ALASh QOZǴALYSYNYŃ PAIDA BOLÝY
Qazaq tarıhynda HH ǵasyrdyń basyndaǵy oqıǵalarǵa kóz júgirter bolsaq kúrdeli qoǵamdyq-saıası úrdisterdiń oryn alǵanyn baıqaımyz. Osy kezeńdi qoǵamdyq sanada ult-azattyq ıdeıalarynyń kúsheıip, ulttyq rýhtyń oıanýyna túrtki bolǵan kezeń dep aıtýǵa bolady. Buǵan ult janashyrlary – kózi ashyq, kókregi oıaý qazaq zııalylary uıytqy bolǵan edi.
Qazaq halqynyń biregeıligin saqtap, ultty biriktirý ıdeıasy men 3000 jylǵa jýyq sozylǵan memlekettilik dástúrdi qalpyna keltirýdi kózdegen ult-azattyq Alash atty qozǵalys paıda boldy.
Bul qozǵalys jańa dáýirdiń jańa talaptaryna – Reseı ımperııasynyń sharýalaryn Qazaqstanǵa jappaı qonystandyrý, jergilikti ultty ata – babalarynyń shuraıly jerlerinen aıyrý, baıyrǵy turǵyndardy yǵystyrý, dástúrli qazaq qoǵamy men sharýashylyqty kúıretý, orystandyrý jáne shoqyndyrý sııaqty otarlyq saıasattyń kúsheıýine jaýap retinde qalyptasqany anyq.
1905 jyldan bastap Qarqaraly petıııasy arqyly, 1906-1907 jyldary Reseı ımperııasy Memlekettik Dýmasynyń minberlerinen Alash kósemderi qazaq halqyn áleýmetik-ekonomıkalyq, saıası kollapstan qorǵaý úshin ártúrli áreketter jasady. Tipti, 1909 jyly eki ret Reseı ımperııasynyń depýtaty bolyp saılanǵan, qazir súıegi Omby oblysynda jatqan, ataqty Sháımerden Qosshuǵyluly Osman ımperııasynyń patshasy Sultan Abd al-Hamıdpen 1909 jyly kezdesip, qazaqqa járdem suraǵany da tarıhta bolǵan oqıǵa...
Alash qozǵalysynyń bastaýynda Joshy hannyń tikeleı tekti urpaǵy Álıhan Bókeıhan sııaqty bilimpaz, ozyq oıly qazaq zııalylary turdy.
Ulttyń jarshysy bolǵan qazaq baspasózin ashýdan bastaǵan azattyq ıdeıalaryn jalpyulttyq sanaǵa aınaldyrý jolynda qyzmet etti. Olar qazaq baspasózin, úgit-nasıhat pen aǵartýshylyq kózi retinde paıdalana otyryp, qazaq halqynyń tarıhı jadyn qalyptastyrý men sanasyn oıatýǵa tyrysty. Mysaly, 1907 jyly Sankt-Peterbýrgte alǵashqy ulttyq qoǵamdyq-saıası «Serke» gazeti shyǵaryldy. Ol bastapqy kezde tatar gazeti «Ýlfatqa» qosymsha retinde joǵaryda atalǵan Shaımerden Qosshyǵululynyń qamqorlyǵy men qarjylaı kómegimen shyǵarylǵan edi. Biraq patsha ókimetiniń qýdalaýy bastalýyna baılanysty gazet jabylyp qaldy.
Osy baǵytta 1913 jyly Orynbor qalasynda «Qazaq» atty jalpyulttyq gazet dúnıege kelip, bolashaq Alash partııasynyń arnaýly baspasóz organyna aınaldy. Gazet tez arada halyqaralyq mańyzǵa ıe boldy. Mysaly, ony Qytaı men Túrkııa qazaqtary jazdyryp alatyny jóninde tyń derekter bar. Basylym til, ádebıet, tarıh jáne etnografııa máselelerine arnaldy. Sonymen, qazaq baspasózi tóńereginde aldyńǵy qatarly ult zııalylary toptasyp, ulttyq múddeden týyndaǵan túrli máseleni kótere otyryp, ony halyq arasynda keń nasıhattaý arqyly azattyq ıdeıalaryn tamshylap bolsa da sanaǵa sińire bastady.
