Birneshe jyldan beri «Uly dalanyń tarıhy jáne mádenıeti boıynsha sheteldik arhıvter men qorlardaǵy arheografııalyq jumystar (anyqtaý, saraptaý, ıfrlaý)» atty Baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý ǵylymı jobasy negizinde «Arhıv – 2025» jeti jyldyq baǵdarlamasy daıarlanyp, júzege asyrylyp keledi (Ulttyq sanany jańǵyrtýdaǵy arhıvterdiń róli // Egemen Qazaqstan. 2018. 28 qarasha).
Atalmysh jobanyń oryndalý merzimi jeti jyl ýaqyt aralyǵyn qamtıdy. Osy baǵdarlamanyń júzege asyrylýyna QR Ortalyq memelekettik arhıvi de ózindik úlesin qosýda. Arhıv qyzmetkerleri ózge mekemelerdegi áriptesterimen tyǵys baılanysta jumys júrgizýde. Óıtkeni alys-jaqyn shet el arhıvteri men kitaphanalarynan jınaqtalǵan derekter men qundy materıaldar birin-biri qaıtalamaýy tıis. Bul joba «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasymen tyǵyz baılanysta mynandaı ortaq maqsatta júrgizilip keledi: Ult tarıhyna qatysty alys-jaqyn shetel arhıvterindegi qujattardy, osy ýaqytqa deıin ózge eldiń mekemelerinde tasada qalyp ketken tarıhı jádigerlerimizdi jınaqtap, ǵylymı aınalymǵa qosý, qazaq tarıhynyń «aqtańdaq» paraqtaryn tolyqtyrý, kópshilik nazaryna usyný.
Shyntýaıtyna kelgende bul másele ótken XX ǵasyrdyń 30–60-shy jyldary da kóterilip, biraq keńestik ıdeologııa men kertartpa saıasattyń áserinen reseılik jáne sheteldik arhıvterden qazaq tarıhyna qatysty qundy qujattardy qaıtarý nemese kóshirmesin alý jumystary toqtatylǵan bolatyn.
Elimiz táýelsizdik alǵannan keıin osy baǵyttaǵy mańyzdy is-sharalar jańa arnada júzege asyryla bastady. Atap aıtqanda, 2004–2014 jj. «Mádenı mura», «Halyq tarıh tolqynynda» atty memlekettik baǵdarlamalar aıasynda alys-jaqyn shetel arhıvterinen, ǵylymı mekemeleri men kitaphanalarynan ult tarıhyna qatysty qujattardy izdestirý, kóshirmelerin alý, ǵylymı aınalymǵa engizý jumystary óz jalǵasyn tapty. Solardyń zańdy jalǵasy bolyp sanalatyn «Uly dalanyń tarıhy jáne mádenıeti boıynsha sheteldik arhıvter men qorlardaǵy arheografııalyq jumystar (anyqtaý, saraptaý, ıfrlaý)» atty Baǵdarlamalyq-nysanaly qarjylandyrý ǵylymı jobasyn júzege asyrý boıynsha úılestirý jáne ádistemelik jumystaryn júrgizý, memlekettik uıymdarmen, arhıvtermen, JOO-men, ǵylymı qaýymdastyqty jumyldyra otyryp, ulttyq tarıhtyń ashylmaǵan tustaryn ashýǵa múmkindik beretin otandyq jáne halyqaralyq arhıvterdiń qujattary negizinde ǵylymı zertteý jumystaryn uıymdastyrý maqsatynda Ulttyq arhıv jáne Sırek kitaptar men qoljazbalar ortalyǵy janynan «Arhıv – 2025» ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy quryldy.
