Suraǵan Rahmetuly. Altaıdan Jezdige deıin (Saparnama)

1311

Saryarqany saryala kúz kómkergen altyn shýaqty sáttiń birinde - Mońǵoldyń nómiri birge sanatty aqyny, osyzamanǵy ǵulamasy Gún soıly Aıýýrzana ekeýimiz 20-21 qyrkúıekte Elordada ótkizilgen "Qazirgi zaman sóz energııasy" Eýrazııalyq ádebı forýmǵa shaqyrylǵan edik. Bul retki shara KSRO tusynda 1973 jyly Almaty qalasynda uıymdastyrylǵan deıdi. Arada 45 jyl ótkennen keıingi halyqaralyq ádebı basqosýdy QR Mádenıet sport mınıstrligi qoldaýymen jýyq shamada jańarǵan Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy qaıta jańǵyrtqan. Mejesi - qazaq ádebıetin álemge usyný, urany - Rýhanı jańǵyrý.  

Táýelsizdik tuǵyryna qonǵan eldiń búgingi dáýrenin kúlli ǵalamǵa pash etý. Buǵan Qytaı, Reseı, Mońǵolııa, Qyrǵyz, Ózbek, Iran, Ázerbaıjan, Moldav,Ýkraına ókilderi tobymen jetken. Dyrdýdan tys - rýhanı sátti jıyn.

Eýrazııa qurlyǵynan Týrkııa, Almanııa, Qypshaqııa, Polsha, Bolgarııa tss. elderi "qyzý qoldap" óz jazarmandaryn joldaǵan. Elordanyń kúzgi aspany osylaısha bir sátke uly ádebıetpen túren kóterdi. Hosh. Ár tildegi aqyn, jazýshylardyń jyly júzdesýleri óz adyna bir áńgime. Bul jolǵy aıtar sózimizdiń júlgesi bólek. Sonymen sońǵy kezde bútkil ǵalamdyq turǵyda ózekti sarapqa aılanǵan Shyńǵys qaǵan tarıhyna qatysty pikirtalastar órbip jatqanynan habarlarǵa  az – kem kidireıik. Árıne bul saýal Aıýýrdy da mazalaıtynyn ishteı sezetin edik. Ol, «Mońǵoldyń qupııa shejiresin» (MQSh) taldap eresen bir tosyn ári  tutqıyldan saraptama usynǵan tulǵa. MQSh-ge degen tyń kózqaras, ataly zertteý jasap "Táńir name" (2016) kitabyn jarııa etkeli kóp bolmaǵan.

Zamana klassıgi Muhtar Maǵaýın Shyńǵys qaǵan tarıhyna qatysty tórt tomdyq eńbegin jarııa etken tus qyzyqty árıne! Áleýmettik jelilerde osynaý tarıh tóńireginde daý – damaı kóp. Osyǵan sáıkes Uly qaǵannyń tuńǵyshy Joshynyń basyna barýǵa birsypyralary úmittenetin sekildi. Buryndary sáti túspegen, sáti túskenderde nıet bolmaǵan. Biz de sonaý 1990 jyldary Mońǵoldyń «Nıam garıg» gazetine Joshy týraly jazyppyz. Talantty, minezdi aqyn Júkel Qamaıdyń Joshy qaǵan dese, Ospan batyr dese delebesi qozyp oqı jóneletin keremet bir ermen ıisti óleńderi de esimde.

Jer shalǵaı, aýyl alys tss. sebepter bar. Keshikkenbiz. Qandaı jaǵdaı qalaı bolsa da biz osy joly Joshyǵa baryp qaıtýdy josparladyq... Oıymyzdy áýelgide túrki tanýshy, tarıhshy Qarjaýbaı Sartqojaǵa, belgili pýblııst, halyqaralyq jýrnalızmniń óreli, shúrippeli berendi mamany (magic bullet theory) dosym Qýandyq Shamaqaıǵa, áıgili aqyn baýyrym Dáýletkereı Kápuly aıtyp, aqyldasyp maquldasyp kórdik.Ulyqbek Esdáýlet aǵaǵa aıttyq, mursat, qoldaý kúttik. Ulyaǵa birden quptady.

Bizdi de qas qabaǵymyzdan oqysa kerek, alshyny ońynan ıirdi."Sabaqty ıne sátimen..." At-kólik qamdaldy.

