Astanaǵa kelgen jyldyń kúzinde tirkeýge turý úshin Almaty aýdandyq ardagerler uıymynyń keńsesine bardym. Uıym tóraǵasy Saılaýbek Dúısenbekuly jyly qabyldady. Sóziniń sońynda «Tilimizge múldem jat «beshbarmaq» sózinen qalaı qutylamyz? Ulttyq asymyzǵa laıyqty ataý tapsańyz aıtyńyzshy» dedi.
Sol áńgimeden keıin alty jyldaı ýaqyt ótse de, qoldanystan qalmaǵan, tilimizdi buzyp turǵan kesirli sóz jaıyndaǵy oıdy ortaǵa salý úshin qolyma qalam aldym. Óıtkeni, jadymda jattalyp qalǵan ákemmen ekeýara bolǵan bir áńgimeni de jańǵyrtqym keldi. Ákem toqsannan asyp, 1994 jyly dúnıeden ótti. Bozbala shaǵynda soqa súıretip, alǵashqy seriktestikterdi qurysýǵa qatysyp, aýyl basqaryp abyroıǵa jetken adam edi. Soǵys jyldarynda Stalıngrad, Rostov shaıqastarynyń ótinde bir qol, bir aıaqtan jaralanyp, I toptaǵy múgedek bolyp elge oraldy. Múgedek qalpymen sharýashylyqtan qol úzbeı, keńshar basqaryp, jylqyshy bolyp, qurmetti zeınetkerlikke shyǵyp, baıandy ǵumyr keshti. Munyń bárin jazyp otyrǵanym, ákem el dese ishken asyn jerge qoıatyn erekshe adal adam edi. Surapyl shaıqasta opat bolǵan týǵan eki inisiniń óteýindeı (ákem osylaı deıtin) soǵystyń sońyn ala týǵan, keshteý kórgen tuńǵyshy bolǵandyqtan meni alabóten jaqsy kórip, ózimen qatar adamdaı áńgimege tartyp, ishki syryn irikpeıtin edi. Bul men úshin úlken tárbıe, bilim mektebi boldy.
Ákemnen álgi «beshbarmaq» sózi jóninde suraǵanym esimde. Sonda: «Eee, bul Goloekınniń saıqymazaǵy ǵoı. «Qazaq etti qolmen jeıdi» dep sondaı at qoıypty. Ony jandaıshaptary qolpashtap, el-jurtqa taratyp jiberipti. Úlken asymyzǵa tańylǵan jolbıke ataý sodan beri jabysyp, qalmaı keledi», dep qynjylyp edi. Halqymyz «bir qaryn maıdy bir qumalaq shiritedi» deıdi. Ardaqty asymyzǵa túsken bir qumalaqtaı ana tilimizdi bylǵap turǵan osy bir jolbıke jamaý sózsymaqtan arylýǵa halyq bolyp jumylatyn ýaqyt kelgen sııaqty. Sózsymaq degenim, «beshbarmaq» qazaq sózi emes. Oryssha da emes, biraq túp-tórkini orysshadan bastaý alatyn sııaqty. Oılanyp kórelik. Nege bes sózi besh bolyp buzylǵan? Orys tilinde de bes sózi bar. Maǵynasy qazaqshadan múldem bólek. Máselen, «bes popýtal», «besıtsıa» (jyn-shaıtan túrtti). S dybysy sh-ǵa aınalyp (beshenyı) ketetini de bar. Sóıtip qazaqsha bes oryssha besh bolyp ketti me eken? Sondaı-aq bir qol salasynda bir barmaq, tórt saýsaq bar. Tórt barmaq qaıdan kelgen? Sheshýin taǵy da til erekshelikterinen izdeıik. Orys tilinde «barmaq» degen sóz joq. Orysshada eki qol salasynyń bári saýsaq. Orys tiliniń yńǵaıymen bir qoldaǵy bir barmaq, tórt saýsaǵymyz túgeldeı barmaq bolyp ketkendeı. Qalasa, jer-sýdyń, qala, dala, aýyl ataýlaryn, tipti kisi esimderin óktemdikpen op-ońaı orysshaǵa ózgerte salý – keńestik bılikke tán tásil. Endeshe biri ǵana emes, barlyǵy barmaq bolsyn degen óktemdikten «beshbarmaq» shyqqan sııaqty. Qaıdan, qalaı shyqsa da, tilimizge jat sózdi ulttyq taǵamymyzǵa tańyp, unatpasaq ta «qyńq» demeı kónip júre berdik. Endi arylýymyz, qoldanystan túbirimen julyp tastaýymyz kerek.