Osy úılestirý ortalyǵynyń jumysyna belsene aralasqan QR Ortalyq memlekettik arhıvi Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstrligi arhıv isteri jáne qujattamany basqarý komıtetiniń qoldaýymen Reseı, Franııa, Túrkııa, Belorýsııa, Qyrǵyzstan jáne t.b. elderde arheografııalyq ekspedıııa uıymdastyrdy. Sondaı toptyń biri, osy maqala avtorlary Qyrǵyzstan Respýblıkasy Bishkek qalasyna josparlanǵan merzim aralyǵynda - 2022 jyldyń 11 men 30 mamyry aralyǵynda Qazaqstan Respýblıkasy Ortalyq memlekettik arhıvi, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń arhıvi, QR Ulttyq arhıv qorlaryna Bishkek qalasyndaǵy ortalyq arhıvterden (OMA, QSQ OMA, Bishkek qalalyq arhıvi, QR Joǵarǵy soty) buryn ákelinip ótkizilgen ister men qujattar tizimimen muqııat tanysyp, ol qujattardy qaıta qarastyrmas úshin olardyń tizimi jasalyndy. Biraq osy kezeńge deıin Qyrǵyzstan arhıvterinen qujattar ákelinbegeni anyqtaldy. Arheografııalyq issaparǵa muqııat daıyndaldyq.
Issapar maqsatyna sáıkes Bishkek qalasyndaǵy ortalyq memlekettik arhıvterden tómendegideı baǵyttar boıynsha qujattar men materıaldar jınaqtaldy:
- XVIII-XIX ǵasyr boıyndaǵy Jetisý óńirindegi Reseı otarlaý saıasatynyń keńinen etek jaıýyna negiz bolǵan ártúrli ekspedıııalardyń qorytyndylary men esepteri, Qoqan handyǵymen qarym qatynastar;
- 1884-1916 jj. Jetisý oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq ahýaly, 1916 j. ult-azattyq kóterilistiń Ystyqkól, Shý oshaqtary jáne osy Jetisý oblysy qazaq-qyrǵyzdarynyń ara qatynasy;
- «Syrdarııa oblysy Áýlıe-Ata ýezi bastyǵynyń basqarmasy (Áýlıeata qalasy) 1868-1917 jj.» qorynan Uly júzge qatysty Oshaqty, Sıqym, Shymyr, Qoralas t.b. bolystyqtardyń basqarýshylary men aýyl starshınalaryn qarjylandyrý jónindegi saılaý paraqtary men úkimderdiń kóshirmesi;
- 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi jáne 1850-1921 jyldardaǵy Jetisý óńiriniń Reseıge qosylýy (1920 j. 30 qańtar -1921 j. 3 aqpan);
- Jetisý aýmaǵyndaǵy uzaqqa sozylǵan otarlaý saıasaty barysyndaǵy sultandardyń ózara qarym-qatynasy, olardyń patshalyqqa bılikke qyzmet etýi men qarsylyǵy, ult-azattyq kóterilisterdiń barysy týraly esepter men málimetter (1884-1916 jj.);
- Qyrǵyz ASSR-niń jumysshy, sharýa jáne Qyzyl ásker depýtattary Keńesteriniń ortalyq atqarý komıteti (OAK) jumysy, qaýlylary, sheshimderi men jeke quram boıynsha buıryqtar (1915-1919);
- Búkilodaqtyq atqarý komıtetiniń (BOAK) Qazaq jáne Qyrǵyz Respýblıkalary arasyndaǵy memlekettik shekaralardy naqtylaý týraly birinshi keńesiniń hattamasy. Qyrǵyz AKSR-i men Ózbek AKSR-i arasyndaǵy aýmaqtyq daýlarǵa qatysty KSRO OAK hatshylyǵy otyrysynyń №36 hattamasynan úzindi jáne oǵan qatysty materıaldar (1926-1932);...
