«Til» jáne «memleket» ekeýi bir-birinen ajyrmaıtyn kóne ári jańa uǵym. Kóne deýimiz – til men memleket arasynda álmısaqtan beri ajyramas baılanys bar. Ásirese, ulttyq memlekettiń órkendeýinde til óte mańyzdy ról atqarady. Ol memleket qurýdyń negizgi sımvoly jáne saıası kúrestiń mańyzdy quraly men urany bolyp tabylady.
Ádette, memleket qurylǵannan keıin bılik tilderdi birizdendirýge kúsh salyp, tıtýldy ult tilin damytý arqyly memlekettik basqarýdy júzege asyrady. Al keıbir memleketterde tipti terrıtorııalyq keńeıý men otarlaýdyń ıdeologııasy retinde qoldanyldy.
Jańa deýimiz – til men memlekettiń qarym-qatynasy búginde buryn-sońdy bolmaǵan tyń ózgeristerge ushyrady. Til endi burynǵy ýaqyttaǵydaı qarapaıym uǵym emes, onyń konnotaııalary únemi baıyp, fýnkııalary únemi keńeıip, qundylyǵy únemi artyp otyrady.
Memlekettik basqarý men damý jáne ulttyq qaýipsizdiktegi mańyzdy rólin ótkenmen salystyrýǵa bolmaıdy, ádettegi qııal sheginen sharyqtap asyp tústi. Qazirgi ýaqytta dúnıejúzindegi memleketter tildiń kóptegen jańa múmkindikter jáne kúrdeli máselelermen betpe-bet kelýde...
1. Til tehnologııasy (Language Technology). Til, kompıýter jáne ınternettiń úılesimi adamzat órkenıetiniń ekinshi tynysyn ashty, adamnyń ómir súrý tásilin, ómir saltyn jáne áleýmettik damýyn ózgertti, sonymen qatar tildiń qyzmetin tulǵaaralyq qarym-qatynastan adam men tehnologııa arasyndaǵy baılanysqa deıin keńeıtti.
Búgingi tańda tildik aqparatty óńdeýdiń negizgi ózegi bolatyn tildik tehnologııa adam ómiriniń barlyq aspektilerine, kompıýterlerden ınternet jelilerine, jandy ıntellektten jasandy ıntellektke ulasyp ketti. Qoǵamnyń barlyq salasynda tildik tehnologııalardyń jetistikterinen týyndaǵan ónimderdi kóre alamyz. Til tehnologııasy zamanaýı ǵylymı-tehnologııalyq ınnovaııanyń kóshbasshy salasyna aınalyp, eldiń ǵylymı-tehnologııalyq qýaty men damý deńgeıiniń mańyzdy kórsetkishiniń birine aınaldy. Álemniń barlyǵynda emes, árıne, tek damyǵan elderinde.
2. Til ındýstrııasy (Language Industry). Til ındýstrııasy aýdarma, sýbtıtr men dýblıaj, til tehnologııasy men jabdyqtar salasyndaǵy zertteýler men ázirlemelerdi (elektrondy sózdik, ıntellektýaldy aýdarma júıesi, konferenııa jáne telefon arqyly aýyzsha aýdarma júıesi, tildik oqytýǵa arnalǵan baǵdarlamalyq qamtamasyz etýdi jáne t.b.) qamtıdy.
Belgili bir memleket nemese aımaqqa ekonomıkalyq damý, geo- jáne ulttyq saıasat faktory áser etetin sııaqty tildik quram men onyń qoldanylýy ártúrli sıpattamalardy kórsetedi jáne bul sıpattamalar til ındýstrııasynyń damýyna sáıkes jobalanatyn bolady. Mysaly, aǵylshyn tildi elderdegi tildik oqytý ındýstrııasy, Eýrodaq elderindegi tildik aýdarma ındýstrııasy, sonymen qatar AQSh-taǵy damyp kele jatqan telefon arqyly aýdarma naryǵy, al «kórme patshalyǵy» dep atalatyn Germanııadaǵy tildik kórmeler ındýstrııasy da zamanynyń ozyq ındýstrııa salasy.
AQSh, Ulybrıtanııa, Kanada, Irlandııa aǵylshyn tiliniń tildik resýrstaryna baılanysty aǵylshyn tilin oqytýdy eksporttaý arqyly mańyzdy tabys kózine aınaldyrdy. 2005 jyly Ulybrıtanııanyń Qarjy mınıstri Gordon Braýn álemde aǵylshyn tilin 2 mıllıardqa jýyq adam úırenip jatqanyn jáne Ulybrıtanııanyń aǵylshyn tilin oqytý materıaldarynan túsetin kirisi munaı men keme transporty sektorynan asyp túsetinin aıtyp, 2020 jylǵa qaraı shetelde satylatyn oqytý ónimderiniń sany jylyna 10 mıllıard fýnt sterlıngke jetedi dep boljaıdy.
El Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń búgin Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń basshysy Rauan Kenzhekhanulyn qabyldaǵan da «...qazirgi IT tehnologııalardy qazaq tiliniń qyzmetine qoıa bilýimiz qajet» dep tapsyrma berý de sondyqtan. Ári bul taqyryp kúni erteń ótetin Dijital Bridge 2023 forýmy aıasynda ótetin «AI jáne qazaq tili» taqyrybyndaǵy paneldik sessııada talqylanatyn bolady.
Berikhan Iisbekuly,
Shákárim ýnıversıtetiniń prorektory