Jolbasshymyz - Qazaqstan Jazýshylar Odaǵy Qaraǵandy obylystyq fılıalynyń jetekshisi belgili aqyn Serik Bolatuly Saǵyntaı. Saǵyntaı has aqyn - «...Ómirdi ózińmenen birge súrip, qara jol shubalady túnge sińip...» Eriksiz selt etesiń?! Maǵjannyń súgireti sekildi keıpi bar, óleń-úni de uqsas. Maǵan syılaǵan kitabyndaǵy «Jarty qap kitap» áńgimesi de oılandyrady. Jınaq -  «Qarǵa» dep atalypty!!! Amerıkanyń Allen Teıt (John Orley Allen Tate-1899-1979) esimdi aqynynyń boıaýyndaı kúńgir úndi kúgirt reńder.

Kólik qulaǵynda Jeksen Ábdirahman. Qaraǵandydan tań bozymen torǵaı shyryldaǵanda attandyq. Sáride dalany boz tuman japqan. Aldymyzda shamamen bes júz shaqyrymǵa jýyq jol. Arman,saǵynysh bolǵan uly dala, sheksiz túzem.Ońtústik batysqa qaraıǵy kósilgen tas jolmen ushtyrtyp kelemiz. Nura ózeni qylań berip aǵaryp atqan tań nurymen búlkildep aǵyp jatyr. Áne, mine degenshe Sherýbaı ótkeline de jettik. Jeksen jigit aǵasy eken, qatty ysylǵan tııanaqty isker.

Quddy bizge jolǵa arnaıy ázirlengen enıkolpedııalyq tiri anyqtamalyq, dalalyq dana atqosshy, túzemdik orator! Ol,"Dıplomsyz -akademık, kitapsyz - jazýshy..." eken. Kezinde osyndaı (at tergeýdi) ataqty qazaq aýyzsha tarıhynyń bilgiri Aqseleý Seıdimbek berse kerek.

Minekı  Uly dala boıynda Jaqsy Sarysý, Jaman Sarysý ózeni mańyndaǵy Esen,Taldy, Baıqasa, Manaqa sekildi irili – usaqty ózen – sýlardy ilestirip aǵyp jatyr. Sarysý Atasýmen astasyp Túıemoınaqqa deıin kelip múldem qııastap Betpaqty qynarlap baryp Shıelimen Syrdárııaǵa quıady eken. Alysta - Atasý. «Atasý» ken baıytý óndirisi de kóriner... Álemde aldyńǵy ondyqta. TMD-da úshtikten túspeıtin marganeten  shamamen 10-15 mln tonna qory bar, tipti temir rýdasynyń qory 20 mlrd sanalatyn kıeli Atasý!

Oıpyraı, mańǵazdana baryp bir shetin munarǵa sińirgen áıgili Imanjúsiptiń (Qutpanuly) jyryna «Buǵyly-Taǵyly» dep arqaý bolǵan Buǵyly, Taǵyly, jáne kerbez Súmbil, Qotyrtaý silemderi qandaı ǵajap! Sonaý bir kóringen qońyr taýdy Tekturmas bıigi dep ataıdy eken. Minezdi, qubylmaly tabıǵaty alaquıyn jyqpyldy qoınaý. Bir shetinde kún shýaq, ekinshi shetinde aqtútek boran bola qalsa qalypty jaǵdaı deińiz. Buǵylynyń ataqty Aqoıy. Aqoıdyń qoıyny tolǵan ken,  sodan magnıttik órisi kóp deıdi. Bul jerden uıaly telefonmen sóılesý qııamet. Qaıran qaımaqty óńir kezinde KSRO tusynda qýǵyndaǵy  qaımanalardy  qamaıtyn zaharly zyndan, tikendi túrme Karlaktyń sharýashylyǵy bolǵan uıyq. Aqoıdan keıin eńseli Batyq aýylynyń adyrlary kórinedi. Jańarqanyń jazıraly óńirine ilikkende Sákenniń áni áýelep kelip qulaqqa shalynǵandaı. Qudyret!

Mynaý oń jaqta Atasý men Sarysýǵa taıaý taıaq tastamda Sákenniń keruıyǵy Imanaq taýy (massıvi) bizben ilesip keledi! Jeksen Alashshyl. Sákenge bir soǵyp edi toqtaı qoımady. Tursynbek Kákish hakim atam aıtqan memýarlardyń basynan túsip túgendep baryp aıaǵynan biraq qaıyrady.