- Qyrǵyz jáne Qazaq AKSR arasyndaǵy shekaralardy naqtylaý jónindegi materıaldar (3 qańtar-30 jeltoqsan 1928);
- 1920-34 jj. asharshylyq jyldary Qyrǵyz AKSR aýmaǵynda kóship kelgen, bosqyn qazaq-kóshpelileri, bosqyndary týraly materıaldar men málimetter (1926-1934 jj.);
- Jetisý revolıýııalyq komıtetiniń buıryqtary, erekshe komıssııanyń baıandamasy, qazaq bosqyndardy ornalastyrý týraly málimdemeler men hat almasýlar. 1-b. (1920 j. 30 qańtar-1921 j. 3 aqpan);
- Túrkrespýblıkasy HKK, OAK Jetisý oblysyndaǵy qazaq bosqyndardy ornalastyrý jónindegi arnaıy komıssııasynyń jáne ýezdik reváskerı komıtetiniń buıryqtary. Odaqtyń hattamalary. Áskerge jumyldyrylǵandardy (mobılızaııalanǵandar) jabdyqtaý týraly Azyq-túlik bólimimen almasqan hattary (1917-1924);
- Jetisý oblystyq atqarý komıtetiniń, ýezdik, qalalyq revkomnyń, ashtyqqa qarsy kúres jónindegi komıssııanyń aýyl sharýashylyǵy salasynan taza mal sharýashylyqtaryn bosatý, asharshylyq zardaptaryn joıý, qalalardyń sanıtarlyq jaı-kúıi týraly, qoǵamdardy tirkeý tártibi jáne olardyń sezderin shaqyrýǵa ruqsat berý týraly qaýlylary, ırkýlıarlary, nusqaýlyqtary, ókimderi. Reforma júrgizý boıynsha almasqan hattarynyń kóshirmesi alyndy. (1923 j. 24 qańtar-1923 j. 29 jeltoqsan);
- HH ǵasyrdyń 20-40 jyldaryndaǵy qazaq-qyrǵyz qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı-rýhanı ómiri, alǵashqy qazaq keńestik respýblıkasynyń qurylýyna qatysty qujattar, memleket qaıratkerleri týraly;
- Ult tarıhyndaǵy iri tarıhı qubylys bolyp tabylatyn «Alash» qozǵalysy jáne onyń qazaq-qyrǵyz qaıratkerlerine qatysty da tyń málimetter jınaqtaldy.
Aıta ketetinimiz, arheografııalyq ekspedıııa barysynda alyp kelgen qujattar buryn esh jerde jarııalanbaǵan jáne Qazaqstanda ǵylymı aınalymǵa tartylmaǵan bolyp esepteledi jáne tarıhı qundylyǵy erekshe mańyzdy.
Mysalǵa, osy ýaqytqa deıin qazaqtyń bir týar perzentteri T. Rysqulov pen Q. Sarymoldaevtyń jáne basqada qazaqtardyń Aýyl sharýashylyǵy jáne memlekettik múlik mınıstrliginiń Pishpek tómengi aýylsharýashylyq mektebinde oqyǵandyǵy týraly kóp aıtylyp ta, jazylyp ta júr, biraq sonyń qujattyq dáıektemesi esh jerde kezdespegen edi. Osy jolǵy issaparda sol qujattyń túpnusqasynan kóshirme alýǵa múmkindik týdy (sýret 1-2).
Alynǵan qundy qujattardyń ishinde 1930-shy jyldary elimizdegi oryn alǵan qasiretke toly náýbet tusynda shekara asqan qazaq kóshteri men bosqyndary týraly málimetter barshylyq. Sol qujattarǵa birshama toqtala ketsek. Ótken ǵasyrdyń 1929-33 jyldary eldi jaılaǵan ashtyqtyń saldarynan Qazaqstanda buryn-sońdy bolmaǵan bosqyndar sany baıqaldy. Keıbir derekterde kórsetilgendeı 250 myń qazaq Qyrǵyzstannan pana tapty, bosa kóshken halyqtyń basym bóligi jolda nemese kórshi respýblıkada qaıtys bolǵan. Sol sııaqty san myń qazaq Ózbekstanǵa, Qaraqalpaqstanǵa qonys aýdarýǵa májbúr boldy, keıbir bosqyndar odan ári Tájikstanǵa, Iran men Aýǵanstanǵa aǵyldy. Qytaımen shekaralas aýdandardan myńdaǵan otbasylar barlyq maldary men múlikterimen kóship ketti. Zulmatty jyldar sergeldeńi saldarynan júzdegen myń qazaqtar bosqyndar retinde Reseıdiń túkpir-túkpirine Batys Sibir, Túmen jáne Sverdlov, Astrahan, Saratov, Samara oblystaryna, Mordovııa, Iamalo-Nene ulttyq okrýgi, Edil boıyn jaǵalaı ózge qalalaryna ketýge májbúr boldy. Tipti arnaıy eshalondarmen ashtyqtan kóshede asyraýsyz, qaraýsyz qalǵan balalar toqtaýsyz jóneltildi. Bul qazaq basyna tóngen ǵasyr qasireti ekeni aıan. Mine, osynaý náýbet zamananyń salǵyrtymen birge kórshi elderdiń arhıvterinde sarǵaıǵan qujattar jańǵyryǵy bizdi eriksiz sol jyldardy taǵy bir ǵylymı saraptaýdan ótkizýge jeteleıdi.
