qaıtty syrnaılatyp,

Qaıǵysy – tuzdaı sińip, muzdaı qatyp.

Tastary jas pen qandy kóp simirgen,

Taǵdyrdyń tereńine shymdaı batyp.

 

Bul taýdyń kúni de arman, túni de arman.

Basymdaý syry – jyrdan, muńy – zardan.

Jerine qara qalmaq qany sińip,

Belinde aq orystyń izi qalǵan.

 

Kezi kóp kózdiń jasyn syǵyp alar,

Quıyndy, qudyretti syry da bar.

Qazaqty qytaılardan qorǵap turǵan –

Ejelden Tarbaǵataı – uly qamal!

 

Máńgilik muz jamylyp bıikteri,

Bilinbes biteý jara – kúıikteri.

Ózeni sút bop aǵar taram-taram,

Bul – Qazaq botasynyń ıitkeni.

 

Jańǵyryp jylaý, joqtaý shyńdarynda,

Qazaqtyń qanyp ishti muńdaryn da.

Jonynda jylandaı bop ıreleńdep,

Tyrjııar, «Aq tyń joly» turǵanynda.

 

Jaılasa quzyn jylan, túzin – malǵun,

Qoınynda emin-erkin qybyrlar kim?!

Aq kelip, atyn minip, asyn tókti,

Qyz zorlaý – qııanaty qyzyldardyń.

 

Tunjyr taý Tarbaǵataı ne kórmegen,

Muń-zary muzartyna tereńdegen.

Eliniń qansha qany tógilmegen,

Erini qansha keýip, kezermegen?!

 

El ıe jaman atqa, jaqsy atqa da,

Er miner jalǵyz atyn baptap qana.

At emes, jigit bermeı «on altyda»,

Múrsálim qarsy shapty aq patshaǵa.

 

Artynan el men jurty kóterildi,

Múrsálim shyn myqtylyq ete bildi.

Kóp ótpeı kóterilis talqandalyp,

Qyp-qyzyl qanǵa maldy osy óńirdi.

 

Ózi aqyn, ózi batyr er Múrsálim!

Umytpas Tarbaǵataı sol bir shaǵyn.

Ketken soń Qytaıǵa asyp, jyr jazypty,

Júrektiń otyna orap ár shýmaǵyn.

 

«...Bir shybyn eki nardyń arasynda,

Bodanbyz júz toqsan jyl shamasynda.

Salqyny úlken janjal bizge kelip,

Ketirdi Saryarqanyń mazasyn da...

 

Qashqanda ań ketpegen qýǵan tazym,

Shaınaǵan jal men jaıa, sary qazym.

Saǵynyp el-jurtymdy jylaı-jylaı,

Betime qaıǵymenen kirgen ájim...

 

Qazaǵy Qytaıdaǵy Kereı, Naıman,

Duǵa ǵyp jaqsylary qolyn jaıǵan.

«Qazaqqa bir jaqsylyq bere gór!» dep,

Tilep tur bular daǵy bir Qudaıdan...

 

Demeımin bul isimdi adasqanym,

Patshanyń ámirine talasqanym.

Surady on toǵyz ben otyz birdi,

El úshin qarsy turyp alashtadym...»...

 

Taý kórdi el-jurtynyń azabyn da,

Qalmaǵan kespir, keıip adamyn da.

Tárkileý, qýǵyn-súrgin, ashtyq boldy –

Keńestiń endi endegen zamanynda.

 

Lyqsytyp jylqy aıdaǵan saılarynan –

Bir de bir jan qalmady baılarynan.

Qasiret, qaıǵy zary kóp estildi –

Qyzyltas aýdanynyń aımaǵynan.

 

Sát saıyn tuńǵıyqqa tartyp eldi,

Zorlyqpen ótip jatty ár kún endi.

Jylynda myń toǵyz júz jıyrma segiz –

Dáýletti, qaýmettiler tárkilendi.

 

Zor edi baı Traıys degen adam,

Qamqorshy kedeılerge bola da alǵan.

Mekkege baryp kelip, «qajy» atanyp,

Basyna baq pen dáýlet qona qalǵan.

 

Aıta almaı ókpe-nazyn osy ómirge,

Oqqa ushty qartaıǵanda mekeninde.

Balasy Ǵalıasqar tárkilenip,

Aıdalyp kete bardy shet óńirge.

 

Sol kezde tárkilengen sherli júrek –

Jákýla Kúshikovtyń orny bólek.

