Pedagogıka salasyna tán «ustaz» sózi sońǵy kezderi dinı ortada da qoldanylyp júr. Bul durys pa, álde burys pa? Oǵan kimder kelisedi, kmider kelispeıdi? Sebebi nede? Osy týraly pedagogter, ımamdar jáne ǵalymdardyń pikirin surap kórdik.
Bıyldan bastap elimizde ustazdardyń kásibı merekesi alǵash ret 5 qazan kúni atalyp ótiletin boldy. Oqý-aǵartý mınıstrliginiń aıtýynsha, bul datany merekeleý Dúnıejúzilik muǵalimder kúnimen sáıkestendirilgen.
«Ustaz» degende kópshiliktiń oıyna mektepte árip úıretip, bilim bergen muǵalimi keledi. Alaıda jyl ótken saıyn bul uǵymnyń aýqymy keńeıip keledi. Máselen, búginde «ustaz» sózi dinı oqytýshyǵa da qoldanylyp júr. Bul qanshalyqty durys?
«SANAǴA ÓZGERIS ÁKELGEN ADAM – USTAZ»
Qoǵam belsendisi, ardager ustaz Ómir Shynybekuly qazirgi tańda «ustazdardyń» kóbeıip ketkenin jetkizdi.
- «Ustaz» — uly esim, kıeli sóz. Aldyńyzǵa myńdaǵan shákirt ótse de, áli kúnge ózimizdi bireý «ustaz» dese qysylyp qalamyz. Qazir «ustaz» kóbeıip ketti. Imamnyń bárin osylaı dep atap júr. Mektepte 2 jyl istegen keıbir muǵalim «ustazbyn» dep keýdesin qaǵyp shyǵa keletinin de kórip júrmiz. Bulaı tek sabaq beretin adamdy aıtpaıdy, aǵartýshylyqpen aınalysyp, qoǵamdyq sanaǵa ózgeris, tipti silkinis ákelgen adam ǵana ustaz bola alady, - deıdi ol.
Taǵy bir mektep muǵalimi Aıman Saǵıdýllanyń bul týrasyndaǵy pikiri mynandaı.
- «Men qansha jyl muǵalim bolsam da ózimdi «ustazbyn» dep ataı almaımyn. Men ustaz emespin, jaı ǵana muǵalimmin. Ustaz bolý úshin kádimgideı eńbegiń sińýi kerek qoı. Ustazdyq ońaı kele qoımaıdy».
Al sheber-muǵalim Meıramgúl Barkazatqyzynyń aıtýynsha, dinı ýaǵyz aıtýshyny «ustaz» deý – bilmestik.
- Jalpy «ustaz» úıretýshi, tálimger degen maǵynany beredi. Qazaq uǵymynda sóz ónerin, án ónerin, qolónerdiń túrlerin úıretken adamdy «ustaz» sanaǵan. Jambyl Súıinbaıdy «ustaz» sanaıdy. Olardyń sózi halyqtyń júregine jol tartqan. Halyqqa jaqqan. Al dinı ýaǵyz aıtýshyny “ustaz” deý – bilmestik. Bilmestik emes, nadandyq. Muhammed paıǵambardy kúlli musylman ustaz sanaıdy, moıyndaıdy. Al eki aýyz ýaǵyz aıtýshy sahaba emes, ony ustaz degender – bilimsiz áýesqoılar. Ondaılar ustaz sózin qoldanbasyn.
«PENDENI JAQSY JOLǴA TÚSIRGEN ADAM – USTAZ»
Almaty qalasyndaǵy «Amanqul ata» meshitiniń bas ımamy Serikhan Ahmadıev ustazdyqtyń qasıeti meshitten bastalǵan deıdi.
