Abaı óńirinde órt bastalǵaly biraz bylyqtyń beti ashyldy. Buqaralyq aqparat quraldary men áleýmettik jeli qoldanýshylary birqatar qordalanyp qalǵan máselelerdi ashyq aıta bastady. «Semeı ormany» memlekettik orman tabıǵı rezervatynda tehnıka men arnaıy kıim jetispeıtindigi belgili boldy. Tipti, qyzdy-qyzdymen ótken jyly bul máselelerdi kótergen órt sóndirýshilerdiń qyzmetten qýylǵany aıtyldy.
Semeı ormany – memleketimizdiń tabıǵı orman qoryn qorǵaıtyn mekeme. Elimizdiń shyǵys bóligindegi úlken aımaq – Abaı, Aıagóz, Besqaraǵaı, Borodýlıha, Jarma, Úrjar aýdandarynyń aımaǵyn qamtıdy. Ertis jazyǵynan jalpaǵynan jaılap, Kókpekti-Shar shoqylaryna deıin shekara syzǵan, bir sheti Shyńǵystaý, Shubartaý, Degeleń taýlaryna janasatyn aımaqqa qaraıtyn mekemeniń bes quraly jeme-jemge kelgende saı bolmaı shyqty. Ony segizinshi maýsym kúni tutanyp, aryny búginge deıin basylmaı jatqan tabıǵı apat aıǵaqtap bergendeı.
Oqıǵa saldarynan 15 adam qaza tapty. Órttiń aýqymy men órt sóndirýshiniń qaýqary birdeı emes edi. Alaıda munyń bári mınıstrlikterdiń esebi men boljamyn aımańdaı etti. Biraq ótirikti áshkere etý úshin qarapaıym adamdar janyna saýdaǵa salý kerek pe edi?!
MINISTR OQIǴAǴA BARMADY. KIM KIMDI ALDADY?
Segizinshi maýsym kúni qylqan japyraqty ný ormannyń arasynan tútin kóterildi. Maıly qaraǵaı, shaıyrly shyrsha, satyrlaǵan samyrsyndy jalmaǵan jalyn lezde kúsh alyp, bet qarıtyn alapat alaýǵa aınaldy. O bastaǵy beıqamdyq pen tehnıka quraldarynyń jetispeýshiligi, máseleniń shıelenisýine sep boldy.
Bir qyzyǵy – órt qursanǵan Semeı mańyna Tótenshe jaǵdaı mınıstri emes, Prezıdent Q. Toqaev baryp qaıtqan soń, júıeniń qaı tustan aqsap jatqany aıtyla bastady.
Prezıdent aımaqqa barar aldynda Tótenshe jaǵdaı mınıstri Iý. Ilınge oqıǵa ornyna barýdy tapsyrǵany habarlanǵan. Jónge salsaq, tıisti mınıstrlik basshysy eshkimge aıtqyzbaı ózi-aq baryp aınalysa beretindeı reti bar edi. Alaıda kóp uzamaı sol mınıstr oqıǵa ornyna barmastan qyzmetten bosady. Sol-aq eken, salanyń kemshilikteri jipke tizile bastady
Kemshilikterdi «Semeı ormany» tabıǵı rezervaty memlekettik mekemesi bas dırektorynyń mindetin atqarýshy Murat Zarlyquly da jasyrmaıdy. Taıaýda ǵana osy mindetke kirisken jergilikti jasyl jelektiń bas qorǵaýshysy bul jaıly respýblıkalyq telearnalardyń birine bergen kommentarıinde aıtty.
«Semeı ormanynda» tehnıka men arnaıy kıim jetispeıdi.
«Bizde bári shynyn aıtqanda eski mashınalar. Kóbi 70, 80, 90-shy jylǵy mashınalar», - deıdi ol.
ELENBEGEN «EGEMEN QAZAQSTAN»
Bas dırektordyń sózin Prezıdent Toqaevpen kezdesken óńir turǵyndary, tipti "Egemen Qazaqstan" basylymynyń óńirdegi menshikti tilshisi, jýrnalıst Mereı Qýantaıuly da joqqa shyǵarmaıdy. Onyń aıtýynsha, mundaı máselelerdi kótergen órt sóndirýshiler jumystan qýylyp, basshylyq qyzmetinen tómendegen.