Sol jaǵymyzda baǵzy Aqdala, alysta Eshkiólmes, oqshaýlaý Bolattaý, buıyrǵyndy Aqtaý, Aqbastaý, Qyzyltaý, Ortaý.

Ýa, deısiń! Kóldeneń tústikte Kónektaý (Kón ıek) Eki jaryla aqqan eski Kóń, jańa Kóń ózenderi. Osy kóne Kónektiń keń etegin basyp Joshynyń qyzy, hanyshaıymy Júbeın áýlıe ananyń kesenesi tur. Biz barar Keńgirdiń ótinde ekinshi qyzy ajarly patshaıymy Bulǵyn eneniń kesenesi taǵy bar. Áýlıe Narbaqta  Tuıaq sheshenniń kesenesi tss. kóp kóneniń keń ortasy. Mań dalanyń shetinde mańǵaz Manaqa sulap jatyr.

Qorǵajyń ókpe tusy Teńiz, sál árirekte Alpamys epostyq jyryndaǵy Gúbarshyn - Barshyn mekeni. Quldaı aqqan Qudaımende bıdiń esimin egelegen en qoınaýly kódeli ózen boıyn kóbelep san myńǵyrǵan jelquıryq jylqylar. Jylqy aýnaǵan túkti óris tebini. Ilııas Esenberlınniń "Qaharyndaǵy" Qaramende Qońyrquljanyń qara mekeni. Jeruıyq!

Jańarqadan óte Qaraýyltóbeniń basyna ornalasqan qazaqtyń áz hám uly tulǵasy Aqseleý Seıdimbek aǵanyń jańa qorǵany tur. «O, toba!!!» Seıdimbek atanyń qarashańyraǵyna túsip, kemeńger Aqseleý Slanuly  rýhyna  zııarat, minájat jasadyq!

Aýylda shóp – shalań kúzgi qarbalas shaq. Dalanyń jýsan ańqyǵan pishenin jınaǵan qaýryt, qur semiz mezgili.

Jezqazǵanǵa da kelip jettik. Minekı álemge "Qazaqmys" atymen tanylǵan korporaııa shamamen jylyna 500-600 myń tonna mys katod ónimin eksportqa beretin oryn. Óndiris murjasy býdaqtaı bastady!  Jezdi men Jamanaıbattyń 20 mln tonnaǵa jýyq mys qory túgel, volfram keni shókken mıdaı dala netken baı!

 Jezdiniń mysy jerjúzinde termoıadro jáne elektrozatqa qat ónim. Bórte-ózenniń (Újiń) tórkinimen atalatyn keń Qońyratta altyn men kúmis keni tolyp jatyr! Kezinde Máskeý bılep turǵan kúlgin sorly kezde Qazaqtyń tústi metaldarynyń túgeli, mystyń úshten biri, qorǵasynnyń tórtten úshi, myryshtyń teń jartysy bútkil Reseıdiń qaltasyna toǵytylatyn.

Aýylbasy qart abyzym Muzaraf Aqanuly aǵanyń shańyraǵynda as mázirine baǵyndyq. Sátbaevtyń rýhy sińgen aǵa seksenniń seńgirinde.Óte sergek.  Báıbishesi Shabal Beısenqyzy aǵartý salasynyń ardageri, qyryq úsh jyl ustaz, otyz jyl mektep hakimi bolǵan. Qazir - shúkirli, esentúgel ájimdi ájetaı, meıirimdi otanasy. Qazaqtyń darqandyǵy men meımana kemeńgerligin  osy arada kórsetti ájemiz. Bıdaı ańqyǵan qońyr nan, qaımaq qatqan kúreń sháı. Atshaptyrym dastarhan. Bir saǵynysh! Ájem esime oraldy! Aıýýr dosym bek ustamdy, alaıda osynshama qurmetke ań – tań.  Hosh kórdik!

Bizdi qarsy alýǵa kelgen Tólegen Nurmaǵanbetuly ǵalym, «Jezqazǵansırekmetall» kásiporyndy basqarǵan. Mendeleev kestesiniń 55-i sırekmetalǵa tıeseli bolsa sony jatqa biletin sırek maman.

Ol, búginderi «Qazaqtyń Ketbuqasy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy, ultjandy serkesi, sert syndy  aǵa.Sózi shymyr, oıy ustamdy abyz. Jezdi mysynyń quramynda bolatyn osmıı sekildi sırek kezdeser jigitaǵasy. (Osmııdiń 1 gramy ǵalamdyq naryqta 30 dollar!) Jezdide bundaı elementter  jetedi. Jer qyrtysyn túrtip qalsań túrli tústi asyldar jamyrap shyǵa keledi.