Atysyp qyzyldarmen, Qytaı asty ol,

Bir qarap el men jerge eń sońǵy ret.

 

Dárigerlik bilim aldy ol Ombyda oqyp,

Úırendi orys tilin dóńgeletip.

Odan soń Qyrǵyz baryp, qyzmet qyp,

On jyldaı bolys bolǵan, elge jetip.

 

Jýa almas er jigittiń muńyn jasy,

Eline tym qymbatty onyń basy.

Asqaqtap taý ishinde bir bıik tur,

Aty onyń – «Jákýlanyń qyzyl tasy».

 

Qosyldy ol Alash Orda armanyna,

Aq jolyn azattyqtyń tańdady da.

Dúńgender soǵysynda, Qytaıda óldi er,

Eske alyp, bas ıedi el arýaǵyna!..

 

Eskiden qalǵan estelik

Baıqabyl Sadyhanuly: «1927-28 jyldary orynsyz da zorlyqty ujymdastyrý saldarynan el jaılaýǵa shyǵa almaı qaldy. Úkimet halyq qolyndaǵy qarý-jaraqqa qana emes, ózge mal-múlkine de zorlyq jasady. Onyń aldynda el atqaminerlerin sypyryp ustap, Sibirge, Syrǵa aıdap áketken bolatyn. 1931 jyly Jákýla bolys pen Qumar syqyldylar tutqynnan qashyp shyǵady. Sosyn orystyń eki áskeri men eki aýyr pýlemetin qolǵa túsirip, 80 adamdy tolyq qarýlandyryp, elge oraldy. Kele salyp, 1931 jyldyń jazynda, Aqsýattaǵy Qarǵyba ózeniniń boıyna jurtty jınap, «Jolymbettiń urqymen aman-esen qaýyshtym!» dep, toı jasap, sol arqyly halyqty kóteriliske attanýǵa shaqyrdy. Búkil el taý bókterine kóship aldy. Jákýla eki orys soldatyn esik aldyndaǵy bettegi tasqa baılatyp tastady. Eki pýlemet jáne basqa qarýlarmen qyrattarǵa qaraýyl da koıdy. Erteńinde tańerteń orys armııasy kelip, bizge shabýylǵa shyqty. Biraq eki pýlemetti qazaqtar olardy bettetpeı turdy. Jákýlanyń uly Merǵazy oryssha oqyǵan edi. Ol baılaýdaǵy eki orys soldatymen jıi sóılesip júrgen eken. Shabýyl bastalǵanda azamattar myltyǵymyzdy qandap alamyz dep eki áskerge júgirgende, kóńilshek bala Merǵazy jylap, áskerlerdi óltirýge qarsy bolyp, eki áskerdiń ústine jatyp aldy. Sonda áıelderdiń biri júgirip shyǵyp, «balanyń tilegin berińder, óltirmeńder» dep, eki orysty bosatqyzyp jiberdi. Biraq, qoldaryna tas alyp qashyp ketken bul eki orys shabýylshy soldattardy bastap, eki pýlemettiń turǵan jerine buqpalap jetip kelgende, jaǵdaı kúrt ózgerdi. Azamattar jaý aldyn tosty. Qalǵan qazaqtar tym-tyraqaı qashýǵa májbúr boldy. Alaıda, orys armııasy aıaǵan joq. Qazaqty pýlemettiń astynan alyp meılinshe qyrdy. Qazaqtyń kóbi qorshaýda qalyp, oqqa ushyp (álgi Merǵazy da sonyń ishinde), azy qashyp shyqty. Jákýla men qaıynatam Qumarlar, aıtysker aqyn Qurmanbektiń ákesi Zeıtinǵazy bastaǵan top Sháýshekke qashyp keldik...».

 Jaılaǵan  osy aımaqty Muryn eli,

Baı edi, baısaldy edi, tuǵyrly edi.

Kedeıi az kerbez eldiń kegi qaınap,

Kúrsindi, kúıindi de kúńirendi.

 

Bılikte jaýyzdyq bar, ádilet joq,

Aıdady abzaldardy «maly kóp» dep.

Erǵalı, Raıymjan, Muqysh, Ádil,

Zamanbek erlerdiń de bárin ekshep.

 

Kedeıden kúıis ketip, kóńil sónip,

Quryldy «qosshy» menen «moıynserik».

Talǵajaý bolmaǵan  soń, kóp uzamaı,

Qańǵydy el tyshqan aýlap, tamyr terip.

