«Qudaıdy qabyldaý úshin tom-tom kitap oqyp keregi joq»
Ata-babamyz armandaǵan azattyq kelgen kezde esimiz shyǵyp qýanyp, bórkimizdi aspanǵa atyp, shekaramyzdy ashyp jiberip, qushaǵymyzdy jaıyp jiberdik. Sol kezde ózgelerdiń jaqsysy da, jamany da, aramy da, adaly da qaptap kirdi. «Kórmegenge kóseý tań» bolyp, ózge eldiń qańsyǵyn tańsyq kórip, talaı teris aǵymdy jastar tez qabyldap ketkeni ras. Qazaqta sóz bar: "yqtyrmań bolmasa, jelge ókpeleme" deıdi. Bizde sol yqtyrma bolmaı qaldy. Biraq bir ýys qazaq ala bulttan tamǵan tamshydaı shashyrap jatqan mynaý keń dalamyz jahandanýǵa jutylyp ketpes úshin ne isteýi kerek? Ol úshin eń aldymen óziniń baıaǵydan kele jatqan tili men ulttyq qadir-qasıet, ulttyq salt-dástúr arqyly ǵana ózimizdi saqtaı alamyz. Basqa múmkindik joq. Batys kelip jalańashtady, shyǵys kelip tumshalady. Sonda bir ýys qazaqtyń shaqshadaı basy sharadaı boldy. Qaı jaǵyna qararyn bilmedi. Onyń ústine 70 jyl boıy qudaısyz qoǵamda ómir súrgennen keıin, qudaıǵa sený degen osy eken dep teris aǵymdarǵa ketkender kóp boldy. Shyndap kelgende, qazaq eshqashan qudaıyn umytqan joq. Qazaq bir-aq aýyz sózben atam zamannan qudaıyn moıyndap, qabyldap qoıǵan. «Qudaısyz qýraı synbaıdy» degen. Qudaıdy qabyldaý úshin tom-tom kitap oqyp keregi joq. Qudaıǵa sený kerek. Din qazir, tolyp jatyr. Dinge emes, Qudaıǵa sengen abzal. Ol árbir adamnyń júreginde.
«Aldymen qazaqpyz, sonan keıin musylmanbyz»
«Bizge kelgender syrttan oqyp keldik dep, shoqıtyp saqal qoıyp, balaq qysqartyp, baıy ólgen qatyn qusap qara oramalǵa tumshalady. Bul qazaqta eshqashan bolmaǵan nárse edi. Olardyń aıtysy boıynsha, «qazaqpyn deme, musylmanmyn dep aıt» deıdi. Men olarǵa «aldymen qazaqpyz, sonan keıin musylmanbyz» dep jaýap beremin. Óıtkeni, árbir adam ultymen birge týylady. Mynaý qazaq bolyp, mynaý orys bolyp, anaý qytaı, mynaý aǵylshyn degen sekildi árkim óz ultymen birge. Jańa týǵan balada dym bolmaıdy, biraq ult bolady. Din ulttyń ústine shyǵatyn bolsa, ult joıylady. Qazirgilerdiń kóbi halıfat quramyz dep, qazaqtyń qazaqtyǵyna, birligine óziniń san ǵasyr boıy kele jatqan tekti qasıetine shabýyl jasap júr. Hrıstıan, býdda, ıslam degen ult joq. Esesine qazaq, orys, qytaı degen ulttar bar. Qytaıdyń ishinde de, aǵylshyndardyń arasynda da ıslam dinin qabyldaǵandar, qazaqtyń ishinde de hrıstandar bar. Biraq sonyń ózinde ulttaryn satqan joq. Aldymen ult, sonan keıin din. Osyny kóbi ajyrata bilse kerek»
«Tarıhyn, dástúr-saltyn bilmeıtinder dinniń qaqpanyna túsip jatyr»
«Jaqynda qolyma bir kitap tústi. Syrtynda qazaqtyń ulttyq salt-dástúri degen jazýy bar eken. Ózim de osy taqyrypty zerttep júrgendikten, álgi kitapty oqyp, qarap shyqtym da jaǵamdy ustadym. Ol jerde búkil qazaqtyń qadir-qasıet, salt-dástúrin 25 paıǵambardan taratypty. Mysaly, Adam ata Haýa ananyń betin ashqandyqtan, betashar bizge solaı kelgen depti. Taǵy sol sııaqty oıdan shyǵarylǵan ańyzdar arqyly qazaqtyń búkil dástúrin 25 paıǵambarǵa berip qoıypty. Eger de paıǵambardyń joly bolatyn bolsa ol - súnnet. Ony búkil musylmandar oryndaýy kerek. Al nege basqa ultta betashar, tusaýkeser, shildehana joq? Bul tek qazaqtyń, óziniń dástúri ǵoı. Biraq qazir tarıhyn, dástúrin bilmeıtin adamdardy dinniń qaqpanyna osylaı túsirip júr. «Kelinge sálem salýǵa bolmaıdy» deıdi. Óıtkeni, kelin qudaıǵa qosaq qosyp, qudaıǵa tabynyp tur degendi shyǵarypty. Kelin ıilý arqyly kelgen jeriniń áýletine de, árýaǵyna da qurmet kórsetip tur. Kelmeı jatyp taırańdasa ol qandaı kelin bolady? Bul úlken men kishiniń arasyndaǵy óte ádemi, jibek jip sekildi súıkimdi salty. Qazaq eshqashan adamǵa tabynbaıdy. Ol tek bir qudaıǵa tabynady. Al adamǵa qurmet kórsetedi».