Sonymen birge QJO Jezqazǵan aımaqtyq fılıalynyń tóraǵasy, «Ulytaý jáne Ult» jýrnalynyń dırektory, aqyn, jýrnalıst Batyrbek Tynyshbaıuly, «Ulytaý jáne Ult» jýrnalynyń jaýapty hatshysy, «Tiltaný» ortalyǵynyń tóraǵasy aqyn, ǵalym, aýdarmashy  Ǵazız Eleýsizbaıuly. Ǵazız aqyn; «...Meniń janym – qaıshylyqtar alańy, meniń janym – túsiniksiz basqaǵa...» dep jyr jazady, hám «Aqyn men ajal» pesasyn sahnalaǵan dramatýrg. Sátbaev qalasynyń bas dárigeri Jomart Muzarafuly naǵyz aqyn jandy, bilikti azamat.

 - «Biz – Hanyn qadirlep,bıin baǵalaǵan halyqpyz...» - dep ataly batagóı alaýly lepesimen Muzaraf aǵa bata berdi. Burynǵy etene tanystardaı dıdarǵaıyp júzdesý osylaı bastaldy. Mázir basyndaǵy keńes – dóńestegi  mazar basynda jalǵassyn dedik!

Iá, Shyńǵys qaǵan haqyndaǵy árqıly áńgimeler órbip, basylar emes. Shynynda dúnıe tarıhynyń bir iri bóligi Shyńǵys qaǵanǵa tıeseli bolsa sonyń belgili kezeńi ótken jeri Qazaqtyń Uly dalasy. «Mońǵoldyń qupııa shejiresin» baǵzy baıyrǵydan jańa mońǵol tiline beıimdegen endıın Damdınsúren qaǵannyń esimin «Chınggıs» dep jazady. Kóptegen ǵalymdar ony - «Teńiz» sózimen de shendestiredi?! Bul da jańsaq uǵym bolýy múmkin.Bilmeımin!

 Qaǵan 1162 jylqy  jyly kókektiń 16-sy kúni tańǵa jýyq ómirge keldi deıtin qısyndy qyzyqty málimetter de kezdesedi! Tarıhshy Sh.Naagdorj - «...Temýjın III úsh músheldik sý tulpar jyly jazdyń alǵashqy aıynda, Eýropa jyl sanaýynyń 1162 jyly kókektiń 16-sy aı toǵaıǵan kúni týdy...» dep jazdy.

Qalaıda ishtegi bir jasyn esepke alǵanda 1163 jyl hám qara qoı jyly eki jasta dep sanaıtyndar bar. Esimi Temýjın («Te...» túbiri - «Shyń» maǵynyly - RS). Sheshesi - Olqun taıpasynan Óelún ene 19 jasta, ákesi Es-ýkeı 25 jasar. Esúkeıdiń  kindiginen 6 ul 1 qyz týdy delinedi.Temýjınniń inisi Bek Belgý-teı, Hasar (Qasaǵa) 1164 jyly kókshe meshinde, Hachıýn (Qashaǵa) 1166 jyly qyzyl ıtte týdy. Al, Temýke (Temirke). (Temýke otshy kenje).Temýlen (Temirlen) quba (qyz).

Segiz jastaǵy Temýjınge ákesi Qońyrat Dóı sheshenniń qyzy Bórte-ózendi (Újiń ) aıttyrady. Qudadan qaıtar jolda Esúkeı 1170 jyly tatarlar qolynan ý iship qaza tapty. (Vanchınbalyn Injannashı «Kók shejire»1991j), Pen Daıa Sıýı Tınniń «Qara tatarlar shejiresi (Heıda shılıýe)» jazbalarynda tatardy qytaısha -«Dadan» dep keltiredi.(Hereed Jamsrangıın Baıasah «Mońǵol tarıhnamasyna qatysty eki túrli kóne derek» Ýlaanbaatar, 2006. 410 b.)

Sonaý 1177 jyly qyzǵylt taýyq jyly Temýjın 17 jasqa toldy.1178 sary ıt jyly Bórte-ózenge uryn baryp  tútin tútetip,shańyraq kóterdi. Osy jyly Kereıttiń (He Van – asqaq ýań - RS)  Ýań qaǵany Tuǵyryldyń ıyǵyna qara bulǵyn terisinen tikken jarǵaqty (MQSh – de jarhag dep ataıdy - RS) japty. Ýań qaǵan Temýjınniń ókil ákesi bolǵan.