Reseıdegi 1917 jylǵy aqpan tóńkerisinen keıin paıda bolǵan azattyqa degen úmitterin Qazan tóńkerisi óshirgen soń, ulttyq ıntellıgenııa azattyq ıdeıasynyń jańa bir tásili mádenı-aǵartýshylyq jáne saıası jumysty jandandyrýǵa belsene kiristi.
Osyǵan baılanysty, Mirjaqyp Dýlatovtyń 1923 jyly Ahmet Baıtursynovtyń 50-jyldyǵyna arnap jazǵan maqalasynda Aqańnyń myna bir oıy keltirilgen: “Eslı prıshlyı element okajetsıa v kýltýrnom otnoshenıı sılnee korennogo naselenııa, to so vremenem poslednee doljno byt pogloeno pervym. I naoborot, eslı oba okajýtsıa v ravnoı mere kýltýrnymı, togda tolko onı mogýt razvıvatsıa samostoıatelno, sýestvovat na odınakovyh pravah ı sohranıt naıonalnyı oblık svoı... Poetomý pered namı vo vsem svoem velıchın vyrastaet vopros o samostoıatelnom sýestvovanıı kırgızskogo (kazahskogo-avt.) naroda…” (Dýlatov M. Ahmet Baıtýrsýnovıch Baıtýrsýnov // Trýdy obestva ızýchenııa Kazahstana. – Orenbýrg, 1923. -Vyp.3. – 213 s. (s.5-6).).
ALASh PARTIIaSY TÝRALY. Birinshi dúnıejúzilik soǵys tusyndaǵy beıbereketsizdik, 1916 jyly qazaqtardyń tyl jumysyna shaqyrylýy, 1917 jyly Ýaqytsha úkimettiń qurylýy men basqa da kúrdeli máseleler, ult zııalylarynyń aldyna órkenıet kóshinen tys qalmaýǵa baǵyttalǵan shuǵyl sharalardy júzege asyrýdy qoıǵan bolatyn. Olar osy talaptar údesinen shyǵý úshin ult zııalylarynyń basyn qosyp, uıym quryp, kúsh biriktirýge degen qajettiligin týyndatty.
1917 jyly naýryz aıynyń ortasyna qaraı burynǵy patsha úkimetiniń bılik organdarynyń ornyna oblystarda, ýezderde, bolystyqtarda jáne aýyldarda jańa qurylǵan Ýaqytsha úkimettiń basqarý oryndary ómirge kele bastaıdy. Bul jaǵdaılarǵa baılanysty Azamattyq komıtettermen qatar stıhııaly túrde oblys, ýezd, bolystyq deńgeıde qazaq qoǵamynyń múddesine qaraı áreket jasaıtyn Qazaq komıtetteri paıda boldy.
Mundaı Qazaq komıtetteriniń qurylýy Aqpan revolıýııasynan keıingi kezeńdegi ult zııalylarynyń qyzmetiniń túpki maqsaty bolyp tabylatyn – memlekettik derbestikke, ózin-ózi basqarýǵa degen umtylysy retinde damydy. Bul umtylys – ulttyq memleket bolý baǵytynda jasalǵan alǵashqy qadamnyń biri.
Sonymen qatar, qazaq qoǵamynyń muń-muqtajyn eskeretin, onyń talap-tilekterine qaraı qyzmet jasaıtyn, sol tarıhı kezeńdegi qoǵamdyq ómirge, t.b. máselelerge belsendi aralasatyn jalpyulttyq saıası partııa qurý máselesi de kún tártibine qoıylǵan edi. Osy maqsatta 1917 jyldyń 1 sáýiri men 7 mamyry aralyǵynda oblystyq qazaq sezderi uıymdastyrylyp ótkizildi. 1917 jyldyń jazynda (21–26 shilde aralyǵynda), Orynborda Birinshi jalpyqazaq sezi ótti. Sezdiń kún tártibindegi eń basty máseleniń biri «qazaq saıası partııasyn jasaý máselesi» edi. Ony qurý jóninde pikirtalas ta boldy. Nátıjesinde partııanyń ataýyn «Alash» dep qoıý maquldandy. Baǵdarlamanyń mátini 1917 jyly 21 qarashada jalpyulttyq «Qazaq» gazetinde jarııalandy. Jańa partııanyń negizgi maqsaty Reseı demokratııalyq federatıvtik respýblıkasy quramyndaǵy qazaq avtonomııasyn qurý dep esepteldi. Árıne, Alash kósemderiniń túpki maqsaty derbes memleket qurý boldy.