 

Bult tambaı, jel de tilin jalaqtatty,

Qorqaýlar qalǵan maldy talap ta apty.

Apshyǵan asharshylyq adam qoımaı,

Jan shoshyr alýan ańyz tarap jatty.

 

Bir ashtyq bolyp edi on jyl buryn,

Odan soń osy jurtty ońdyrdy kim?!

Myna ashtyq basqa juttan on ese artyq,

Jer jalmap, Aıdy tutyp, sóndirdi Kún!

 

Zobalań, zorlyq, qorlyq, tárkileý de,

Ulasty ulyp turǵan zar-sileýge.

Keshegi keń keýdesin kergen eldiń –

Boıynan qýat qashyp, álsireýde.

 

Shydamaı jurttyń jany qasiretke,

Yza men ashý toldy kókirekke.

Jınalǵan Qarajalda qas batyrlar,

Qarý ap, qarsy shyqpaq ókimetke!

 

Kek qysyp keýdesi zor jigitterdi,

Bederi, belgisi joq úmitke erdi.

Qytaıǵa asyrsaq dep aýyldardy,

Ashyqkan el men jurtty úgittedi.

 

Alań bop analarǵa, balalarǵa,

Sonda da syr bildirmeı jan adamǵa,

Saılanǵan saqadaı bop ylǵı kókjal,

Jınaldy qarýlanyp Qarajalǵa.

 

Qarajal! Bul – Qısyqtyń Qarajaly.

Bultarys,qaltarysty,samalaly.

Basynan bıiginiń qaraǵanda,

Kóriner osy aımaqtyń bar alaby.

 

El qamyn Qısyq degen – oılaǵan er,

Qıynǵa belin bekem baılaǵan er.

Qarajal – tóńkeristen ǵasyr buryn,

Sol Qısyq Tezekuly jaılaǵan jer.

 

Er Qısyq! Muryn – Kenje suńqary – osy.

Tańdaýly Tarbaǵataı tulpary – osy.

Tobyqty Qunanbaıdan burynyraq,

Qaradan shyqqan aǵa sultan – osy.

 

Jaqtap pa orys, qazaq qosylýyn?

Bilmedi el, bile almady osy uǵymyn.

Áıteýir, Qarajaldy jaılap jatqan,

Basqaryp Kókpektiniń okrýgin...

 

Keldi erler ylǵı yǵaı sarbaz bolyp,

Shyqpady shubatylyp ańǵarǵa órip.

Ákelip Qytaı jaqtan qarý-jaraq,

Mergender samǵal myltyq alǵan bólip.

 

Kórinbeı kózi ashyqtar, bilimpazdar,

Ár neniń qybyn bilip, syryn kozǵar.

Osy istiń bas saıası jetekshisi –

Mársekov Raıymjan degen sóz bar.

 

Mársekov – Alash Orda bel múshesi,

Ol jaıly eldiń alýan áńgimesi.

Júrse de Qytaı jaqta er Jákýla,

Bolypty bul jaqtaǵy eldiń esi...

 

Sarbazdar sertke baılap qanyn, janyn,

Bildirmeı dabyrlaryn, saryndaryn,

Tún qatyp shekaradan ótkizdi eppen –

Birneshe Qyzyltastyń aýyldaryn.

 

Osylaı bosqan eldi shat qylypty,

(Jasasań elge jasa jaqsylyqty).

San ret bosqan eldi kólegeılep,

Shekara áskerimen qaqtyǵysty.

 

Biletin er jigitter taý men tasty –

GPÝ-dyń  jasaǵyn da oırandapty.

Oǵynan mergenderdiń pana tappaı,

San ret soldattary saımen qashty.

 

Tárki bop týǵan jeri, baspanasy,

Qytaıǵa bosty qazaq qart, balasy.

Qalt etpeı, sonyń kóbin qyryp salǵan –

Qabarǵan „Habar – Asý“ zastavasy!

Eskiden qalǵan estelik 

Qabnabı Qabykenov: «1931 jyly Bóriktal degen jerdegi moıynserikte 11-12 úı otyrdyq. Kún ystyq. Egindi qol tesemen qoparyp, qashap salamyz. Sol sepken tuqymdy topyraqpen japqansha kempir-shal, bala-shaǵa terip jep qoıady. Túski úziliste tamaq taratylady. Úlkenderge úlken qasyq, balalarǵa kishkentaı qasyqpen as beriledi. Boǵas beketinen julyp ákep qaramyq qaınatyp ishemiz. Eski týlaq, tiriler de qaınatylyp jelindi. Sarytyshqannyń inine sý quıyp shyǵaryp, ustap alyp asyl jeımiz.