Temýjın 1179 jyly sary dońyzda 18 jasqa kelgende ákesin óltirgen qaraqshy dadan qanquılydan óshin alyp, jeńispen oralǵanda Joshy (Shoshy) týdy. Temýjınniń dala tektilerin óz mańyna toptastyra bastaǵan jyly bolsa osy  aq sıyr hám 1181 jyl. Sońyra Iranda Óz-temir, Qazan han (1271- 1304)-nyń tusynda Rashıd ad- Dınniń (1247-1318) derekteri boıynsha - Merkit taıpasyna qoldy bolǵan Bórteni Kereıttiń Ýań hany qutqaryp qalǵany týraly  ańyz bar. Osy jolda kele jatqanda en dalada Joshy dúnıege keledi. (Rashıd ad – Dın I tom, I kitap 98 bb.)

Qara barys jyly 1182 jyly 21 jasar Temýjınniń ekinshi balasy Shaǵa-taı ómirge keldi. Sońynan 1186 jyl hám qyzyl ıtte Óge-teı týdy. (Óge – joǵary, bıik degen maǵynany bildiredi – R.S) Kóne  túrki sózdiginde «taı», «teı» jalǵaý, shylaýlary áıteýir tegin berilmese kerek. Mysaly, «Taı begi - qaraýylbasy», «Taı bilge - salyqshy» tss. («Drevnetıýrkskıı slovar» Lenıngrad, 527 s. 1969 g.)

Saryjaǵal taýyq jyly Temýjın 28 jasynda Bútkil Mońǵoldyń han taǵyna otyryp Chınggıs (Te...) degen aıbarly ataq alyp, Uly qutqarýshy Qaǵan muratyna jetti.

Ýaqyt syrǵyp ótken 7-shi jylda qaǵannyń 32 jasynda Bórte-ózen tórtinshi uly Tolyaıǵa bosandy. Bul 1193 jyl hám qara tyshqan jyly. Aı - aınadaı tolǵanda týǵan ulǵa - «Tolyaı» degen esim buıyrylady. (Bul meniń tarıhty «búginshilegen» qııalym emes, shuqshııa tektelgen tulǵalardyń tujyrymdardyń biri.Mońǵol ańyzynda 33 jasty tolysqan músheldik (móchlóg) jasqa teńeıdi. Mońǵoldar aınany da tol dep ataıdy). Kóptegen ǵalymdar osy jeti jylda Shyńǵys qaǵannyń bir neshe qyzdary ómirge keldi dep tujyrymdaýǵa qushtar.Solaı da bolar!

Tarıhshy Baabar; Shyńǵys qaǵanda 4 ul, 5 qyz boldy dep qaǵannyń áıelderiniń sany 500-ge jýyq edi deıdi. Qaǵannyń kishi hanymy Qulannan týǵan Kúshilik han.

Shyńǵys qaǵan 1219-1224 jyldary Qazaq dalasyn jaýlap aldy.Joshy bul kezde 39 jasta bolsa kerek. Qazaq dalasyndaǵy qypshaqtar Shyǵys Eýropaǵa qaraı jóńkilip kóshe bastaǵan tusta - Ertisten Esil áride Syrdárııa, Aral teńizi men Kaspııge deıingi uly alap, Ile,Táńirtaýyna qaraı sozylǵan  Altyn Orda, Shaǵataı ulysyna qaraǵan aımaqtyń bel omyrytqasy osy - Jezdi, Ulytaý óńiri. Ertis dárııasynan Oral taýlaryna deıingi aýmaq Joshyǵa mura bolǵan. Joshy qaǵan  1227 jyly 48 jasynda, 65-ke kelgen ákesi Shyńǵys qaǵannan burynyraq ekeýi de dúnıeden kóshipti.

Joshynyń kúmbezi - Jezdidegi eń kóne sáýlet. Jezqazǵan qalasynan 45 shaqyrymda Qarakeńgir ózenniniń jaǵasyna ornalasqan. Joshy ólgennen keıin bir jyldan keıin turǵyzylǵan bolýy múmkin. Kúmbezdiń irgesin áýeli qazǵan Georgıı Gerasımovıch Gerasımov esimdi ǵalym óziniń («Paıatnıkı arhıtehtýry dolıny rekı Kara – Kengır v entralnom Kazahstane.1957 g. 59 s.») eńbeginde birshama tyńǵylyqty tańbalaǵan.