«Mine, másele qaıda jatyr?! Bul problemany aıtýdaı-aq aıtqanbyz. Aldyńǵy jyly redakııamyzǵa shyr-pyr bolyp órt sóndirýshiler habarlasqan. Tehnıkanyń tozǵanyn aıtqan, dáleldi bolsyn dep beınematerıaldaryn da jibergen. Aqyry biri qyzmetinen qýyldy, endi biri basshylyq qyzmetten tómendedi. Fakt! Ol týraly gazetke jazdyq ta. Aýrýdy jasyrǵannyń nátıjesi osy boldy!» - dep jazǵan jýrnalıst jelide.
ÓRTTEGI TEHNIKA MEN QOLDAǴY QARJY SÁIKES EMES
Tehnıka jetispeýshiligi, qajetti quraldardyń joqtyǵynan taryqqan ormanshylardyń aý-jaıy qazir ámbege aıan. Oqıǵa ornyna barǵan depýtat Maqsat Tolyqbaı tehnıkanyń eskisi ákesinen de kári ekenin aıtyp, «Adyrnaǵa» suhbat bergen bolatyn.
Al Orman sharýashylyǵy komıtetin qarjylandyrýǵa qatysty Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Qarjy mınıstri Erulan Jamaýbaev bylaı dep pikir bildiredi. Onyń paıymdaýynsha, qarjy ótken jylmen salystyrǵanda kóbirek bólingen.
Ázirshe, ormanshylardyń basyna túsken máseleni aqtap alatyn jalqy sebep osy bolyp otyrǵan syńaıly:
«2023-2025 jyldarǵa arnalǵan úsh jyldyq bıýdjetke –121,5 mlrd teńge, bıylǵy jylǵa 52,7 mlrd teńge bólingen. Ótken jylǵy qarajat kólemi azyraq edi»,- deıdi ol.
ÓZGE ELDEN KÓMEK BOLA MA?
Áleýmettik jelidegi belsendiler tehnıka jetispeýshiligi týyndaǵan sátte murajaı men eldi mekendegi tehnıka quraldaryn iske jekkenin jazady. Keıbiri syrttan kómek qajet ekendigin alǵa tartyp, kórshiles memleketterge «jáýteńdeıdi».
Semeılik Murat Raqymjan esimdi áleýmettik jeli qoldanýshysy Táshkenniń kómegine júginýge týra keletin jaǵdaıdyń da týýy múmkin ekendigin eskertip, qos eldiń qaýqaryn tómendegideı salystyrady.
«Órt biz úshin jaǵdaıdy ýshyqtyra túsýde. Manevr aıasy tar. Orman arasymen órt sóndiretin mashınalardyń júrip-turýy qıyn. Onyń ústine júz jyldyq qaraǵaılardyń jalyny bet sharpıdy. Sondyqtan áýeden kómek bolmasa, qıyn. Oǵan sý tasyp júrgen tikushaqtarymyzdyń shamasy jetpeýde. Tek jańbyr jaýsa ǵana, qaýiptiń beti qaıtady. Al, kókten bir tamshy tambaı tur. Tipti bolmaı bara jatsa, Tashkentke qońyraý shalýǵa májbúrmiz. 2020 jyly 1 mamyrda Ózbekstandaǵy Sárdoba sý qoımasy jarylyp, bizdiń Maqtaaral aýdanynda birneshe aýyl sý astynda qalǵan kezde, Ózbekstannyń tótenshe jaǵdaılar qyzmeti kómekke kelgen. Jaı ǵana kelmeı amerıkalyq aıbyndy tikushaqtarymen áýelete kelip qonǵan ózbekterdi kórgen bizdiń "tótenshelikterdiń" júnderi jyǵylyp, mystary basylyp qalǵan bolatyn. Sol Óz-aǵalarymyz taǵy da kómek qolyn sozýǵa daıyn otyrǵan kórinedi. Bizdiń bılik ázirge únsiz. Ne bilgenderi bar ekenin... Mysymyz basylsa, basylsyn. Órtimiz sónip, aspanymyz ashylsynshy, ózi!» dep jazǵan Murat Raqymjan.