Ejelden tóskeıde maly, tósekte basy qosylǵan qazaq-qyrǵyz Áýlıeata jáne Pıshpek ýezderiniń quramyna kirdi. Ony mekendegen ártúrli etnıkalyq toptardyń shekaralary joq, bir-birimen tyǵyz áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı baılanystary boldy. Sondyqtan qazaqtar men qyrǵyzdar osy óńirlerde bir-biriniń jerinde aralas-quralas ómir súrdi. Al Keńes úkimeti jańadan qurylǵan kezde Qyrǵyzstandaǵy etnıkalyq qazaqtardyń sany eki myńǵa jýyq nemese halyqtyń nebári 0,2% ǵana quraǵan.
Degenmen Alataýdyń baýraıyn qatar mekendegen qyrǵyz jerindegi qazaq bosqyndary saıyn dalany dúr silkindirgen 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilis pen 1921-23 jyldary etek alǵan ashtyq tusynda birshama óse túsken.
1932 jyly qazaqtardyń Qyrǵyzstanǵa jappaı qonys aýdarǵandyǵy týraly QR Ortalyq memlekettik arhıvi qorlaryndaǵy derekterde Qazaqstannyń basqa oblystaryn qospaǵanda, 1930-1932 jyldary 16 aýdannyń 8812 sharýashylyq Qyrǵyzstanǵa kóshken. Qonys aýdarýshylardyń kópshiligi Almaty, Kegen, Shubartaý, Úrjar, Aıagóz, Balqash aımaqtarynda ornalasqan qazaqtar boldy. Sonymen qatar, Almaty oblysynan Qytaıǵa 14824 qazaq sharýashylyq, oblys ishindegi basqa aýdandarǵa - 19755, Qazaqstannyń basqa aımaqtaryna - 842 sharýashylyq ketýge májbúr bolǵandyǵy kórsetilgen. Osyndaı údere kóshý barysynda 1932 jyly Qyrǵyzstanǵa qonys aýdarǵan qazaqtardyń sany 25-30 myń sharýashylyqqa jetken. 1932 jyldyń ortasynda Almaty tóńireginiń ózinen Qyrǵyzstannyń soltústik bóligine ketken otbasylar sany 7300-ge (35000-40000 adam) jýyq bolǵandyǵy týraly sheteldik ǵalym I. Ogaıonnyń zertteýlerinde de aıtylady.