Ár halyqta etten jasalatyn taǵam túrleri bar. Qazaqta da qýyrdaq, sirne, taǵy basqalary barshylyq. Degenmen ıisi muryn jaryp, býy burqyrap, qazy-qartasy, jal-jaıasy men jilik-omyrtqasy tóńkerilip aldyńa kelgende tábetińdi de, kóz-kóńil qýanyshyńdy da áp-sátte kóterip jiberetin ettiń orny bólek. Es bilgennen qazanda pisip jatqan erekshe ıisin sezgennen «et jeımiz» dep qýanatynbyz. Kele-kele basqa ult ókilderimen aralas-quralastyq kóbeıip, olarǵa «Qazaqsha et» dep túsindirip, osy ataýǵa den qoıyp, ábden úırendik. Toqsanynshy jyldary Almaty qalasynyń iri meıramhanalarynyń qazaqsha-oryssha jazylǵan as máziriniń (menıý) tiziminen «Taılyq et» («mıaso po-taıskı»), «Franýzsha salat» («salat po-franýzskı») degendeı, «Qazaqsha et», «Mıaso po-kazahskı» ataýyn oqyp, qýanǵan edik. Birte-birte as máziriniń qazaqsha jazylýy da, «Qazaqsha et» ataýy da sıreı bastady. Shynymdy aıtsam, kóńilge qaıaý túsiretin, ersi estiletin «beshbarmaq» ataýyn umyttyrmaı jańǵyrtyp, tórge súırep júrgen ózimiz be degen de oı keldi. Sebebi qazaqta, shúkir, toı kóp. Bolsyn. Qazaq toıynyń saltanatyn asyryp, sánin kóteretin qazaqsha et tartylatyn sátte toı tizginin ustaǵan asaba kóterińki daýyspen «et daıyn boldy» dep habarlaıdy. Keıde mándep-sándep «beshbarmaq» dep ándete sozyp qosyp qoıady. Oǵan eshkim «munyń ne?» demeıdi...
Áńgime tórkini ulttyq bas taǵam týraly bolǵan soń «sybaǵa» ataýy jóninde oıymyzdy bildire ketý jón sııaqty. Óıtkeni qazaqy qonaqjaılyqtyń úzilmeıtin úlgisindeı «sybaǵa» sózi qaǵajý qalyp jatqandaı. «Sybaǵa» – qazaqy syı-qurmettiń salty. Halqymyzdyń salt-dástúri kórinis beretin toılarda, ásirese eki jastyń shańyraq kótergen qyzyǵynda qudalardy shashý shashyp, erekshe qarsy alamyz. Al tabaq tartýda olar jalpymen birdeı bolyp qalady. Qudalarǵa tabaqtaryn «Sybaǵa» dep jekeleı habarlap, zor qurmetpen tartsa, toı sáni arta túser edi. «Qazaqsha et», «Sybaǵa» ataýlary da qatar estiler edi. Iaǵnı, meıramhana, dámhanalarda as máziri tizimine «Qazaqsha et», «Sybaǵa» dep jazylýy kerek. «Qazaqsha et» týralyp, «Sybaǵa» múshelep tartylady. Osylaısha, ettiń ejelgi ataýlary bas taǵamymyzdyń jolbıke ataýmen taraýyna tosqaýyl bolar edi.
Saırash ÁBIShQYZY,
Qazaqstannyń eńbek
sińirgen qaıratkeri
