"Kópbalaly ata-ananyń kóbinde masyldyq sana qalyptasqan". Birqatar áleýmettik telebaǵdarlamalardyń avtory, halyq ortasynda júrgen jýrnalıst Jazıra Begaly basynan ótken oqıǵasyn sóz etip, oı salarlyq jazba jarııalady. Avtor kóp balaǵa ómir berip, memleketke mindet artqan ata-ananyń áreketin qoǵam talqysyna tastady. Otbasy jaǵdaıyn ońaltý maqsatynda júrgizilip jatqan áleýmettik baǵdarlamalardan kóbiniń beıhabar ekendigin aıtty. Buǵan qatysty oqyrmandar pikir bildirdi, dep habarlady "Adyrna" ulttyq portaly.
Jýrnalıst Jazıra Begaly basynan ótken oqıǵasy sóz etip, jazba jarııalady:
"7 balam bar. 8—shi sábıge júktimin. 18 sharshy metrde turamyn. Úlken úıde ómir súrý armanym. Páter jaldap sharshap kettik" dep jazypty Boraldaıdyń turǵyny. Endi ultaraqtaı jerdi panalap júr eken. Baspanasy joq. Erińiz ekeýińiz turmystyq jaǵdaıymyzdy túzeıik , tıyn— teben jınap, baspana alýdy josparlamadyńyzdar ma dep surap edim. Tipti qujat jınap, úı kezegine turýǵa bolatynyn aıttym. Kelinshek attaı týlap, nege sondaı suraq qoıasyz, sizderdiki ótirik baǵdarlama da dep jaǵadan aldy.
Jalpy ómirge qansha qursaq ákelse, ol ár otbasynyń erki. Biraq isher asqa, kıimge aqshamyz joq, baspanasyz qańǵyp júrmiz dep qaıyr tilep, balalardyń kóptigin syltaý qylyp úı alyp ber dep suraý qanshalyqty durys dep oılaısyz?Árıne, aýrýǵa shaldyqqan, túrli oqıǵa saldarynan múgedek bolyp qalǵan, jetim ósken , naýqas bala baǵyp, úıde amalsyz baılanyp, ómirin naýqas adamdy baǵýǵa arnaǵan adamdarǵa kómektesý paryzymyz. Balaly úı - bazar. Sol balapandardyń qarny toq, uıqysy tynysh bolýyn qamtamasyz etý ata-ananyń paryzy. Qazir kópbalaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy da qomaqty, jeńildetilgen nesıemen úımen qamtamasyz etetin baǵdarlamalar bar. Biraq bul baǵdarlamalardy keıbir ata-analar bilmeıdi. Aqparattandyrý jumystary jetispeı me? Ákimder tikeleı halyqpen jumys isteý kerek dep oılaımyn, - dep jazdy jýrnalıst.
Jazıra Begalynyń jazbasyna qatysty oı qosyp, pikir bildirgender kóp. Oqyrmandar buǵan qatysty túrli oı-pikir aıtyp jatyr. Máselen:
"Bireýdi sóge almaımyn, biraq kóp balalymyz dep toǵysharlyq tanytatyndar kóp. Jumys usynsań nemese qosymsha tabys kózin kórsetseń attaı týlap qashady. Nege?!""Óz jaqyndarymda da bar. Memlekettiń járdemaqysy men týystary kómektesedi degen oımen ómir súrýde. Basqalardyń tynbaı eńbek etip jatqanynda eshkimniń sharýasy joq";
"Negizi, jetispeýshilikpen ómir súrip jatqan ananyń sanasy san saqta sansyrap júredi. Sol sebepti, ózine kerek nárseni oıyn jınap áreket eteýge psıhologııalyk murshasy boı bermeıdi. Sosyn, jasyratyny joq, bizde kúndelikti, ne turaqty túrde mundaı jaǵdaıdagy otbasyǵa úkimet tarapynan, ne "Otbasy " bankten beriletin baspana jaıly aqparat óte az taratylady. Tek, kerek adam, onyń ózinde qadalyp júrip ıýi men qıýIn táptishtep Izdep taýyp alyp, aryz jazyp úı kezegine turýǵa qol jetkizedi. Bul otbasynyń ákesinde durys turaqty jumys joq bolar";
"Bireýdiń bir bólmesin panalaǵansha, patshadaı bolyp soltústikke kóshpeı me? Bári qazaqtyń jeri ǵoı";
"Masyldyq sana qalyptasqan kópbalaly ata-ananyń kóbinde. Bálen bala taptym dep mindetsinip, olardyń bolashaǵyn bulyńǵyr etip, qalaı bolsa solaı ósirgen durys pa, bir balań bolsa da oǵan sapaly ómir, baqytty bala shaq, jarqyn bolashaq syılaǵan tıimdirek pe degen oı keledi. Bala jasarda memleket úshin demeıdi de, asyrarda «qazaqtyń sanyn kóbeıtip otyrmyn» deıdi…" dep jazdy oqyrmandar.
"Adyrna" ulttyq portaly