Qyrǵyz arhıvterindegi 1928-30 jj. jappaı ujymdastyrý men onyń saldarynan oryn alǵan ashtyq tusyndaǵy qazaq bosqyndary týraly mańyzdy qujattar sol kezeńniń ay shyndyǵyn, tarıhtyń beımálim paraqtaryn asha túsedi. Bizge osy ýaqytqa deıin qazaq bosqyndary týraly QyrAKSR HKK tóraǵasy Iý. Abdrahmanovtyń «Kúndeligindegi» qysqa ǵana jazba tanys edi. Onda, 1932 jylǵy 25 aqpandaǵy jazbasynda: «Frýnze mańynda 2-shi qala – ashtyq pen kedeılik saldarynan qonys aýdarǵan qazaq azamattarynyń kıiz úıler qalasy ósti. Bul Fılıptiń jumysynyń nátıjesi» ekendigin ashyq aıta kelip, Markstiń kapıtalıstik damyǵan elder, onyń kapıtalızmi, aýrýlary (buqaranyń kúıreýi, daǵdarys, jumyssyzdyq jáne t.b.) tek oǵan baratyn elderdiń bolashaǵyn kórsetedi degen tujyrymyn keltiredi. (Fılıp – Goloekın F.I. (1876-1941) – 1925-1932 jj. BKP(b) Qazaq Ólkelik komıtetiniń birinshi hatshysy bolǵan). Osy jazbasynda «Qazaqtardyń taǵdyry men bolashaǵy qyrǵyzdy kórsetpeı me? Uqsas. Búginde tipti qyńyr aqymaq adamdar 32-shi jyl otar sanynyń azaıýyna ákeletinin moıyndaıdy. Shahraı mal soıýdy keıinge qaldyrý týraly jedelhat jiberdi, óıtkeni bul 150 myń (qarapaıym sanaý) túlik, ósim beredi Biraq ol meni et daıyndaýdyń mal basynyń azaıýyna áser etetinin dáleldegenim úshin kópshilik aldynda synaǵan edi. Faktiler tipti úmitsiz aqymaqtardy da aqyldy etedi»,- dep jalǵastyrady (Shahraı A.O. (1898-1949) – 1930-1934 jj. BKP(b) Qyrobkomynyń jaýapty (birinshi) hatshysy bolǵan). Baıqap otyrǵandaryńyzdaı, qyrǵyz astanasy mańynda 2-shi qalanyń paıda bolýy degenimiz, qazaq bosqyndary sanynyń kún sanap óse túskendigin, sol tustaǵy respýblıka bıligin qolyna ustaǵan Goloekınniń sodyr saıasatynyń saldary ekendigin de, asyra silteý saıasatynyń kesirinen mal basynyń kúrt azaıǵandyǵynan da habar beredi.
Al arhıv qujattary osy jazbada aıtylǵandardy keńeıte túsedi. Osynaý aýyrtpaly kezeńde bosqyn qazaqtarǵa olardyń tarapynan jan-jaqty kómek kórsetiledi. 1933 j. 16 aqpanda Qyrǵyz AKSR HKK tóraǵasy Iý. Abdrahmanovtyń respýblıkanyń barlyq aýdandyq atqarý komıtetterine Qyrǵyzstanǵa qonys aýdarǵan qazaqtar men olardyń balalaryn ornalastyrýǵa shuǵyl sharalar qabyldaý týraly jedelhaty jiberiledi. Jedelhatta Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy bosqyn qazaqtardy kásiporyndar, sovhozdar, kolhozdar uıymdarynyń jumysyna tartý, ornalastyrý josparlaryn shuǵyl túrde ázirleýi qajettiligi aıtylǵan. Sonymen qatar barlyq aýdandyq atqarý komıtetteri tóraǵalarynyń, olardyń orynbasarlarynyń jıyrmasynshy aqpanǵa deıin óz aýdandandarynda qonys aýdarǵan qazaq sharýashylyqtarynyń sanyn, jergilikti kásiporyndardyń, sovhozdardyń jumysyn uıymdastyrýǵa bolatyn sharýashylyqtardyń sanyn, balalar komıssııasy júıesi arqyly kóshpendilerdiń balalaryna qyzmet kórsetý sharalaryn qabyldaýǵa mindetteıdi.