«Alash» partııasy baǵdarlamasynyń avtorlary demokratııalyq saılaý júıesin usyndy. Depýtattar saılaýy jasyryn daýys berý jolymen jalpyǵa birdeı teń, tóte jáne qupııa ótkizilýge tıis boldy. Baǵdarlamada avtonomııanyń ulttyq qaǵıda negizinde qurylatyny aıtyldy. «Rossııa respýblıkasynda dinge, qanǵa qaramaı, erkek-áıel demeı adam balasy teń bolý. Jıylys jasaýǵa, qaýym ashýǵa, jarııa sóıleýge, gazet shyǵarýǵa, kitap bastyrtýǵa – erkinshilik» delingen. Bul «Alash» partııasynyń eń demokratııashyl, izgilikti ıdeıalaryniń biri edi. Din memleketten bólek bolatyny da aıtyldy. Soǵan qaramastan ulttyq sot ádet-ǵuryptyq negizderdi de esepke aldy. Alash partııasy óz áskerin qurý, kedeı turǵyndarǵa kómek kórsetý, bilim berý isin jan-jaqty damytý, agrarlyq-qonystandyrý máselesin sheshý mindetterin qoıdy. Baǵdarlamada jer qazaq halqynyń ıeliginde dep kórsetilip, jerdi satýdan múldem bas tartyldy. Sot salasynda ejelden kele jatqan bıler sotyn saqtaý men ókilettiler sotyn paıdalaný usynyldy. Áskerı sala boıynsha qazaq mılıııasyn qurý kerek delindi.
Alash partııasynyń el ishindegi bedeli joǵary boldy. Onyń aıqyn dáleliniń biri – 1917 jyldyń sońynda Búkilreseılik Quryltaı jınalysyna qatysýǵa ótken saılaýda partııanyń kópshilik daýysqa ıe bolyp 43 depýtattyq oryndy ıelengeni edi. Burynǵy Reseı ımperııasy aýmaǵanda tirkelgen 50 shaqty partııanyń ishinen jınaǵan daýys sany jaǵynan Alash partııasy 8 orynda boldy! Tipti, kórshi qyrǵyzdar arasynda Pishpek (qazirgi Bishkek-avt.) qalasynda Alash partııasynyń bólimshesi ashylyp, oǵan qyrǵyz halqynyń asa bilimdi jáne kórnekti ókilderi kirdi.
Árıne, Alash batystyq-klassıkalyq túrdegi partııa bolǵan joq. Jalpyreseılik saılaýǵa shyqqanda Alash partııasynyń atynyn shyqsa da, olarda sol partııasynyń jarǵysy, kitapshalary, partııa seziniń ótken hattamalary bolmaǵan nemese saqtalmaǵan. Búginshe biz ondaı qujattardy muraǵattarda kezdestirmedik... Degenmen, «Alash» partııasyna degen qajettilik pen halyqtyń qoldaýyn joqqa shyǵara almaımyz.
ALASh QOZǴALYSY 1917 JYLDYŃ SOŃYNDA PARTIIaLYQ QURYLYS MÁSELESINEN ULTTYQ AVTONOMIIa QURÝ ÁREKETINE KÓShTI. Bolshevıktermen júrgizilgen kelisim eshqandaı nátıje bermedi, óıtkeni alash qaıratkerleri proletarıat dıktatýrasy men tap kúresi ıdeıasyn ashyq maquldamady.