Men Aqsýatqa 1931 jyly kelip, ınternatta oqıtyn boldym. Onda eki mektep boldy. Biri  jetim balalarǵa arnalǵan. Bul mektepke eshkimdi jolatpaıdy. Kúnde balalar ólip, áketip jatatyn. Kóshede de adamdar isip-keýip, qulap ólip jatty. Ólikterdi shópke orap kómetin. Ábden   ashyqqan áıelder balalaryn dalaǵa da tastap ketken jaıttar boldy».

 

 „Habar – Asý“. Kondıýrın

 

Máńgilik – el menen el aralasý,

Zańdylyq – shekaramen arany ashý.

Qytaı men Qazaq Eli arasynda –

Qatynas joly bolǵan Habarasý.

 

Saqshydaı kózin túnde bir ilmegen,

Qalshıyp, qalǵyǵany bilinbegen.

Qytaıdy jalǵap turǵan uzaq ýaqyt,

Ortalyq Reseımen, Sibirmenen.

 

Uzyn taý Tarbaǵataı shubatylǵan,

Ortasy – Habarasý dara turǵan.

Eń táýir ótkel osy, el men jurtty,

Asýdan ary asyrǵan, beri asyrǵan.

 

Malynyp biri – nurǵa, biri – úreıge,

Ótipti seri keıde, ury keıde.

Osynda aq ordasyn tigip jatqan –

Shyńǵystyń murageri Úgedeı de.

 

Shóbi – myq, sýy – káýsar, saýmal – jeli,

Tósinen kerýen shubap, aýǵan eli.

Ózegin órtep paıda, óńesh sozyp,

San eldiń ótken budan saýdageri.

 

Reseı dál osyǵan eleńdeıdi –

Ótkeldiń puly nege tólenbeıdi?

Saýam dep saýdageriń som, teńgesin,

Osynda oqshyraıtyp keden qoıdy.

 

Ketken soń bul asýdan aqtar asyp,

Bastaǵan bolshevıkter bastamasy –

Kedenniń kópten turǵan orynyna

Ornady „Habar – Asý“ zastavasy.

 

Buldyrlap Barqytbeldiń munarynda,

Zastava turdy tunjyr turaǵynda.

Shekara tastaı bolyp bekitildi,

Óte almas jorǵalaǵan jylanyń da.

 

Sát saıyn ústem topqa qaırap kegin,

Tastady bosqandardyń baılap jolyn.

Talaıyn shekaradan ustap alyp,

Qazaqtyń kóz kórmeske aıdatty erin.

 

Óshigý, tárkileý men asharshylyq!

Ókimet kórsetpedi basalqylyq.

Bozdaǵan bosqyn eldiń kózin joıdy,

Jaýyzdyq, basqynshylyq qatar turyp.

 

Qyryldy el Shalshybaıdyń saıynda da,

Tymyrsyq ózeniniń boıynda da.

Bekturdyń tuıyǵynda biri qalmaı,

Oqqa ushty Qaraúńgirdiń  mańynda da.

 

Qazaqtyń baılap turyp basyn oqqa,

Kózderi jarqyldaıtyn jasyl otsha,

Vasılıı Kondıýrındeı jaýyz bolmas,

El men jurt dir etetin atyn aıtsa.

 

Kondıýrın! Ol – bólimshe komandıri.

Sum, zulym, bylaı tursyn nadandyǵy.

Kúıge engen tym kaharly qazaq kórse,

Úırengen pýlemetpen adam qyryp.

 

Ant etken tiri qazaq jibermeýge,

Shirenip, dúrbi salǵan kúreń belde.

Bir oqpen úsh tutqyndy tizip atqan,

Oqtaryn vıntovkanyń únemdeýge.

 

Kóp erler bel býdy ony óltirýge,

Kerek bop kek qaıtaryp, serpilý de.

Jol taýyp sol kezde Ábish Sháripuly,

Barypty istiń sátin keltirýge.

 

Qandastyń qanyn tókse, sol jaý degen,

Tek júrmes kek júrekte zarlaýmenen,

Bes jigit urlap shyǵyp qanisherdi,

Óltirdi qınap janyn, qorlaýmenen.

 

Jaýynyń shabyn, janyn qarsy aıyra,

„Qosh bol!“ dep ár beline, ár saıyna,

Qýǵynnan qutylǵan soń kekshil Ábish,

Ótipti Reseıdiń Altaıyna.