Qyrǵyz Respýblıkasynyń Úkimeti olardy ornalastyrý jáne astyqpen qamtamasyz etý jónindegi birinshi kezektegi is-sharalarǵa kómek kórsetetin bolady. Qyrǵyz ASSR HKK tóraǵasy Iý. Abdrahmanovtyń tikeleı aralasýymen qazaq bosqyndary ornalasqan jerlerde arnaıy dúńgirshekter ashý arqyly 61425 kg bıdaı jáne 4140 kg tary jetkizý jáne onyń jetkizilýine Búkilodaqtyq astyqty daıyndaý jáne ótkizý jónindegi keńse (zagotzerno) qoryn paıdalaný qajettiligi kóteriledi.
Eldi jaılaǵan ashtyq saldarynan óz týǵan jerinen amalsyz óre kóship, ózge elde bosqyn atanǵan qazaq qonys aýdarýshylaryn jańa jerde ornalastyrý maqsatynda júrgizilgen jumystar jalǵasyn tapty. Osy maqsatta 1933 jyldyń 17 naýryzynda Qyrǵyz AKSR HKK № 132 «Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy qazaq bosqyndary týraly» qaýlysy qabyldanady. Atalǵan qaýly boıynsha Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy qazaq bosqyndaryn ornalastyrý maqsatynda Halyq eńbek komıssarıatyna jumysshylardy ırrıgaııa, jol qurylysy jumystaryna tartý, ónerkásiptik jáne sharýashylyq kásiporyndardyń muqtajdyqtary úshin – olardy birinshi kezektegi jumysqa qabyldaýdy qamtamasyz etý usynylǵan.
Al jazǵy maýsymdyq jumystardy óristetý kezinde qazaqtardy jaldaýdy qamtamasyz ete otyryp, sovhozdar jáne ónerkásiptik kásiporyndardyń dırektorlaryna olardy jumystan shyǵarýǵa jol bermeý jaǵy da qarastyryldy. Sonymen qatar qazaq bosqyndaryn sol tusta Búkilodaqtyq qurylys dep jarııalanǵan Tájikstandaǵy Vahsha sýarý júıesiniń qurylysyna jaldaý da qarastyryldy.
Sondaı-aq Aýyl sharýashylyǵy halyq komıssarıatyna (Narkomzem) Qyrǵyz jerindegi qazaq halqynyń qonystanýy boıynsha olar ornalastyrylatyn tıisti aýdan, jer alańyn kórsete otyryp, atqarylatyn is-sharalardy ázirleý jáne RSFSR HKK-nyń komıssııasynyń qaraýyna usyný úshin oǵan qajetti materıaldyq shyǵyndardy esepteý qajettiligi de qamtylǵan.
Qaýlyda OAK janyndaǵy Balalar komıssııasyna jáne Qyrǵyz Qyzyl Krest jáne Jarty Aı qoǵamyna aýdandardy, kontıngentterdi jáne qajetti materıaldyq shyǵyndardy aıqyndaı otyryp, qazaq balalaryna arnalǵan balalar kolonııalaryn uıymdastyrý jónindegi is-sharalardy ázirleýdi jáne bosqyn qazaqtardy ornalastyrýǵa qajetti materıaldardy RSFSR Halyq komıssııasyna usyný tapsyryldy.
Joǵaryda aıtylǵan sheshimderdiń iske asyrylýyna baqylaý ornatý aýdandyq atqarý komıtetteriniń, qalalyq keńesterdiń jáne jumysshy-sharýa ınspekııalarynyń tóraǵalaryna júkteledi.
Joǵarǵy úkimet tarapynan qabyldanǵan osyndaı dırektıvalar men birshama ıgi is-sharalardyń júrgizilgenine qaramastan kóshpeli-bosqyn qazaqtarǵa jergilikti turǵyndar men bılik jyly qabaq tanyta qoımaǵandyǵy da belgili. Bosyp kelgenderdiń barlyǵy derlik azyq-túlikpen, jatyn oryndarymen, jumyspen qamtamasyz etile qoıǵan joq. Bir jaǵynan endi ǵana jeke avtonomııalyq derbestigin alǵan Qyrǵyz AKSR-nyń ekonomıkalyq ál-aýqaty da muny kótere almaıtyndyǵy qalypty jaǵdaı edi. El arasynda onsyz da bosqyn qazaqtardyń mal-múlkin tartyp alý, jumysqa qabyldamaý, qabyldanǵandardyń eńbek aqysyn tólemeý sııaqty t.b. zańsyzdyqtarǵa jol berildi. Osy keleńsiz jaǵdaıdyń aldyn alý maqsatynda 1933 j. 27 naýryzda Qyrǵyz AKSR HKK tóraǵasy Iý. Abdrahmanov Shý aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasyna bosqyn qazaqtarǵa qatysty quqyqqa qarsy is-qımyldardy toqtatý týraly arnaıy jedelhat joldaıdy.