Árıne, bolshevıkter ulttyq memleketterdiń qurylýynan ǵana emes, túrki halyqtarynyń birigip ketýinen ashyq túrde saqtandy.
1917 jyly jeltoqsanda Orynborda Ekinshi jalpyqazaq sezi ótti. Sezde qazaq halqynyń saıası taǵdyryna qatysty mańyzdy qujattar talqylandy. Sezd Alash ataýymen qazaq avtonomııalyq úkimetiniń negizin qalady deýge bolady. «Alashorda» (Alash avtonomııasy úkimeti) degen atpen Ýaqytsha halyqtyq keńes – úkimet qurylatyny aıtyldy.
«Alashordaǵa» qazaq halqyna júrgiziletin búkil atqarýshylyq bılikti dereý óz qolyna alýǵa» tapsyrma berildi. Alash avtonomııasynyń ortalyǵy ýaqytsha Semeı qalasy bolyp jarııalandy.
Alash qaıratkerleri, demokratııalyq qaǵıdalardy ashyq ustana otyryp, barlyq az ulttardyń teńdigin jarııalady. Alashordanyń Ýaqytsha halyqtyq keńesi 25 adamnan tursa, onyń 10-y basqa ult ókilderi edi.
Alashordanyń Ýaqytsha halyqtyq keńesi tóraǵasyn saılaý da demokratııalyq negizde ótti. Á.Bókeıhan, B.Qulmanov, A.Turlybaev óz kandıdatýralaryn usyndy, biraq jasyryn daýys berý qorytyndysy boıynsha 40 daýys jınap, alash qozǵalysynyń belgili qaıratkeri, Shyńǵyshan urpaǵy Álıhan Bókeıhan úkimet tóraǵasy atandy.
Alashorda (Alash avtonomııasynyń úkimeti) Azamat soǵysy men Keńes ókimetin qulatý jaǵdaılarynda keńesterge qarsy birigip kúresý maqsatymen Orynborda Dýtovpen odaq jasasty. Ombydaǵy ýaqytsha Sibir úkimetimen tyǵyz qarym-qatynas ornatyp, Oral, Sibir, Jetisý kazaktarymen baılanystyryn nyǵaıtty. Sondaı-aq Alashordaǵa qarýly kúshterdi qurýǵa járdem suraý máseleleri de qarastyryldy. Odaqtas bolǵanymen Kolchak úkimeti Alash avtonomııasyn moıyndamady, ol birtutas «bólinbeıtin» Reseıdi qalady. Kolchak qurǵan Sibir Ýaqytsha úkimeti 1918 jyldyń qazanynda Alashorda qyzmetine tyıym salǵan sheshim de qabyldady...
Alash basshylary eldegi áskerı-saıası jaǵdaı, qazaq qoǵamy ekonomıkalyq damýynyń álsizdigine baılanysty tolyq avtonomııa alý ıdeıasynyń qıyndyq týdyratynyn aıqyn sezindi.
Sonymen, shyǵatyn qorytyndy, Alashorda úkimetin moıyndatý úshin, ult zııalylary barlyq tásildi paıdalandy, Eýropa tarapynan Keńes úkimeti de moıyndalmaı jatqan zamanda (legıtımdiligi), bul óte aýyr másele edi, sondyqtan halyqaralyq deńgeıde hat almasýlar bolǵandyǵy derekter aqyly anyqtalýda (R.Mársekovtyq haty. Japon úkimetine).
Shyn máninde, Alashorda úkimetin, «Alash» partııasyn jáne Alash avtonomııasynyń qurylýyn joqqa shyǵarýǵa umtylǵan keıbir áriptes-tarıhshylarymyz derekterdiń betki jaǵyn ǵana qalqyp alyp, tereń saraptama jasaýǵa bara bermeıdi.
QOǴAMDA ALASh AVTONOMIIaSY JÁRIIaLANDY MA DEGEN PIKIR TALASTY TOQTATÝ KEREK. Árıne, dál 1917 jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy sezde «Alash» avtonomııasy ashyq jarııalanbasa da, «de fakto» ol memleket dúnıege keldi. Onyń birtalaı dálelderi bar.