 

Keýdesi sert pen kekke tola myqty –

El men jurt kóp saǵyndy sol alypty.

«Ólgende týǵan jerde jataıyn» dep,

Toqsannan asqanda Ábish oralypty.

 

Alaıda, Kondıýrınniń dańqy shyqty –

„Er – dedi – elin súıgen, anty kúshti.

Esil er erlikpeneń qaza tapty,

Bolsyn dep Otanymnyń halqy myqty!“.

 

Kondıýrın! Qutyrynǵan besiginen,

Esirip, esip shyqqan esiginen.

Qazaqtyń bosqan elin qyrǵany úshin,

Ataldy zastava aty esimimen.

 

Sanadan biri ketip, biri qaldy,

Ózgermeı zastava aty turyp aldy.

Turǵanda týyn tiktep Táýelsiz el,

Bul jaıdy jurty qalaı uǵynar-dy?!

 

Eldigi eldiń namys, nátimenen,

Erligi erdiń qaırat, zatymenen.

Ataldy tek taıaýda zastava aty –

Qaısenov Qasym ata atymenen.

Eskiden qalǵan estelik

Ádilbek Sádýaqasuly: «Ashyqqandardy Habarasý asýynan Kondıýrın basshylyq etken shekarashylar Qytaıǵa ótkizbeı qyryp tastaǵan. Qaraúńgir degen jerde bosqyndardy qyrǵan kezde bir keıýana balasyn qoınyna tyǵyp ekpetinen jatqan eken. Áskerler ony óltirip tastapty. Tasalanyp tyǵylǵandar áskerler ketken soń baryp tiri qalǵandardy izdegende, álgi keıýanany shalqasynan aýdaryp jatqyzsa, qoınyndaǵy bala jybyrlapty. Sodan ony aman alyp qalǵan eken».  

 Alaqtaǵy aıqas

Kektiler keri syryp qapa-muńdy,

Ózendeı órekpidi asa aǵyndy.

Jan-jaqtan qarýlanyp jınalǵandar –

«Qarajal bandysy» dep atalyndy.

 

Belgili Ókpetiniń bar alaby,

Jigitter bárin barlap, shamalady.

Turaq bop Taldy Bazar, Kóleńkeli,

Qabanbaı shatyna da panalady.

 

Shetinen jınalǵandar batyr edi,

Qaıralǵan qaırattary basym edi.

Bireýi bul qımyldy bastaǵannyń –

Balasy Qozybaıdyń Qasym edi.

 

Tóleýbaı Beısenbiuly erek tipti,

Semserdeı sýyrylyp bólek shyqty.

Azabyn asharshylyq kórgen saıyn,

Aýzynan jalyn atyp, kóp óksipti.

 

Ókimet kem bolmady ash qasqyrdan,

Sol úshin jan – júregi ot bop turǵan.

Tóleýbaı osy jerge kelmeı turyp,

Zaısanda azamattyq sot bop turǵan.

 

Bas bolǵan bir jas jigit – Báıizqoja,

Oılaǵan bolashaqtyń jaıyn dara.

Júzinen jalyn shashyp, tilinen – shoq,

Júr edi bir shaıqasqa daıyndala.

 

Taǵy da Qaıran, Qasym, Serikbaı bar,

Qatyran, Aqanǵalı, Qarataılar.

Nurjaqyp, Kárimǵajy, er Maqataı,

Babaq pen Ómirbekteı kil syǵaılar.

 

Jasaq kóp ár taraptan kelip jatqan –

Shubartaý, Aıakózden, Aqsýattan.

Alystan at aryltyp jetkender bar –

Shar menen Abyraly, Jarma jaqtan.

 

Soǵysý ońaı emes kúshtimenen,

Bul halyq osy jolǵa tústi neden?

Bir habar – tórt otrıad Kókpektiden,

Qurtýǵa bandylardy shyqty degen.

 

Aýyldar estip muny ýaıym jedi,

Ketetin toz-toz bolyp jaıyn kórdi.

Qarýmen qarsy alýǵa qyzyl jaýdy,

Qalyń qol Qarajalda daıyn boldy.

 

Er bular – el, jer úshin muńdanatyn,

Uratyn taýǵa tósin, quzǵa – basyn.

Jınalǵan bul qalyń qol Qarajalda –

At mingen azamattar myńǵa jaqyn.

