Jyr – poezııa emes, onyń talabyna syımaıdy. Poezııanyń tabıǵaty bólek. Poezııa otyryqtanǵan elde, pálsapaly ortada týady. Ol otyryq álemniń mádenı óneri men ónimi. Poezııa - fılosofııalyq sózdiń kórkem kórinisi. Jyr – shynaıy aqparattyń maqammen órilgen sıpaty.
Poezııada fılosofııalyq oı men sýret basty mazmunǵa aınalsa, kóriniske ıe bolsa, jyrda fılosofııalyq oılar shynaıy aqparatpen qosa órilip, ómirdiń órimine aınalady. Óıtkeni poezııanyń mekeni – otyryq qonys, ony qazaq «oı» dep beker atamaǵan,jyrdyń mekeni – óris, ony qazaq «qyr» dep ataǵan. Qyr/dala – jyrdyń uıasy, oı/qala – poezııanyń uıasy. Jyr aýyzdan aýyzǵa taraıdy, poezııa qaǵazdan qaǵazǵa kóshedi.
Osydan kelip, jyr ımprovızaııamen týyndaıdy, jel sekildi,joq jerde paıda bolady, onyń týyndaý úderisiniń ózi oqıǵaǵa aınalady, al poezııa toǵyz kún tolǵatyp baryp dúnıege keledi.Óıtkeni, kórkem oıdy týdyrý ońaı emes. Jyrdy týǵyzýǵa - qudyret pen qasıet túrtki. Jyr áýelden qasıetti, poezııa áýelden qadyrly.
Jyrdyń tórkini adamzatty abyzdar basqarǵan ejelgi dúnıege aparyp tireledi.
Jyrdyń shyǵýy adamzattyń rýhanı áldıinen bastaý alady. Sol rýhanı aqparattyń jyrlaný dástúri barlyq dinderge arqaý bolǵan, sonyń basty atrıbýttarynyń, nasıhaty jyrdyń mazmuny men sıpatynan týady.
Eshbir din óziniń sózge qatysty bolmysyn qara sózben bermeıdi. Sebebi din – rýhanı bolmys.
Jyrlaıdy.Jyr sóz ben maqamnan turady. Maqamsyz jyr bolmaıdy, sondyqtan «jyrlaý» degen etistik qosa júredi. Ony jyraý týdyryp, jyrshy atqarady. Poezııa sózden ǵana turady.
Jyr – poezııanyń Daladaǵy kórinisi emes, óz aldyna qasıetti janr bolyp ejelden qalyptasqan. Dala - rýhanııat mekeni, sanaǵa kún kórseter oryn emes. Sonysymen ol rýhanııattyń tórine aınalǵan jyrdyń jazırasy. Qala - órkenıet mekeni, jyrǵa kún kórseter jaıly oryn emes.
Tipti bılerdiń sóziniń ózi qara sózben emes, belgili bir maqammen shyqqan, ol maqam shyndyqtyń úni, ádildiktiń dybysy bolyp esken. Sonysymen halyqty uıytqan, sonysymen ádildiktiń aq týy bolyp jelbiregen. Bıler sózin jyrlata, maqamdata sóıleýmen shyndyqty arqaý etip daýdy sheshken. Bıliktiń ustyny bolý da osydan bastaý alady.
Jyrdyń qasıeti jyrlaǵanda, tyńdaǵanda túleıdi, poezııanyń quny jazǵanda, oqyǵanda baǵalanady. Jyrdyń qos sqanaty bar: jyr sózi men maqam. Jyr kókte samǵaıdy.
Poezııada jelbezek bar: mátin, sol mátin ári oıdy álpeshteıdi. Poezııa sol jelbezekpen muhıtta júzedi.
Bireýine Aýa, ekinshisine Sý dúleıi tán. Sol sebepti jyr taza aýaly jerde týa bermek, al muhıtqa túse alatyn oqyrmany bolsa, poezııa kúsh almaq.
Jyr – adýyn batyr, tabıǵı ortada qutyryna týyndaıdy, qoǵamǵa borandaı yqpal etedi. Poezııa – sulý qyz, ol óziniń ajarymen álemdi tamsandyrady, tánti etedi. Ónerdiń basqa balasyna júkti bolady.
Jyr búginde shala-jansar. Óıtkeni ol – áý basta Abyldyń úni men demi bolatyn. Al poezııa ómirdiń kúıbeńinen oı saýǵan, Qabyldyń kúıin pash eter óner bolyp qala bermek.
Serik Erǵalı, mádenıettanýshy
