1737 jyly 16 qarasha kúni áıel patsha Anna Ioanovnanyń pármenimen Sibirde (qazirgi elimizdiń soltústik óńiri) qul saýdasyn júrgizý zańdastyryldy.
Osyndaǵy jarlyqta: «...túzemdikter qolǵa tússe, olardy satýǵa, shoqyndyryp, aqysyz-pulsyz tegin ustaýǵa ruqsat etiledi» dep jazylǵan. Quldyq ezgi ásirese Oırat handyǵynyń qulaýy men orystardyń qazaq dalasyna aǵylyp kelýimen baılanysty kúsheıgen ústine kúsheıe tústi . 1755 jyly joǵarydaǵy qul saýdasyn zańdastyrǵan patsha Anna Ioanovnanyń pármenine qosymsha jarlyq qabyldanyp, pomeıkter satyp alǵan quldaryn taýar retinde aıyrbastaýǵa, olardy shoqyndyrýǵa erikti delingen. Bul zań 1822 jyly «Sibir qazaqtaryn basqarý» erejesi shyqqan soń kúshin joıdy. Demek otarlaýshylar 1737-1822 jyldary 85 jyl boıy qazaqtardy quldyqqa satýmen aınalysty.
Akademık Manash Qozybaev: «Qazaq – otarshylyqtyń eń bir jeksuryn túrin kórgen el. Keıbir tarıhshylar: «orys otarlaýyn aqtaǵysy kelip, orystar qul saýdasyn jasamady, jergilikti halyqty qyrmady, tek ǵana shıkizatyn paıdalandy», – deıdi.
Eger siz professor Fýrsovtyń 1915 jyly jaryq kórgen «Sıbırskıe chtenııa» atty jazbasyn oqyp kórseńiz, qazaqtar álemdegi eń jeksuryn otarshylyqtyń túrin kórgenin bilesiz. Jazbada, otarlaýshylar qazaqtyń qyz-kelinshekterin paıdalanyp jezóksheler úıin jasaqtaý úshin arnaıy qosyn jiberip, qazaqtyń jas qyzdaryn baılap-matap ustap ákelgeni jaıly, olardy bazarda qoısha satqany jaıly kórsetilgen...» dep jazady . Sol sııaqty, qazaq oqyǵandarynyń biri Teljan Shonanuly óziniń bir jazbasynda quldyqqa satylǵan qazaq qyzdarynyń taǵdyryn ashyna otyryp baıandap:
«Jarly qazaqtardyń balalaryn satyp alyp, úkimet orysqa qul qylyp bermek. Qyz balalardy katorgaǵa aıdalǵandarǵa qatyn qylyp bermek. Sonyń úshin patsha 1825 jyly ámir qylady: «Qandaı jolmen bolsa da qazaqtan qyz balalar satyp alyńdar, olardy katorgaǵa aıdalǵandarǵa qatyn qylý kerek» deıdi .
Joǵaryda Shonanuly aıtqandaı, qazaq qyzdaryn satyp alyp kúń retinde ustaý HIH ǵasyrdyń ortasyna deıin jalǵasyp keldi. Saýdaǵa túsken qazaqtardyń (1737 jylǵy derek) quny: • 40 jastaǵy qazaq áıeli – 12 somǵa; • 30 jastaǵy jigit (áıelimen birge) – 1 at, 1 qulyn jáne 16 somǵa;
1)16 jastaǵy bozbala – 12 somǵa; • 20 jasar jigit – 15 somǵa satylǵan. Sol zamanda qur attyń quny 91.5 tıyn ekenin esepke alsaq, qul saýdasy asa tıimdi bolǵany baıqalady. Osyndaı tıimdi saýdadan paıda tabý úshin qazaq dalasynda adam aýlaý naýqany úzdik-úzdik júrgizilip turǵan syńaıly. Qazaq dalasyn zertteýshi ǵalym G.N. Potanın óziniń bir jazbasynda:
«Sibir orys-kazak jasaǵy Irbitke qul satý úshin Qazaq dalasyna jıi-jıi joryq jasap turǵan. 1743 jyly qarashada júzbasy Dorohovtyń 280 adamdyq qarýly otrıady Qazaq dalasyna shabýyl jasap, 42 er adamdy quldyqqa satý úshin tutqynǵa alyp, 812 bas mal aıdap ketti» deıdi.
Qazaq jerinen quldyqqa túskender Oral, Ertis, Esil shekara shebindegi bekinisterge satylyp ketetin. Jalpy Reseı kóleminde qul satatyn úlken bazar 1631 jyly ashylǵan Irbit (Irbıt) jármeńkesi boldy. Munda qul saýdasy HVI ǵasyrdyń ortasynda qatty qarqyn alǵan. Onda eresek quldar 25-50 som aralyǵynda, balalar 10-25 som kóleminde satylǵan. Patsha aǵzam qazaqtardy quldyqqa satý jaıly ulyqsat bere otyryp, úkimetke baǵynyshty qazaq sultandaryna qul ustaýǵa múmkindik jasaǵan. Bul jaıdy «múmkindik» degennen góri ımperııaǵa baǵynshty túrkitektester arasyna ot tastaý degenge saıady. Mysaly, 1755 jyly 5 kyrkúıekte joǵary mártebeli patsha Nuraly hanǵa joldaǵan gramotasynda:
«Qashqan bashqurttardyń áıeli, bala-shaǵasy, mal-múlki sizge jáne sizge qarasty starshyn-sultandarǵa syılyq bolsyn», – degen.