 

Jigeri jigitterdiń qurysh kileń,

Jeńemiz jaýdy – desti – uryspenen.

Sodan soń aýyldardy tik kóterip,

Ótkizý shekaradan – uly is degen.

 

Jetsek dep alǵa qoıǵan armanyna,

Sıyndy Bı Boranbaı arýaǵyna.

Basyna arnap baryp, quran oqyp,

Bas ıdi Sháki bıdeı ardaǵyna.

 

Bassa da el eńsesin qalyń qaıǵy,

Kún ashyq, maýjyrap tur mamyr aıy.

Keýdelep kirgen jańa Qyzyltasqa –

Qyzyl qol alǵa qaraı qabyndaıdy.

 

Qyzyl qol Klıýkınniń qol astynda.

Kúrsindi ol alystaǵy qarap shyńǵa.

Tretıakov – ekinshi top komandıri,

Ol endi qanyn ishpek qazaqtyń da.

 

Úshinshi – Protopov aıbattanǵan,

Tórtinshi – Radchenko qaırattanǵan.

Kórsin dep kóresisin osy joly,

Bir Qudaı barlyǵyn da aıdap barǵan.

 

Úsh kúndik jol bulardy zeriktirdi,

Keıde aıań, keıde shaýyp, jelip júrdi.

At sharshap, aýyr joldy artqa tastap,

Alaqtyń ańǵaryna kelip kirdi.

 

Batysy bul Alaqtyń – Esenqara,

Shyǵysy – Qyzylkesik turǵan dara.

Qyzyltas – ońtustyǵy alaýlaǵan.

Shet Boǵas – soltustyǵy sala-sala.

 

Alaqqa qyzyl ásker tolas qylǵan,

Mán-jaıyn demalýdyń qarastyrǵan.

As iship, at sýytyp úlgergenshe,

Shyqqandaı boldy bandy jer astynan.

 

Taý kenet dúr-dúr etti turǵan jaınap,

Qazaqtar qaptaı shyqty qarý saılap.

Tóndirip jalań qylysh, naıza, shoqpar,

Urandap «Qabanbaılap», «Boranbaılap».

 

Terbeldi taý menen tas kúńirenip,

Ańǵar tur azap sheger kúni kelip.

Taıtalas, opyr-topyr, uıqy-tuıqy,

Aıqaı-shý jannan bezip, túńilerlik.

 

Qyzyl qol Qyzyltasty boılap, jaryp,

Jetkeni osy edi ǵoı aıbattanyp.

Minekı, biri qulap, biri sulap,

Attary shyǵa berdi oınaq salyp.

 

Jigeri Klıýkınniń jasyp qaldy,

Bandyny talqandaýǵa asyqqan-dy.

Shyqqanda shetke qaraı qashpaq bolyp,

Dál kózdep Báıizqoja atyp saldy.

 

Boıynda bes qarýy, jaraǵy bar,

Oıynda jaýdy qurtpaq talaby bar –

Kapıtan Shıshmarkın de opat boldy,

Artynan arnap atyp Babaqumar.

 

Taǵy da bir komandır Zızev degen –

Shoqpar jep, qyzyl qany dirdektegen.

Kektiler óltirdi ony atpen taptap,

Jaýyzdar jazalanbaı qur ketpegen!

 

Qyzyldyń turmaǵany, turǵany da –

Ie bop qala berdi qý janyna.

Qashqandy taýdan asyp, tas tasalap,

Qazaqtar atpady da, qýmady da.

 

Áp-sátte Alaqta aıqas aıaqtaldy.

Jaý qashyp, jaýjúrekter toıattandy.

Kóshken el túp kóterip týǵan jerden,

Shettegi Keńtúbekke taıap bardy.

 

Qyzyl qasap

                     

Bozdaǵan bosqyn boldy kósheli jurt,

Bir sátte óshedi úmit, ósedi úmit.

Kóp aýyl Narynǵa kep tirelgende,

Taý sýy ketken eken kóterilip.

 

Kún jaýyp, kúreń ózen tasyp jatyr.

Jan, júrek jasyp ta tur, ashyp ta tur.

Barar jer jańa ǵana jaqyn edi,

Al, endi, armandaı bop qashyqta tur.

 

Kún batyp, túıeler de shógerildi,

El taǵdyr salǵanyna kóne bildi.

«Tasýyn qoıar ózen erteń-aq» dep,

Bir sátke ýaıym, muń shegerildi.

 

Bul ara Saryshoqynyń Keńtúbegi.

