Ótken aptada Jazýshylar odaǵynda 2023 jyldyń Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵyn tabystaý rásimi ótti. Jıyn sońynda «Alash» syılyǵynyń bıylǵy ıegerleriniń biri, aqyn Rahat Qosbarmaq sóz alyp, Astanaǵa jumyssyzdyq máselesin sheshýdi talap etip barǵan jańaózendikterge kúsh kórsetken bılikti synady.
«Búgin aıtpaı ketýge, attap ótýge bolmaıtyn bir jaǵdaıdy aıtqym kelip tur. Elde bolyp jatqan jaǵdaıdy 2-3 kúnnen beri estip otyrsyzdar. Mańǵystaýda, Jańaózende, Aqtaýda bolyp jatqan jumysshylardyń ereýilinen bárińiz habardarsyzdar dep oılaımyn. Qarapaıym halyq Astanaǵa baryp haqyn surady. Nan suraǵan joq, ádildik surap bardy. Bılik tapa-tal túste tasyrlatyp uryp, taıaqqa jyǵyp, qol-aıaǵyn qaıyryp, qoraǵa qamady. Bıliktiń bul urda-jyq áreketin men noıys-dókerlik dep qatań aıyptaımyn jáne osy aıyptaýǵa qazaq qalamgerleriniń qosylýyn qalaımyn», - dedi aqyn.
Sondaı-aq ol «Qandy qańtar» oqıǵasyn eske alyp, jazýshylardyń sen tımeseń men tıme áreketin qatań aıyptady.
«Bizdiń atymyzǵa osy kezge deıin aýyr syndar aıtylyp jatady. Keshegi «Qandy qańtar» kezinde de aýzyn býǵan ógizdeı bolyp, «sen tımeseń men tıme» dep, japalaqsha jarbıyp, basyn taǵy buqpantaılap buǵyp qaldy degen syndy jıi estımiz. Ol syndar orynsyz emes dep esepteımin. Halyqtyń pikiri qashanda qandaı qalamgerden de bıik. Qaı-qaısysyńyz da halyqtyń bir bólshegisizder. Sondyqtan sizderdi qazaq qalamgerlerin atymyzǵa, arymyzǵa syn keltirmeı, qashanda halyq jaǵynda bolýǵa, ádildikti jaqtaýǵa, halyqqa arasha túsýge shaqyramyn. Qara halyqtyń qarapaıym máselesin sheshe almaıtyn bolsa, qaptaǵan mınıstrler men depýtattardyń qazaqqa túkke de qajeti joq», - dep sóıledi Rahat Qosbarmaq.
Jınalǵandar arasynda Rahat Qosbarmaqty qoldamaıtyndar da tabyldy. Aqyn sóılep turǵanda zaldan «qosylmaımyz», «mynaýyń baryp turǵan arandatý ǵoı», - dep aıqaılaǵandar boldy.
Jelidegi jurt ne deıdi?
Músirkep Álimjanov degen jeli qoldanýshysy «Óte durys, aqyn-jazýshy buqaranyń jaǵynda bolýy kerek. Qarashanyń sózin sóılep, jyrtysyn jyrtýy kerek» dep pikir bildiripti.
Al aqyn Yrysbek Dábeı óziniń jelidegi paraqshasynda jazýshy Rahat Qosbarmaqty qoldap pikir qaldyrǵan.
«Qalamgerler eldik máselelerde eshqashan únsiz qalmaǵan. Keshegi Jańaózendegi máselede de beı-jaı qalmaımyz», - dep jazdy ol.
Jýrnalıst Ámirbolat Qusaıynuly «Jazýshylar Odaǵy biraz jandy múshelikke qabyldap, ataq-dańqpen kómkerip tastapty» dep mysqyldady.
«Bul kezekti shýly qurlytaıdyń aldyndaǵy «aýyzbastyryq», daýys jınaýǵa jasalǵan qadam ba, álde shyn talanttardy taný, múshelikke tartý ma?.. El, jer, til, ózgede ulttyq múddege qatysty ózekti problemalar týyndap jatqanda odaqtyń atynan ótkir-ótkir pikir aıtylsa deısiń. Qaıdam, «qarııada» áý deıtin hal qalmaǵan sııaqty», - dep jazdy Ámirbolat.
«Ymyramen sheshetin máseleni yryń-jyryń qylýǵa bolmaıdy»
Jazýshylar odaǵynyń Ádebıetshiler úıiniń dırektory, aqyn Baqyt Bedelhannyń sózinshe, Rahat Qosbarmaqtyń aıtqany odaqtyń atynan aıtylǵan sóz.
«Men Rahattyń qolyn aldym. Sahnada turyp yqylasymdy bildirdim. «Alash» syılyǵyn alyp otyryp, naǵyz Alash azamatyna laıyq áńgime aıtty. Bul búkil aqyn-jazýshylardyń, odaqtyń atynan aıtylǵan ortaq sóz dep esepteımin. Qashanǵy buǵyp jatamyz?! Jańaózendikterdiń talaby óte oryndy. Ymyramen sheshetin máseleni yryń-jyryńǵa aınaldyrýǵa bolmaıdy. Kezinde 1905 jylǵy revolıýııanyń ózi zavodtan bastalǵan. Qarapaıym jumysshylardan. Keshegi «Qańtar» oqıǵasynda da halyqty osy áleýmettik másele kóshege alyp shyqty. Sondyqtan qarapaıym jumysshylarmen, qara jumys istep, qaıystaı bolyp júrgen halyqpen oınaýǵa bolmaıdy», - deıdi Baqyt Bedelhan.
Al jaqynda ǵana Jazýshylar odaǵyndaǵy qyzmetinen ketken Aqberen Elgezek qalaı bolǵanda da halyq jaǵyndamyn deıdi.
«Bılik eń aldymen halyqtyń muń-muqtajyn tyńdap, taldap máseleni halyqtyń paıdasyna sheship berýi kerek. Halyqty kúshtep túrmege tyǵatyn, avtozakqa tıep, qoı sııaqty bir jerge alyp baryp toǵytý qazirgi kezeńniń dúnıesi emes. Bılik qalaı bolǵanda da halyqpen dıalogqa barýy tıis. Halyqtyń múddesine saı aıtylǵan sózdi deni durys adam qoldaýy kerek», - dedi Aqberen Elgezek.
Eske sala keteıik, 10 sáýirde Mańǵystaý oblysynan júzdegen adam munaı kompanııasynan turaqty jumys talap etip, Astanaǵa barǵan. Olar energetıka mınıstrligi keńsesi aldynda túnep, 11 sáýir kúni de narazylyqtaryn jalǵastyrdy. Alaıda jańaózendikterge mınıstrlik tarapynan eshkim shyqpady. Sol kúni keshkisin polıııa men arnaıy jasaq ereýilshilerdi kúshtep ustap áketti. Birer saǵattan soń ereýil kóshbasshylary mınıstrlik ókilderimen kezdesip, talaptaryn aıtty. Olar kóshege shyqqan halyqty úılerine qaıtýǵa shaqyrdy. Másele Mańǵystaýda «QazMunaıGaz» ókilderimen sheshiletinin jetkizdi. Ertesine jańaózendikter poıyzben úılerine qaıtaryldy.
Oralbaı Mergenbaıuly
"Adyrna" ulttyq portaly