Joshy kúmbezin Qazaq memleketi qorǵaýǵa alǵan. Keremet. Keseneniń artynda Han saraıynyń qalǵan altyn qundaqty oryny da qorshaýly. Dúnıe tarıhynda Shyńǵys qaǵanǵa qatysty eń anyq tarıhı ustyndar osy ólkede ǵana saqtalǵan.Al endishe!? Endi buny álemdik sanatqa jetkizýdiń joly ǵana qarastyrylsa. Keseneniń qabyrǵasy kúıdirilgen narttaı qyzyl kirpishten qalanǵan. Hasbetiniń jolaqty bederi kezinde aqyqpen aıshyqtalsa kerek qazir orny ǵana qalǵan, tóbesindegi qyshtan kómkerilgen jasyl kúmbezi jaınap tur. Kezinde kúmbezdiń tóbetájin (ganjır) orystyń  áskerleri atyp túsirse kerek.

Alty qadam  arshyn jebe jeter arada - Dombaýyl, qarsy bettegi qyrqada  - Alasha han mazaryn túgel araladyq. Qazaqtyń altyndy baıtaǵy talaı tarıhty qoınyna tyǵyp únsiz jatyr.

Jezdi óńiri keleshekte álemdi tańqaldyratyn ózgeshe tehnologııalyq óndiristerdiń ortalyǵy bolatyn múmkindikke ıe. Temir qory jaǵynan Qazaqstan  AQSh-tyn sońyna qaldyryp keterin Donald Jon Tramp erte sezgen sekildi!  Qalaıda Qazaqtyń geostrategııasy álem nazaryn tartty. Mundaǵy basty másele – jol!

Jezdi – Astana – Aqtaý –Kaspııge deıin  eń qarqyndy sýper bolat joly da salynar. Múmkin 500 shaqyrym/saǵ-ttyq qarqynǵa jetip barar-dy. Arman oryndalsyn!

Franııanyń - «Lıon Sent Ekzıýperıi», Ulybrıtanııanyń - «Startfordy» (179,6 shaqyrym/saǵ). Olar da qııaldaǵan.

Japonııanyń Osoko – Tokıo júırik joly 1964 jyly tóselgen. Qazir basqasyn salýda olar. Ispanııa, Taıvan qarqyndy joldary da áıgili. Mundaǵy ǵana Shanhaıda 430 shaqyrym/saǵ jol salyndy emes pe.  Beıjiń – Nánjinaralyq bir myń kılometrdi 280 shaqyrym/saǵ qarqynmen  219 mınýt júgirip ótetinetin temir jol ómirge keldi. Jeremı Hartılldiń (Jeremy Hartill) zertteýi boıynsha ázirge álemdik qarqyn 160 shaqyrym/saǵ!!! Saryarqaǵa osy baq buıyrǵaı!

Qudiretti qazaqtyń Uly dalasymen qaıta ańyratyp kelemiz. Baılyqtyń altyn uıyǵy Jezdi! Osy ıgilikterdi Qazaq eli tek qana Qarataýdyń qoınynda jatqan fosforıtiniń qunymen ǵana ala salýǵa bolady eken - aý! Qazaq dalasynda fosforıttiń mólsherli qory 2 mlrd tonnaǵa jetip jyǵylady. Taıaý mezet, sátti kezde ǵana tek maqta, kúrish pen bıdaıdy ǵana eksportqa qarata beıimdeı jónelse bul qazaq  – bútkil Eýrazııanyń birshama elderin Shyńǵys qaǵandaı baǵyndyra alady.

Sulýsýdan (ózen) nár tattyq. Serik Saǵyntaı óleń oqydy. Syńǵyr nazym bir kelki!  Jeksen jylqy týraly ańyzdarǵa túsken! Oı, Jeksen ámbebap!

Toqan-Temirden Esim hanǵa deıingi on tórt, Esimnen Jáńgir Sámeke, Ábilmámbetke ulasqan alty, Áz-Táýke, Abylaıdan Qasym, Kenesaryǵa deıingi alty sandy altyn taq egeleriniń Qaǵan babasy - Joshy jasasyn!

                                                                            Mońǵolııa,

                                                         2018 qazannyń 1-3 jańasy

Pikirler
Redakııa tańdaýy