Qazaqstandaǵy Keńes úkimeti men Kommýnıstik partııanyń agrarlyq saıasaty men saıasaty, kóshpendilerdiń dástúrli sharýashylyǵyna zorlyq-zombylyǵy men bolashaq taǵdyry týraly oılanbastan júzge asyrylǵan solaqaı saıasatynyń saldarynan (1929-1933) qazaqtardyń jat jerlerge údere kóshýi keńinen óris aldy. Osyndaı jappaı kóshý úderisin toqtatý maqsatynda jáne Túrkrespýblıkasy tarapynan shara qoldaný qajettiligi kún tártibinde turdy. Qazaktardyń qyrǵyz jerine toqtaýsyz kelýine jáne qazaq uıymdarynyń olardy Qazaqstanǵa qaıtarýǵa tıisti sharalar qoldanbaýyna baılanysty Qyrǵyz AKSR HKK 1933 jylǵy 1 sáýirde № 156 «Qyrǵyzstanǵa kelgen qazaq sharýashylyqtary týraly» arnaıy qaýlysy qabyldandy. Onda olar RSFSR HKK-nen Qazaqstan úkimetin qazaqtardyń QyrAKSR aýmaǵyna odan ári kóshýine jol bermeýi úshin sheshýshi sharalar qabyldaýǵa mindetteýin suraıdy. Sonymen qatar Qatynas joldarynyń halyq komıssarıatynan (NKPS) Túrksib boıynsha qazaq bosqyndaryn QyrAKSR aýmaǵyna tasymaldaýdy toqtatý týraly Túrksib dırekııasyna mindetteýdi de talap etedi.
Qyrǵyzstan jurtshylyǵy ózderiniń áleýmettik-ekonomıkalyq qıyndyqtaryna qaramastan ashtyqtyń saldarynan aýa kóship kelgen qazaqtarǵa barynsha kómek kórsetýge májbúr boldy. Bosqyn qazaqtardy aýyl, qalalarda ornalastyrý, jumysqa ornalastyrý, tamaqtandyrý, medıınalyq qyzmet kórsetýdi ýaqtyly uıymdastyrý, balalardy mektepterge, mektep-ınternattarǵa tartý, balalar úıine ornalastyrý úshin Qyrǵyzstan óziniń respýblıkalyq bıýdjetiniń azdyǵyna qaramastan 150 myń som bóledi. Biraq qazaq bosqyndaryn ornalastyrý men olarǵa kómek kórsetý jas respýblıka úshin kúnnen-kúnge ishki ahýaldy qıyndata túsýine baılanysty 1933 jylǵy 3 sáýirde Qyrǵyz AKSR HKK tóraǵasy Iý. Abdrahmanov amalsyzdan RSFSR HKK tóraǵasynyń orynbasary T. Rysqulovtyń atyna Qyrǵyzstanǵa kelgen ash qazaqtardy jaıǵastyrýǵa kózdelgen qarajatty dereý aýdarýdy qamtamasyz etý týraly ótinish jedelhatyn joldaýynan baıqaımyz.
Qyrǵyzstandaǵy etnıkalyq qazaqtardyń sany 30-shy jyldary barynsha kúrt ósti. Qyrǵyzstan úkimeti men halqy etnıkalyq qazaqtardy jan-jaqty qoldady, jer, tuqym berdi, qalalarǵa jumys uıymdastyrdy, memleket tarapynan azyq-túlik berdi, barlyq bosqyndarǵa medıınalyq tekserý júrgizdi.