Birinshi, Áskerı qorǵanys júıesi. Memlekettiliktiń bir belgisi (atrıbýty) retinde «Alash» avtonomııasynyń mılıııasy, ıaǵnı Alash áskeri quryldy. Eń birinshi mınıstri bolyp Aqmola oblysy Omby ýeziniń týmasy, Omby kadet korpýsynyń túlegi, Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan kapıtan (keıin-polkovnık) Sýltan Gabdýlhamıt Nygmetollaýly Tohtamyshev (1885-1919) taǵaıyndalady.
1918 jyly 11 maýsym kúni Áskerı keńes qurý jóninde Alash Orda úkimetiniń qaýlysy da shyqty: «Obrazovat prı Alash-Orde Voennyı sovet ız treh lı, vozlojıv na nego fýnkıı Voennogo mınısterstva ı predostavıv emý [pravo] otkryvat oblastnye ı ýezdnye voennye sovety prı oblastnyh ı ýezdnyh otdelah Alash-Ordy. Na voennyı sovet vozlagaetsıa obıazannost prızyvat djıgıtov dlıa borby s bolshevıkamı. Predsedatel A. Býkeıhanov, chleny M. Tynyshpaev, H. G. Gabbasov» (Alash-Orda: Sb. dokýmentov. Sost. N. Martynenko. -Alma-Ata: Aıkap, 1992. -S.109).
1918 jyly 25 maýsym kúni Alash Orda úkimetiniń tóraǵasy Alıhan Bokeıhan Semeı ýezdik ýprava basshysy Ahmetjan Kozbagarovka joldaǵan hatynda Semeı ýezinde halyq mılıııasyn qurý týraly buıryq jiberedi: «Ot kajdoı volostı Semıpalatınskogo ýezda postanovleno vzıat po 30 chelovek v sostav otrıada mılııı. Proshý nemedlenno opýblıkovat ı sobrat ıh s dostatochnym kolıchestvom loshadeı. Mılııonerov ı loshadeı predstavıt v Semıpalatınsk. Predsedatel Alash Ordy Alıhan» (DNI VKO, f.37, op.1, d.126, l.2).
Alıhan Bókeıhan óziniń 1918 jylǵy 18 shilde kúni bir hatynda qysqa ýaqyt merziminde qazaq jasaqtaryn quryp, Jetisýǵa bolshevıktermen kúresý úshin attaný kerektigin ashyq túrde jazady: «V Semıpalatınskoı ı Akmolınskoı obl. speshno organızýıýtsıa kırgızskıe (kazahskıe-avt.) otrıady s kazakamı ı ofıeramı dlıa pohoda protıv bolshevıkov Semırechıa. Predlagaem prınıat ýchastıe v pohode na Týrkestan sovmestno s kazakamı ı bashkıramı, o chem dany telegrammy Dýtový ı Bashkırskomý pravıtelstvý… Predsedatel Alash-Ordy BÝKEIHANOV». (AP RK. F.811. Op.20. D.298. L. 116).
Alash Ordanyń áskerı bóliminiń bastyǵy Toktamyshev Ýaqytsha Sibir úkimetiniń áskerı mınıstirine 1918 jyly 12 tamyz kúni jazǵan hatynda Alash avtonomııasynyń óz áskeri bar ekenin bildire otyra, bylaı dep habarlaıdy: «Sovet mınıstrov porýchıl Vam v voprose formırovanııa Kırgızskoı (Kazahskoı-avt.) armıı prııtı k soglashenııý s predstavıtelıamı Alash-Ordy… V nastoıaee vremıa sformırovan v gorode Semıpalatınsk pervyı Alashskıı konnyı polk, v sostave 28 ofıerov ı 750 konnyh djıgıtov, kotoryı prıstýpıl k obýchenııý. Krome togo, v gorode Pavlodare sobrano 150 djıgıtov, v Zaısane – 200, v Karkaralınske – 250 ı v Ýst-Kamenogorske – 250» (GATO. f.r-72. op. 1. d. 5. l. 15-16).
