Taqyrypty aıqaılatyp qoıýǵa negiz bar. Másele qazaq tiliniń tóńireginde bolǵasyn memleketshil azamattardy qulaǵdar etkimiz keldi. Hosh, bıyl Nazarbaev zııatkerlik mektebiniń qazaq bólimine oqýǵa túsý úshin 936, orys bólimine 706 ótinish túsipti. Al, synyp eki tilge de teńdeı bólinbek. Joǵary upaı jınap, oqýǵa qabyldanbaı qalý yqtımaldyǵy barlar «orys synybyna tapsyra salýymyz kerek edi» dep san soǵyp jatqanǵa uqsaıdy. Sebebi, básekelestik az, grant sany kóp.
Bul memlekettiń til saıasatyna qanshalyqty ońtaıly? Sony bilmek úshin jaýaptymınıstrliktiń Til saıasaty komıtetinen pikir alǵymyz keldi. Resmı saıtta kórsetilgen baılanys nómirine kún uzaq qońyraý shalyp, «Alo» degen jaýap ala almadyq.
Almatydaǵy Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy til bilimi ınstıtýtynyń resmı saıtyna kirip edik jaǵa ustaýǵa týra keldi. Qazaq tilin zerttep, nasıhatyn arttyrady degen ınstıtýttyń saıty orys tilinde ashylyp tur. Qazaq tilin arnaıy tańdaý kerek. Demek, memlekettik til mártebesin osy ınstıtýttan bastaý kerekteı.
«Adyrna» Ulttyq portalynyń tilshisi saıasatker Dos Kóshimmen til jaıynda suhbattasyp qaıtty.
- Dos aǵa, armysyz?! Reseıdegi sońǵy qazaq mektebi jabylǵanda qoldap edińiz, eldegi myna jaǵdaıǵa qatysty ne aıtasyz?
- Nazarbaev mektebiniń bul isi múldem durys emes. Qazaqstandyqtardyń 70 paıyzdan astamy qazaq bolsa, qazaqtildi qaýymnyń úlesi 80 paıyzdan asyp ketti desek bul jaıt nege eskerilmeı otyr? Ulttyq mólsherge baılanysty proporııa jasalýy tıis nemese sońǵy sanaqtaǵy «Ózińniń ana tilińdi qaı til dep sanaısyń» degen derekti alǵa tartýymyz kerek. Derek bolmasa bári bos áńgime. Boljamdy túrde «Eldegi qazaqtildiler mynansha paıyz, orystildiler mynansha» dep aıta almaımyz. Qatelespesem, sońǵy sanaq boıynsha eldegi qazaqtildiler 70 paıyzdan asty. Sondyqtan, el ishinde qazaq tili kez kelgen jerde alǵa shyǵady. Al, ony orys tilimen qatar qoıý baryp turǵan aqymaqtyq.
- Ózi qazaq bola tura balasyn oryssha oqytatyndar qatary azaımaı tur. Buǵan da erekshe nazar aýdarý kerek sııaqty.
- Bul orystildi mektepter men balabaqshany kóbeıtýdiń tikeleı joly. Sosyn, «orys tilinde múmkindik kóp, básekelestik az» degen aqymaq praktıkalyq baǵyt bary ras. Sondyqtan, joǵaryda aıtqanymdaı bilim alýshy óziniń ana tilin qaı til dep sanaıdy, soǵan qarap synyptar bóliný kerek.
- Bul kerisinshe, orys tildi qaýymnyń oń jambasyna kelmeı me? Óıtkeni Qazaqstanda aralas mektepten bólek, taza orys tilinde bilim beretin 1500-den astam orta mektep bar eken.
- Mynadaı bir qyzyq aıtaıyn. Osydan 3-4 aı buryn Talǵarda qazaq mektebi salynǵanda ata-analar «aralas mektep kerek» dep shý shyǵardy. Dál sondaı jaǵdaı astanada da boldy. 4-5 áıel jıylyp «Pýtınge jazamyz» dep doq kórsetip áleýmettik jeli shýlady ǵoı. Men jýyrda Batys Qazaqstan oblysyna baryp qaıttym. Óńirdegi onomastıkalyq máseleler boıynsha halyqpen kezdestim. Sońǵy kúni Jympıtydan shaqyrtý aldyq. Jympıtyny bilesizder Alashordanyń ortalyǵy bolǵan. Óńirdegi halyqtyń 99 paıyzy qazaqtildi. Biraq, bir orys synyby bar eken. Ata-analar taǵy bir orys synybyn ashý máselesin kóteripti. Til basqarmasy men bilim basqarmasynyń mamandarymen birge halyqpen kezdestik. Sondaǵy tań qalǵanym, orys synybyn ashýdy surap jatqandar – memlekettik qyzmetkerler. Al bizde memlekettik tildi damytatyn dál osy qyzmette júrgender ǵoı. Bizdiń barǵanymyz áser etse kerek 5-6 ata-ana balalaryn qaıta qazaq synybyna beretin boldy. Biraq, 25 bala oqıtyn orys synyby 30-ǵa deıin kóbeıgeli jatyr. Endi, eń qyzyǵyn aıtaıyn, ata-analardyń bundaı sheshimge kelýine tikeleı Bilim basqarmasy kináli bolyp tur. Óıtkeni, ótken jyly mektepke daıyndyq synybyna 50 oryn ashypty. Oryn bolǵasyn balalardyń deni orys synybyna barǵan. Endi, olar keler synypta da 50 oryn ashýdy talap etken. Olardyń talaby oryndy. Sosyn meniń ata-analarǵa ashýym kelip «200 oryn ashsa sonyń bárine oqytasyńdar ma, qandaı qazaqsyńdar» dep urystym. Olar «oqytamyz» dep otyr. Bul memlekettik ıdeologııanyń túk jumys istemeı turǵanynyń kórinisi.
- Aǵa, aıtyp otyrǵanyńyzdyń bári aldyǵy 3-4 jylda úlken másele aınalýy múmkin. Osyny júıeleý jaıly qandaı usynysyńyz bar?
- Bunyń sheshimi bireý-aq. Batys Qazaqstandaǵy basshylarǵa da sony aıttym. Osyndaı máselelerde halyqqa suraǵan nársesin bere bermeý kerek. «Keshirińder, ekinshi synypty ashýǵa orys tilinde oqytatyn mamandar joq» deý kerek. Boldy. Shyndyǵynda da mamandar jyl saıyn azaıyp keledi. Áıelim QazUÝ-da jumys isteıdi. Sodan estigenim «orys tilinde oqytatyn toptar jıi tolmaı qalady» eken. Máselen, JOO túsetin orys tildi talapkerler az ba, bul maman tapshylyǵyna tikeleı áser etedi. Sodan keıin ol orys tilindegi mektepterdiń azaıýýyna alyp kelý kerek. Biraq, osyny kórip otyrǵan memleket eshnárse jasamaıdy. Basshylar «maman joq, Reseıge baryp oqytam deseńder tolyq quqylaryń bar» dep aıtý kerek. «Birdeńe qylamyz, quqyqtaryń bar ǵoı» deı berý durys emes. Quqyqtary bolsa da, memlekettiń múmkindigi joq. Aıtarym osy.
Suhbattasqan Arman Qudaıbergen,
«Adyrna» ulttyq portaly