Toqtaýsyz aǵylǵan qazaq bosqyndarynyń Qyrǵyzstannyń bir ǵana Belovod aýdandyq atqarý komıteti 1933 jylǵy 5 sáýirdegi aqparaty boıynsha osy aýdan aýmaǵynda turatyndarynyń sany 12 aýyl/keńestiń jáne 2 sovhozdyń málimetteri boıynsha - 490 sharýashylyq, onyń ishinde 102 adam jumystarǵa ornalastyrylǵandyǵyn habarlaıdy.
Aıtylǵandarmen qatar qazaq balalaryn ornalastyrý, balalar úıi men tamaqtandyrý pýnkteri arqyly qamqorlyqqa alý jumystary da júrgizilgen. Mysalǵa, Qyrǵyz AKSR OSK janyndaǵy Balalardyń ómirin jaqsartý jónindegi Ortalyq komıssııa jaýapty hatshysynyń 1933 jylǵy 8 sáýirdegi baıandamalyq jazbasynda 1932 jyldyń qarasha aıynan bastap aǵymdaǵy jyldyń 25 aqpanyna deıin tamaqtandyrý pýnktterinde 1300 qazaq balalarynyń qamtylǵandyǵy kórsetilgen. Al 1933 jyldyń 21 qańtarynan bastap Qazaqstan úkimetimen kelisim boıynsha 2000 bala alynyp, balalar úıine jiberilgen. Balalar úıinde, qabyldaý-bóbekjaılarda 200-ge deıin qazaq balalary bar, bul Qyrǵyzstandaǵy balalar úıindegi balalardyń 20% quraıdy. Balalar úıleriniń 14 qana shaǵyn jelisine baılanysty 1060 adam sany bar balalar mekemeleri men tamaqtandyrý pýnktterdi uıymdastyrýdyń shuǵyl qajettiligi týyndaıdy, buǵan 2400 bala qamtylady. 4 sáýirden bastap Frýnze qalasynda 400 balaǵa arnalǵan qabyldaý jáne tamaqtandyrý pýnkti ashylady. Qarajattyń sheshilýine qaraı kóshedegi qaraýsyz balalardy tartý jáne olarǵa kómek kórsetý boıynsha basqa da is-sharalar ótkiziletindigi baıandalǵan.
Qyrǵyzstan úkimeti Qazaqstanǵa oralǵysy keletinderge kómek retinde 5 myń fýnt astyq, 4 mln. som aqshalaı qarajat bólý arqyly da kómektesken.
1939 jylǵy jalpy odaqtyq sanaq qorytyndysy boıynsha Qyrǵyzstandaǵy etnıkalyq qazaqtardyń sany 24,0 myńǵa jetip, halyqtyń jalpy sanynyń 1,7% - quraǵanyn baıqaımyz.
Degemen 1932-1933 jyldary elimizdi jaılaǵan zulmat ashtyqtyń saldarynan Qazaqstannan ketkenderdi qaıtarý týraly Qazaq úkimeti arnaıy qaýly qabyldaǵandyqtan, qarajat bólip, birqatar sharalar júrgize bastaıdy.
Qoryta kelgende, Qyrǵyz eline júrgizilgen arheografııalyq ekspedıııa barysynda alynǵan qujattar buryn jarııalanbaǵan jáne Qazaqstanda ǵylymı aınalymǵa tartylmaǵandyqtan ult tarıhynyń keıbir aıtylmaǵan paraqtaryn túgendeýge qosylǵan úles dep aıtýymyzǵa bolady.
Tólenova Zırabúbi Maımaqqyzy, QR Ortalyq memlekettik arhıvi Áleýetti zertteýler ortalyǵynyń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty
Ashırova Anar Joshybekqyzy, arhıvter jáne jeke tektik tarıhı-qujattyq kollekııalarmen jumys jónindegi bólim basshysy