Alash áskeri qurylyp, bolshevıktermen soǵysqanyna da kóptegen dálel bar. Mysaly, 2018 jylǵy jazda Otynshy Aljanovtyń joldastary – Jaınaqov, Jaqypbaev, Mamytov, Kádirbekov, Nııazov Aıagózden Alash qalasyna jiberilgen bir telegrammasynda bylaı dep jazady: «Maqanshyda bolshevıkpen soǵys bolyp, Otynshy Áljan oqqa ushty, Sadyq Amanjoluly jaralandy. Qazaq azamattary qarý-jaraqtyń azdyǵynan jeńildi. Bul jaqtaǵy bolshevık áli kúshti. Sibir húkimeti tez qural bermese Jetisý halqy qyrylady» (Jas azamat. – 1918. - №4. – 25 avgýst).
Eger de alash polkteri qurylsa, eger olar bolshevıktermen soǵyssa, sonda Alash avtonomııasy boldy dep anyq aıta alamyz! Áskeri bar halyq – memleketi bar halyq degen sóz!
Ekinshi, Avtonomııa astanasy. Semeı qalasynyń bir bóligi Alash qalasy bolyp ózgertilip, Alash avtonomııasynyń ýaqytsha bolsa da bir iri ortalyǵyna aınala bastaıdy. Tipti, sol kezdegi kartalarda «Alash qalasy» dep kórsetile bastady. Alash qalasynan nusqaýlar men qaýlylar da shyqty. Mysaly, 1917 jylǵy jeltoqsan Seziniń sheshimderi jyldam oryndala bastaǵan: sol jeltoqsan aıynda saılaýǵa baılanysty Alashtyń qalalyq ýpravasyn qurý jóninde Semeı qalalyq ýpravasynyń sheshimi shyqty: «Speshno. 16 dekabrıa 1917 g. Na osnovanıı polojenııa o vyborah v ýchredıtelnoe sobranıe gorodskımı ýpravamı ızbıraıýtsıa gorodskıe ýchastkovye po vyboram v komıssıı…Tak kak g[orod] Alash po vybornomý proızvodstvý znachıtsıa 4-m ızbıratelnym ýchastkom, to Alashskoı gorodskoı ýprave ı nadlejıt nemedlenno ızbrat takýıý komıssııý, chtoby ne zaderjat normalnyı hod vyborov v ýchredıtelnoe sobranıe. Zamestıtel gorodskogo golovy Gýsev» (DNI VKO, f.133, op.1, d.2, l.3-3ob.).
Bir qyzyǵy, ekinshi kúni, ıaǵnı 17 jeltoqsanda, jańa qurylǵan Alash Ýpravasy Semeı qalalyq ýpravaǵa jaýabyn jyldam daıyndap úlgergen: «17 dekabrıa 1917 g. Prı otnoshenıı Semıpalatınskoı gorodskoı ýpravy ot 13 dekabrıa sego goda za №7038 preprovojden ımennoı spısok na 2887 grajdan s predlojenıem vystavıt takovoı dlıa obozrenııa s 15 sego dekabrıa. Mejdý tem, po tochnomý obsledovanııý g[oroda] Alasha lı, ımeıýıh pravo ýchastııa na vyborah v ýchredıtelnoe sobranıe v vozraste ot 20 let ımeetsıa bolee 4000, kakovoe kolıchestvo ı prınımaıýt ýchastıe v vyborah glasnyh goroda Alasha» (DNI VKO, f.133, op.1, d.2, l.2-2ob.).