Osy oqıǵa qazaq dalasynda qul paıdalanýdyń zań júzindegi alǵashqy aktisi boldy», – deıdi Kraft. Osy tustaǵy qazaq jurtynyń ahýaly jaıly Shoqan Ýálıhanov dosy A.N. Maıkovke jazǵan hatynda: «Sibirde buratanalardy tek ıtke talatpaıdy, odan basqanyń bárin isteıdi» deıdi. Zertteýshi-jýrnalıst Amantaı Káken «Zulmat jyldardyń zapyrany» atty zertteý eńbeginde: «Qul saýdasyna túsken qazaqtardyń quny bazar narqyna baılanysty ózgerip turǵan. Máselen, 1737 jyly 40 jastaǵy áıel 12 somǵa, 30 jastaǵy jigit (kelinshegimen qosa) 1 at, 1 qulyn jáne 16 somǵa baǵalanǵan.
1748 jyly Áýlıe Petr qorǵanynda 25 jastaǵy áıel qulyndy bıe jáne shuǵa shekpenge aıyrbastalǵan. 20 jastaǵy qazaq jigiti 15 somǵa jetken.
2)Sol kezdiń baǵasymen iri qara maldyń eki put (32 kılá) eti 80 tıyn, al, attyń quny 91,5 tıyn bolǵanyn eskersek, qazaqty quldyqqa satý asa tıimdi bıznes kózi bolǵan» deıdi. Balalardyń quldyqqa satylǵany týraly málimet
Qazaq dalasynda balalardyń quldyqqa satylýy, birinshiden, dalaǵa shep-beldeý jáne bekinister paıda bolyp, ǵasyrlar boıy meken etken jerinen aıyrylǵan qazaqtar asharshylyqqa ushyrady. Onyń ústine, otarlaýshylardyń áskerı otrıady «shepke shabýyl jasady» degen jeleýmen qyrǵyn-súrgin uıymdastyrdy. Osyndaı jaýgershilik hám asharshylyqtyń saldarynan dala da bala satý naýqany qyzdy. Orys zertteýshisi A.I. Levshın:
«Maly men jerinen aıyrylǵan qazaqtardyń at-kóligi barlary shetke bosyp qashsa, asa aýyr turmys-taýqymetine tap bolǵan januıalar óz balalaryn quldyqqa sata bastady. 1815 jyly Kishi júz jerinde bir aıdyń ishinde 200 qazaq balasy óte arzanǵa satyldy» dep jazady .
Sol tárizdi Peterbor Ǵylym akademııasynyń múshesi, professor V.I. Dal: «Shekara boıyndaǵy qazaqtar osy qysta taǵy da óz balalaryn sata bastady. Jaqynda men 75 somǵa (assıgnaııamen) satyp alynǵan tórt er balany kórdim» dese , 1802 jyly Troık qalalyq tamojna mekemesi Saýda mınıstri Rýmıanovqa jazǵan qyzmettik dokladta: «Qazaqtardyń kóbi jalańash-jalpy, erkegi, áıeli, balalary qańǵyryp qaıyr surap júredi. Bulardyń aıanyshty haly kózge erekshe túsedi» degen joldar bar. Qysqasy, 1819 jyly I Aleksandr patsha «buratana balalaryn quldyqqa satýǵa, alypsatarlarǵa satyp alýǵa ruqsat etken qujat qabyldaıdy. Sol sııaqty Alekseı Levshınniń de jazbasynda (1832 jyly jaryq kórgen): bazarda satylyp jatqan qazaq balalarynyń quny jaıly derek bar. Onda, er bala – 4-5 qap arysh bıdaı, qyz bala – 3-4 qap arysh bıdaıǵa satylǵany aıtylady . Kerekýlik tarıhshy Jeńis Mardanuly: «Osy zań shyqqan tusta orys-kazak atty jasaǵy qazaq aýyldaryn shaýyp, qolǵa túsken balalardy jeke óndirisi bar pomeıkterge satýmen shuǵyldandy», - dese , kórnekti tarıhshy E.B. Bekmahanov: «Basybaıly eńbek kúshin paıdalanatyn iri-iri taý-ken zavodtarynyń ıesi men orys pomeıkterine balalardy quldyqqa satý týraly Aleksandr I patshanyń arnaıy shyǵarǵan zańy arqyly ruqsat berýiniń nátıjesinde, Gýrevte bir aıda 100 qazaq balasy: uldar – 4,5 dorba,
3)qyzdar – 3,4 dorba qara bıdaı unyna satyldy» deıdi . 