«Dástúrdi burmalaýǵa bolmaıdy!»
Orystyń balasynyń tusaýyn kespese de zyr júgirip júredi. Al qazatyń balasyn tusaýyn kespese súrinip, shalyna beredi. Nege? Óıtkeni bul dástúr qaıtalana berip, qazirgi tilmen aıtqanda energetıkalyq jolǵa aınalyp ketken. Qazaqsha aıtqanda kıege aınalǵan. Bizde dástúr dese, tek betashar, tusaý kesý, besikke salýdy ǵana aıtamyz. Al halyqtyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan etıkasy, úlgi-ónegesi qaıda qaldy? Osy birdi-ekili dástúrdi spektakl qylyp kórsetedi. Onda da ata-baba dástúrimen jymdastyryp, ádemilep kórsetse maqul ǵoı. Qazir kópshilik ala jiptiń mán-maǵynasyn uǵyna bermeıdi. «Kisiniń ala jibin attamasyn» dep kesip jatyrmyz dep oılaıdy. Urlyq jasamasyn dep qana tusaý kesý degen oıǵa syımaıdy. Ala jip – tirshiliktiń nyshany deýge bolady. Óıtkeni bir Qudaı ǵana jalǵyz, qalǵanynyń bári ekiden, er men áıel, ystyq pen sýyq, qara men jaryq, qys pen jaz, ary qaraı kete beredi. Aq jibin ádeıi kóbirek qylady. «Jaqsylyq bolǵanda, asyp-tasyp ketpesin, qıyndyqtar bolǵanda, basylmasyn, ekeýine de teń óssin» dep pyshaqpen kesedi. Qazir keıbireýler qaıshymen kesip júr. Odan balanyń ómiri qaıshylanyp qalady. Qıt etse, ájelerge kestiredi. Qazaq áje túgil, jaıbasar, sylbyr júretin adamǵa tusaý keskizbegen. Ájeler balany besikke salady. Qyrqynan shyǵartady. Biraq tusaýdy ájelerge keskizbeıdi. Ájeler ala jipti balanyń aıaǵyna orap baılap beredi. Qyz balanykin aıaq-qoly balǵadaı, istep júrgen tirligin tyńǵylyqty bitiretin, ózi júrgek, pysyq, el aýzynda ádemi aty bar, sondaı kelinshekterge keskizedi. Ul balanyń tusaýyn el aldynda júrgen, qolynan is keletin kórnekti jigitterge keskizedi. Al toq ishekpen kesý qosymsha ǵana. Óıtetini «ishi-syrty maıly, baı, berekeli bolsyn» degen maǵyna. Al shóppen kesetin sebebi, týǵan jerinde kók shópteı tamyr tartyp, jelkildep óssin, ónsin degen maǵyna. Al negizi ala jippen kesý kerek.
«Ásiredinshilder ulttyq qadir-qasıetimizdi urlap jatyr»
Halyqta sóz bar: «tasyn ala berse, taý da taýsylady» degen. Sol sekildi ásiredinshilder ulttyq qadir-qasıetimizdi urlap jatyr. Qazaqtyń qyzdary kúıeýge tıgenge deıin basyna oramal salmaǵan. Basyna oramal tústi degen sóz nekesi qıylǵan, áıel boldy degenmen birdeı. Qazaqtyń qyzdary kamshat bórik, qundyz bórik pen úkili taqııa kıgen. Bular qyzdardyń ózin qalaı kóriktendiredi. Sol bas kıimdi kıgen qyzdar shash kútimine qatty kóńil bólgen. Qolań shash, surǵylt shash, altyn shash degender qyzdardyń shashyna berilgen syn-sıpat. Sol shashqa taǵatyn shashbaý, shash-teńge, úzbe degenderdiń astarynda da ádemi túsinik bar. Sonda musylman bolady ekenbiz dep osynyń barlyǵyn qara oramaldyń astyna kómemiz be? Bul – sanasyzdyq. Qazaqtar turmysqa shyqqannan keıin birneshe kún sáýkele kıedi. Sáýkeleniń artynda jelegi bolady. Ol jelek bir jylǵa deıin saqtalady. Sonda kúni búginge deıin «jelegi túspegen jas kelin dep» aıtýy sodan. Sodan keıin baryp, aýyldyń áıelderi sen endi kelinshek boldyń dep kımeshek kıgizgen. Qazaqtyń jas kelinshekteriniń kıiminen ótken sulý kıim joq. Ol tipti usqyny jaman adamnyń ózin sulý etip kórsetedi. Qazaqtyń musylmanshylyǵy ózine keremet. Olaı bolatyn bolsa, musylman bolý úshin arab bolyp kerek joq, qazaq bolyp qalý kerek!
Dına LITPIN,
«Adyrna» ulttyq portaly