Jeri – qut, eli – jaısań, erkin edi.

Al, qazir osy araǵa bógelgen jurt,

Tezirek ketýdi oılap, entigedi.

 

Ár kúnnen qater menen qaýip kútken –

Qalyń el Qytaı jaqqa aýypty ishten.

GPÝ-dyń jendetteri zárezap qyp,

Jazyqsyz aýyldardy shaýyp bitken.

 

 

Uıqyǵa sharshaýly jurt batyp ketti,

Mamyrdyń tańy tez-aq atyp ketti.

Narynnyń tasýy áli tıylǵan joq,

Jańbyrly qara bult basyp kókti.

 

Kenetten selt etkizdi myltyq úni.

Bala, ana, shal, kempirdi shyrq ıirdi.

Sartyldap taý ústinen tórt pýlemet,

Basyna beıbit eldiń bult úıirdi.

 

Áp-sátte jýsap qaldy jurttyń kóbi,

Tiriler esi shyǵyp, búksheńdedi.

Baqyryp túıe bitken, at shyńǵyryp,

Báriniń birazdan soń bitti únderi.

 

Oq tıip ólgen barlyq janýarlar,

Baılanǵan, shógerilgen, júgi de bar.

Ólse de sýǵa batyp ólýdi oılap,

Ózenge lap qoıysty jany barlar.

 

Taqyldap tórt pýlemet bógelmeıdi.

Bireýdiń kóleńkesi kóleńdeıdi,

Káribaı aqyn eken jaralanǵan,

Kúbirlep: «Ólsem, ólmes óleń» deıdi.

 

Balasy Tańatardyń bul Káribaı,

Súıenip oqqa ǵana turǵanyn-aı!

Aıtystyń aldyrmaıtyn dúldúli edi,

Ómirden ótti-aý sabaz bir jarymaı!

 

Aqyn dep tik qótergen Naıman eli,

Basynan baǵy biraq taıǵan edi.

Ásetti jeńe salyp Kóktumada,

Ánshige keń qushaǵyn jaıǵan edi.

 

Kún keshti ol arty – soqpaq, aldy – buldyr,

Ashynyp, ashtyq jaıly jazdy bir jyr.

Aqyry ashtan emes, oqtan ólip,

Kómilmeı shekarada qaldy dúldúl!

 

Mert boldy shekarada – bosaǵada,

Kósh bastap kelip edi osy araǵa.

«Aman bol, atameken! Oralam!» dep,

Qoshtasý jyryn aıtqan keshe ǵana...

Eskiden qalǵan estelik

Asqar Igenuly: “Kóne zamanyn kóksegen, eskishil” delingen Káribaı aqyn da baı-manaptar qatarynda “Kókesin kózine kórsetetinder” tizimine túsken soń eriksiz bas saýǵalap, jıyrma shaqty aýyl shyǵysty betke alyp, Qytaıdaǵy Emil jaǵasyndaǵy naǵashysy−rýy Shotaı Esbaı záńgi aýylyna ótpekshi bop údire kóshedi. Olar bir sótke júrip, Naryn ózeninen ótip, orman ishin daldalamaqshy bolǵanda, eki sótke toqtaýsyz nóser quıyp, sorlyǵa soıyl bop tıgen. Nurtaza qystaýyn panalaǵan olar nóser basylǵan soń kóliktiń kúıine bola qozy kósh jer jyljyp, “Kóleńkeli” degen jerde tasattyq berip, tileý tilep otyrǵanda Káribaı aqyn jaýraǵan jandardyń kóńilin sergitý úshin ári óziniń eki kún buryn kórgen túsin jamanǵa joryp:

Men keldim Tarbaǵataı taǵy asqaly,

Jonyńa demimdi aldym tań asqaly.

Quryldy aýaǵa−tor, jerge−qaqpan,

Qutylar er jigittiń baǵy asqany, – dep, qaǵazǵa jazǵan tolǵaýyn tolǵap qoshtasqandaı bolǵanda, Elshibaı dombyrashy bebeýletip kúıin tartqan. Óstip otyrǵan ústine Qaraaıyryqtaǵy Kereıbaı bastaǵan muzdaı qursanǵan shekarashy orys soldattary túsip, tus-tustan qorshaýǵa alady. Jol bastaýshy Qunanbaı qyzyl kók attyń kúshimen at baýyryna kezek túsip qashyp, boraǵan oqtyń ishinen áıteýir aman qutylyp ketedi. Atýmen shabý ádetterine aınalǵan jaýyzdar “Bandynyń atamany” dep Káribaıdy tabanda atyp tastaıdy».