1911 jyly Semeıde shyqqan «Zapıskı geografıcheskogo obestva» atty basylymynyń 5-shi betinde:
«1808 jyly orystar qazaq balalaryn satyp alýǵa jáne aıyrbastaýǵa úkimet atynan quqyq aldy, biraq satyp alynǵan quldar 25 jasqa tolǵanda erkindik alatyn boldy. Bul áli lıberaldyq zań edi. Óıtkeni, bul zań shyqpaı turyp orys-kazaktar jáne ártúrli áskerı qyzmet atqarǵan adamdar qazaqtardyń áıelderin, balalaryn jáne jumysshylaryn kúshpen tartyp alatyn edi. Biraz voevoda qazaq áıelderden garem ustaıtyn. Áıelderdiń baǵasy salystyrmaly óte tómen boldy: 7 jastaǵy qyz 20 tıyn turdy, al ul bala 25 tıyn, eresekterdiń baǵasy 10-nan 20 somǵa deıin kóterildi. Saýda ótkizetin ortalyq ol Irbit jármeńkesi boldy» dep jazady .
Jazýshy Sábıt Muqanovtyń «Qazaqtyń HÚIII-HIH ǵasyrdaǵy ádebıet tarıhynyń ocherkteri» atty 1942 jyly jaryq kórgen eńbeginde: «1819 jyly I Aleksandr patsha qazaqtyń balalaryn satyp alýǵa, basqaǵa satyp saýda jasaý týraly zań shyǵardy. Bul oqıǵa jaıly Alekseı Levshın 1832 jyly jazǵan «Qyrǵyz-qazaq ordalarynyń tarıhy» atty kitabynda: «bazarda qazaqtyń er balalarynyń satylatyn quny 4-5 qapshyq arysh bıdaı, qyz balanyń baǵasy 3-4 qap arysh edi» deıdi. Jáne bir aıda qazaqtan 100 bala satylǵanyn aıtady [13]. Atamyz qazaqtyń, «jaý jaǵadan alǵanda, bóri etekten tartady» degendeı, ózderi asharshylyqqa tap bolyp, aman qalý úshin bala-shaǵasyn satýǵa májbúr bolǵan qazaqtardy ekinshi jaqta, otarlaýshylardyń qolshoqpary orys-kazak atty jasaǵy olardyń balalaryn tartyp alyp, mal-múlkin tonaý isimen aınalysty. Tarıhshy A.I. Levshınniń jazbasynda: «Áskerı izdeý» dep atalatyn qarýly jazalaý ekspedıııasy dúrkin-dúrkin aýyldardy oırandap, mal-múlkin tonady.
Mysaly, 1830 jyly osyndaı otrıad bir ǵana Baıbóri eline zorlyq jasap, 12 myń qoı, 2 myń jylqy, 1500 sıyr, 700 túıe aıdap ketti» deıdi . Quldyqty joıý qujatnamasynyń qabyldanýy
1808 jyly 23 maýsymda shyqqan jarlyqta: «Barlyq erikti orys azamattary qyrǵyz (qazaq) balalaryn aıyrbastaýǵa, satýǵa, mynadaı jaǵdaıda ruqsat beriledi:
- Jasy 25-ke jetse;
- Aıyrbasshylar men satyp alýshylar bul jóninde (satý, aıyrbastaý, satyp alý, almastyrý jóninde) Orynbor shekaralyq komıssııasyna málimdese;
4)3. Árbir satyp alýshy tutqyndy basqa bireýge berýge erikti delingen . 1819 jylǵy 13 aqpandaǵy Senat bekitken jarlyqta: «Qyrǵyzdar jáne qyrǵyz áıelderi 1808 jylǵy jarlyqqa deıin satyp alynǵandar jáne jarlyqtan keıin satyp alynǵandar dep bólingendikten, alǵashqylary ómiriniń aqyryna deıin qojaıynynyń qolynda qalady, al sońǵylary 25-ke tolǵannan keıin azat dep eseptelinsin» delingen . HVIII ǵasyrdyń birinshi jartysynda bastalǵan qul saýdasy 1822 jylǵy 22 shildede qabyldanǵan «Sibir qyrǵyzdary týraly jarǵy» negizinde toqtatyldy. Atalmysh jarǵynyń 276-paragrafynda: «...Osy kúnnen bastap jańadan qul ustaýǵa qatań tyıym salynsyn!» delingen. Biraq N. Krafttyń deregi boıynsha: «qazaq dalasynda quldyqtyń tolyq joıylýy 1875 jyldan keıin ornady» deıdi.
Rasynda, qazaqtardy quldyqqa satý oqıǵasy 1822 jyly patsha úkimeti zań qabyldap tyıym salǵanymen toqtaǵan joq. Taǵy bir qujatta, 1859 jyly Batys Sibir general-gýbernatory G.H. Gasfordtyń buıryǵymen 400-ge jýyq qyrǵyz (qazaq) quldarǵa bostandyq berilgeni týraly málimet bar.
Beken QAIRATULY, jýrnalıst-zertteýshi, QR mádenıet qaıratkeri