Tipti, 19 jeltoqsan kúni Saılaý komıssııasyn da qurýǵa úlgeredi jáne Semeı qalasynyń jartysyn Alash dep ashyq ataıdy: «1917 goda dekabrıa 19 dnıa Alashskaıa (!) gorodskaıa ýprava, byv sego chısla v zasedanıı svoem, vyslýshav otnoshenıe Semıpalatınskoı gorodskoı ýpravy ot 16 dekabrıa sego goda za № 7122 POSTANOVILA: Izbrat ız sredy grajdan g[oroda] Alasha ızbıratelnýıý komıssııý po vyboram v ýchredıtelnoe sobranıe v sostave sledýıýıh lı: Esembaıa Abıshevıcha Atambaeva, Djangalııa Allangorova, Bekkojı Kýlgarına, Pavla IakovlevıchaShevchenko, Fedora Stepanovıcha Lýchsheva, predsedatelem Esembaıa Atambaeva, sekretarem Fedora Stepanovıcha Lýchsheva, ostalnye chlenamı komıssıı» (DNI VKO, f.133, op.1, d.2, l.5.)
Al 1917 jyly 27 jeltoqsan kúni Alash qalalyq ýpravasy saılaýǵa baılanysty qosymsha komıssııada saılaıdy: «1917 goda dekabrıa 27 dnıa Alashskaıa gorodskaıa ýprava byv sego chısla v sobranıı POSTANOVILA: ızbrat dopolnıtelnýıý komıssııý po vyboram v ýchredıtelnoe sobranıe v sostave sledýıýıh lı: Spırıdona Georgıevıcha Gavrılova, Konstantına Fılıppovıcha Grıneva, Kýrmanbaıa Mýzdýbaeva, Abdýlkadyra Beısekeeva. Gorodskoı golova A.Erykalov» (DNI VKO, f.133, op.1, d.2, l.5 ob.).
Eger de Alash avtonomııasy bolmasa, Alash Orda úkimeti jumys jasamasa, qaıdan Alash qalasy paıda bolady, qaıdan Alash ýpravasy moıyndalady?!
Úshinshi, Halyqaralyq saıasat, baılanys. Alashorda úkimeti kórshi eldermen, ár túrli memlekettermen, túrli avtonomııalarmen syrtqy saıasatyn júrgize de bilgen. Mysaly, 1918 jyly Alash Orda úkimeti Ýaqytsha Sibir úkimetine bir qyzyq hat joldaıdy: «Mejdý tem Alash-Orda deıstvýet ýje kak samostoıatelnoe pravıtelstvo (!) ı Predsedatel ee Soveta Izbashov pomonıký Nachalnıka Akmolınskoı gorodskoı mılııı 13 mınývshego sentıabrıa, prıbyvshemý po porýchenııý Oblastnogo komıssara v kanelıarııý Soveta po delam slýjby, ofııalno zaıavlıaıýt chto Alash-Orda nıkakıh komıssarov ne prıznaet ı ot Sıbırskogo Vremennogo pravıtelstva ne zavısım» (GARF. F.1701. Op.1. D.6v. L.57).
Alashordany Samara qalasynda ornalasqan Ýchredıtelnoe sobranıe ashyq moınydaǵan: «Jalpy Ýchredıtelnoe sobranıe jıylysy zakonmen bekitpekshi. «Alashordany» qazaq jurtynyń húkimeti dep tanımyz (!) dedi. Qazaqtyń mılıııa-áskerine qarý-jaraq berý jaǵynan bular toqtaý qylatyn emes. Dosmuhamedovter Oral qazaǵynyń áskeri úshin Samara húkimetinen 200 myltyq, birneshe pýlemet alyp Orynbor arqyly elderine jiberipti. («Jas azamat». – 1918. - №5. – 1 oktıabr).
2018 jylǵy jazda Alash avtonomııasynyń basshysy Alıhan Bokeıhan Ýaqytsha Sibir úkimeti basshylarymen de kelissóz júrgizdi: «Alashorda bastyǵy Álıhan Bókeıhanov, múshesi Álimhan Ermekov Sibir húkimetimen sóılesip jatyr. Alashordanyń usynǵan sharttaryn Sibir húkimetiniń arasynan shyǵarǵan komıssııasy qabyldap, ótkizgen. Endi tez arada Mınıstrler Sovetinde qaralmaqshy» (Jas azamat. – 1918. - №3. – 18 avgýst).