- Búkil ilimniń bastaýy musylmandardan shyqty. Bizdiń zııalylarymyzdyń barlyǵy derlik saýatyn medreselerden ashty. Dinimizde úsh qasıetti adam bar ekenin aıtylady: bala – úshin áke-sheshe, áıel adam úshin – óziniń kúıeýi, shákirt úshin ustazy. Biz ustaz dep – úıretýshi, durys jol nusqaýshy adamdy aıtamyz. Bul sóz mektep pen joǵary oqý oryndaryndaǵy oqytýshylarǵa da, din jolyndaǵy ımamdar men moldalarǵa ortaq. Pendeni jaqsy jolǵa túsirgen, ómirlik azyq bolar dúnıe úıretken adam «ustaz» atana alady, - dep túsindirdi ımam Serikhan Ahmadıev.
Onyń aıtýynsha, «Nur-Múbarak» sekildi ýnıversıtetter men medreselerde dinı oqytýshylardy «ustaz» deý qalyptasqan. Al sońǵy ýaqytta ımamdar men meshitte sabaq beretinderdi kóp adam osylaı atap júr.
- Bul – jaqsy dúnıe. «Ustaz» dep aıtqan saıyn adamnyń júregi izgilikke, tárbıege jaqyndaı beredi dep oılaımyn. Osyndaı jaqsy sózder júrekti nurlandyrady, - deıdi ımam.
«DINI ADAMDY DÁREJESINE QARAI ATAǴAN DURYS»
Dintanýshy, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy Myrzahmet Júzeı meshit pen áleýmettik jeli arqyly ýaǵyz aıtyp júrgen jandardy «ustaz» dep atamaý kerek degen pikirde.
- Adam bireýdi ustaz dep aıtýy úshin odan arnaıy tálim alýy kerek, shákirt pen oqytýshy arasynda baılanys bolýy tıis. Sebebi bul óte tereń maǵynaly uǵym. Keıde jastar sózdiń mánin túsinbeı, meshitte ıa ǵalamtorda bir-eki ýaǵyz tyńdap, ony aıtqan adamdy «ustaz» dep atap jatady. Bul durys emes. Qazirgi tańda dál osy dúnıe elikteýshilikke aınalyp bara jatyr. Dinı adamdy dárejesine qaraı ımam, molda, ýaǵyzshy, meshit qyzmetkeri dep ataǵan durys. Iá, búkil elde ustaz — mártebeli sóz. Ol tek ıslam dininde ǵana emes, barlyq salada bolady. Ustaz biliminen bólek, minezi, tárbıesi, ózin-ózi ustaýy arqyly da jaqsy kózge túsýi qajet,-dep túsindirdi ol.
«USTAZ» DINI SÓZ BOLǴAN EMES»
Muhtar Áýezov atyndaǵy ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri, arab jáne parsy tilin biletin Iýsýf Pıltan el aıtyp júrgendeı, nemese dinı ortada qoldanatyndaı «ustaz» sóziniń arab tilinen enbegenin aıtty.
- «Ustaz» arab tilinen kelgen dinı sóz emes. Ol tildik qoldanysqa pehleýı (kóne parsy) tilinen engen. Ustad (استاد) — muǵalim, jetekshi, aqylshy degendi bildiredi. Qazirgi tańda Iranda «ustaz» dep barmaǵynan bal tamǵan sheberler men aqsaqaldardy ataıdy. Jalpy ustaz dinı sóz bolǵan emes. Parsylar dinı oqytýshylardy «ustaz» dep atamaıdy. Onyń ornyna «modares», dáris berýshi sózi jumsalady, - dep túsindirdi ol.
«Ustaz» sózi týraly 2008 jyly shyqqan «Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde mynandaı anyqtama berilipti.
«Ustaz - tálim – tárbıe, bilim beretin oqytýshy, aqylshy, jetekshi».
Klassık aqyndardan bastap, jańa dáýir ókilderiniń ustaz týraly óleńderiniń bári de muǵalimge, nemese ǵylym jolyndaǵy jetekshige arnalǵan. Ádebıette «ustaz» sózi pedagogıka jáne ǵylym salasyna qatysty qoldanylyp keledi. Al asa úzdik jetistikteri jáne memleketke sińirgen aıryqsha eńbegi úshin pedagogter «Qazaqstannyń eńbek sińirgen ustazy» degen qurmetti ataqpen marapattalady.
Dıana ASAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