Onyń sózine sensek, qazir qyzyl sózdi qýyp, kózdi shel basatyn shaq emes. Qaıta shyndyqqa tike qarap, ár saladaǵy sańylaýǵa tyǵyn qoıatyn kezeń. Mundaı jaǵdaıda tileýles, tilektes elderdiń kómegine «mysyńdy basqyza» júgingenniń sókettigi joq.
KOMISSIIa MISSIIaSY QUTQARA MA?
Áleýmettik jelide depýtat Maqsat Tolyqbaıdyń órt jan alqymnan alǵanda murajaıdaǵy tehnıka aýyz salǵanyn aıyptap, pikir bildirgen vıdeosy jaryq kórdi. Al, Qarjy mınıstri eskirgen tehnıka máselelerine túsinik berip, «ne ógiz ólmeıtin ne arba synbaıtyn» ekiushty jaýabymen kópshilik kóńiliniń aptyǵyn basqandaı.
«Belgili bir normatıvter bar, is júzinde osy normatıvter boıynsha qarjylandyramyz. Qajettilik normasy da naqty jazylǵan. Bir jyl ishinde barlyq tehnıkany jańartý múmkin emes ekeni anyq. Egjeı-tegjeıli qaraý kerek», - deıdi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, salany qosymsha qarjylandyrý áli qarastyrylmaǵan.
«Komıssııa jumys istep jatyr, qansha qarajat qajet ekenin anyqtaımyz. Aldyn ala zalal týraly áli aıta almaımyz, óıtkeni órt áli sóndirilgen joq. Aıtarlyqtaı úlken aýmaqty ot sharpydy, sondyqtan barlyq rásimderdiń aıaqtalýyn kúteıik», - dep sózin qorytyndylady Premer-Mınıstrdiń orynbasary.
JASANDY JAÝYN BARDA, TASATTYQQA NE JORYQ?!
Alapat alaý eldi alasapyran kúıge túsirdi. Jalynnyń jortýymen «páleket aımaǵyna» aınalǵan orman alqaptarynyń sıqyn kórip, kópshilik qaýym túrli kózqaras pen san-calaly oı-pikirin ortaǵa salyp álek.
Halyq órtti aýyzdyqtaýdyń túrli amal-tásilderin aıtyp jatyr. Jurt tarapynan oqtyn-oqtyn jasandy jańbyr jaýǵyzý jaıy da sóz bolyp qalady. Jýrnalıst Ómirjan Ábdihalyquly óz oıyn bylaı sabaqtaıdy.
«Tasattyq berip, Qudaıdan jańbyr tilepti dep jatyr. Senim ǵoı. Qudaıdan úmitsiz shaıtan ǵana degen jurttyń baǵzydan bergi dinı senimi. Qabyl bolsyn, árıne. Bir jaǵynan bul sharasyzdyqtyń belgisi de. Jasandy jolmen jańbyr jaýdyrý deıtin tehnologııa bar. Bir kompanııa osymen aınalysady eken, eki jyl buryn Mańǵystaýda synap kórgen. Endi osy tehnologııany ormandy, órt qaýpi joǵary jerlerde keń qoldanysqa engizý kerek-aq. Apat aıtyp kelmeıdi. Bolashaqta sonsha adam shyǵynyn boldyrmaý, tabıǵatty saqtaýǵa úlken múmkindik qoı. Qıyn-aq boldy myna jaǵdaı»,-dep jazǵan Ómirjan Ábdihalyquly.
MINISTRDIŃ KÓZ JASY JELIDEGI ÓRTTI SÓNDIRMEIDI
Sonymen qatar, seńdeı soǵylǵan jurt, áleýmettik jelidegi qaýym Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Zúlfııa Súleımenovanyń kóz jasyna erik bergenin kórip, biri qoldaý tanytsa, biri jazǵyra bastady.
«Qandaı másele shyqsa, sonyń etegine eki jaq bolyp jarmasyp qyrqysý bizdiń qanǵa sińgen ádet» deıdi oqyrmandardyń biri.
Áleýmettik jeli orman zardaptaryn ashyq talqylaıtyn «betjyrtys alańyna» aınaldy. Biraq báriniń tileýi ortaq, toqaılasar tusy – bir. Jalynnyń joıylyp, jaryq kúnniń qaıta shyqqany, eldiń mamyrajaı tirlikke qaıta oralǵany. Laıym, oǵan da jetýge az qaldy.
Dastan QASTAI,
«Adyrna» ulttyq portaly