Qanshama sodan beri jyl ótpedi,

Máńgilik muz bop qatty júrektegi.

Ashtyq pen oqtan ólgen sorlylardyń

Shashylyp qala berdi súıekteri.

 

Qytaıǵa jetsem deýmen elmen esen,

Kóp qazaq shekarada ólgen eken.

Soldattar jınap alyp qý bastaryn,

Keıinnen, bir shuńqyrǵa kómgen eken!

 Qyrǵynnan soń

 Qyrǵyndy kim istedi? Kim istetti?

Bir daýyl julyp ta ótti, jyǵyp ta ótti.

Kórinbeı kóterilis basshylary,

Qoınyna qalyń taýdyń sińip ketti.

 

Júrekten jiger qaıtpaı, kúsh – aıaqtan,

Tóleýbaı Qarajalda úsh aı jatqan.

GPÝ-dy aqymaq qyp, ańdyp atyp,

Aqyry, kúzdiń kúni Qytaıǵa asqan.

 

Qasyna er jigitter ergen eken,

Barlyǵy batyr eken, mergen eken.

Átteń-aı, uzaq jyldar shette júrip,

Boldy ǵoı elge bóten, jerge bóten!

 

Basa almaı Tóleýbaıdy qos qulaqtan,

Ókimet ózgelerdi kóp jylatqan.

Sadyq pen Jaıyrbaıdaı aǵalaryn,

Inisi Jaqypbekti sotsyz atqan.

 

Óshigip Qara jaldyń bandysyna,

Ókimet el ishine saldy syna.

Qorqyta bergennen soń bandyny aıtyp,

Shoshıtyn boldy taýdyń ań-qusy da.

 

Dushpanyn GPÝ árbir tustan da ańdar,

Jıyrma tórt adam edi ustalǵandar.

Atyldy on toǵyzy sol erlerdiń,

Qalǵany – túrme esigin qushqan jandar.

 

Bul jaza kúńirentti bar halyqty,

Ańyrap bala menen jar qalypty.

Aǵasy atylǵan soń bir qyz jylap,

Bylaı dep joqtaý aıtyp, zarlanypty.

 

Tóleýbaı – basshy, Qatyran,

Maqataı – zalym, anturǵan.

Momynǵa tıip zalalyń,

Naqaqtan aǵam atylǵan!

 

Aqanǵalı, Serikbaı,

Kózim kórdi sherikti-aı!

Osylarǵa ókimet

Ne qylsa da erikti-aı!

 

Qasymnyń uly Álipbı,

Qarajalǵa tikken úı.

Ókimetke oq atqan –

Osylarda bar ma mı?!

 

Sybannan kelgen Qyzylbaı,

Qaıǵymen kóńilim buzyldy-aı!

Qolǵa túspeı keter me,

Myń jasaǵan quzǵyndaı?!

 

Aqanǵalı muǵalim,

Halyqqa tıdi zalalyń.

Jazańdy berip aıamaı,

Ádil sot aıtar adalyn!

 

Bul joqtaý eldiń qaldy máńgi esinde,

Qaralap batyrlardy ólgesin de.

Attary atalǵandar bul joqtaýda –

Kek pen sher ketken jandar keýdesinde.

 

Ókimet qylmystyny izdegende,

Kúdikti adamdarǵa kún berer me?!

On jylǵa jıyrma bir jan sottalypty,

Jabylyp qatań, qatal túrmelerge.

 

On biri bes jyl merzim arqalapty,

Lagerde oryndaýǵa bar talapty.

Úsh jylǵa jıyrma jeti adam ketip,

Túrmede kún sanapty, aı sanapty.

 

Jeteýin jer aýdaryp bes jyl ýaqyt,

Ketipti elden jyraq betten basyp.

Darıǵa-aı, aıdalsań da, óz elińde

Jer basyp júrý degen netken baqyt!

 

Bul jaıdy kim uǵady, kim uqpaıdy?

Bireýler jaı ánsheıin qyzyqtaıdy.

El úshin eńiregen erler isin

Júrekpen túsingender umytpaıdy.

 

Bul – ótken zamannyń bir qııanaty,

Eń sumdyq qaralaýǵa sııar aty.

Tárkileý, asharshylyq qurbandaryn,

Eske alsa, sol – urpaqtyń zııaraty!

Ábýbákir Qaıran

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar