Qosh. Sonymen 2024 jylǵy ádebıet salasyndaǵy Nobel syılyǵy menen eki jas kishi zamandasym ońtústikkoreıalyq jazýshy Han Ganǵa buıyrdy. Osydan segiz jyl buryn 2016 jyly ol «Et jemeıtin áıel» romany úshin Býker syılyǵyn alǵan edi. Jańalyqty estı salysymen Lıtres Knıgı saıtynan Han Gannyń eki kitabyn «Chelovecheskıe postýpkı» (Adamdyq áreketter) jáne «Vegetarıanka» (Et jemeıtin áıel) taýyp alyp, túni boıy uıyqtamaı oqyp shyqtym. Bul jolǵy Nobel syılyǵy óz ıesin taýyp, laıyqty jazýshyǵa berilgen eken.
Maǵan Han Gannyń «Et jemeıtin áıel» romany qatty unady. Shyǵarmanyń oqıǵasy qarapaıym ǵana. Bir áıel túnde qorqynyshty tús kórip, et jeýden bas tartady. Mine, osy kezden onyń kúıeýimen, qoǵamdaǵy adamdarmen qarym-qatynasy kúrdelene túsedi. Roman óte sheber jazylǵan. Shyǵarma birese kúıeýiniń atynan baıandalyp, birese áıeldiń kózimen beriledi. Avtor detaldarǵa qatty mán beredi. Bir artyq sóılem joq. Stıldiń náziktigine qarap, avtordyń mátinmen kúni-túni jumys istegenin túısigińmen sezesiń. Myna eki kitapty oqyp bolǵannan keıin Ońtústik Koreıadan shyqqan qalamgerlerdiń týyndylaryn oqýǵa degen qulshynysyn arta tústi.
Eı, qazaqtar. Zamandastarymyz álemge tanylyp, Nobel syılyǵyn alyp jatyr. Al, biz áleýmettik jelige jelimshe jabysyp alyp, bir-birimizdi ótirik maqtaǵanǵa mázbiz. Qashan esimizdi jıyp, ózimizdi qamshylaımyz. Álde, ishken-jegenimizge ǵana máz bolyp, óz jazǵandarymyzǵa ózimiz ǵana tamsanyp osylaı júre beremiz be? Ómir bolsa ótip barady.
Amangeldi Myrzabek