Alash Ordany Ýaqytsha Sibir úkimeti moıyndady, biraq bolashaqta derbes el bolýyna qarsy bolǵanyn da bilemiz. Oǵan dálel orystyń general-maıory Grıshın - Almazovtyń 1918 jylǵy 26 shildedegi bir hatynnan kórýge bolady: «Vvıdý togo, chto pravıtelstvo «ALASh-ORDA» (!) rshılo sovmstno s VREMENNYM SIBIRSKIM PRAVITELSTVOM borotsıa s bolshevıkamı ı povestı straný do ÝChREDITELNAGO SOBRANIIa pravıtelstvo «ALASh-ORDA» postanovılo sozdat svoıý armiıý; prı chem ne obladaıa orýjiem snarıajeniem, ı dostatochnymı sredstvamı na soderjanie Armiı, Pravıtelstvo «ALASh-ORDA» obrashaetsıa k VREMENNOMÝ SIBIRSKOMÝ PRAVITELSTVÝ s prosboı obezpechıt kırgızskýıý Armiıý ınstrýktoramı, voorýjeniem, snarıajeniem ı vsemı vıdamı dovolstviıa. Pravıtelstvom «ALASh-ORDA» prı obsýjdeniıa o sozdaniı Kırgızskoı armiı bylo resheno sformırovat 4- konnyh Korpýsa ı odný otdlnýıý dıvıziıý».
Egerde Alash avtonomııasy bolmasa, Alash Orda úkimeti áli járııalanbasa olar qalaı kórshilermen baılanys jasaıdy jáne alashordalyqtar qalaısha ózderin jeke memleketteı sezinedi («Mejdý tem Alash-Orda deıstvýet ýje kak samostoıatelnoe pravıtelstvo (!)»!? Mynadan basqa qandaı dálel kerek!?
Tórtinshi, búkil qazaq Alash Ordany birden moıyndaǵany. Alash avtonomııasyn, Alash Orda úkimetin sol kúnderden bastap búkil qazaq moıyndaı bastady jáne Alash Orda úkimetiniń atynan onyń músheleri sol memlekettiń saıasatyn ashyq júrgizdi. Mysaly, 1918 jylynyń basynda Syrdarıa oblysynyń qazaqtary ózderiniń sezinde Alash Orda úkimetiniń qyzmet bastap ketkenin ashyq moıyndaǵanynyń bir dáleli: «1918 jyly 6 – 9 ıanvarda Túrkistan shaharinde Syrdarııa qazaq-qyrǵyzdarynyń sezi bolyp ótti. Sezge Syrdarııa oblysynyń ýezderinen kelgen qazaq-qyrǵyz ókilderiniń sany 50 shamaly boldy. Onda Syrdarııa oblysynyń óz ókilderinen bóten Alash Ordasynan (!) kelgen Baqytkereı Qulmanov, Turaǵul Qunanbaev hám Mirjaqyp Dýlatov, onan soń Qoqandaǵy Túrkistan Ýaqytsha húkimetinen kelgen ókilder hám Oral oblysy Temir ýezinen kelgen 3-4 adamdary da boldy». («Birlik týy». – 1918. - №20. – 18 ıanvar).
Bir qyzyǵy, sol kezdiń qarapaıym qazaqtary Alash Orda úkimetiniń bar ekenin ashyq moıyndaıdy, al bizdiń táúelsiz elimizdiń keıbir tarıhshylary moıyndaǵysy kelmeıdi?!
Besinshi, Alash avtonomısynyń terrıtorııasy. Alash avtonomııasy óziniń terrıtorııasyn ashyq anyqtap alǵan jáne sol jerlerde óziniń ishki saıasatyn júrizýge tyrysqan. Mysaly, 1917 jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy sezde qazaq avtonomııasynyń quramyna qazaqtar mekendeıtin aýdandar enýge tıis ekeni jóninde ashyq túrde aıtyldy: «Obrazovat terrıtorıalno-naıonalnýıý avtonomııý oblasteı Býkeevskoı ordy, Ýralskoı, Týrgaıskoı, Akmolınskoı, Semıpalatınskoı, Semırechenskoı, Syr-Darınskoı, kırgızskıh ýezdov Ferganskoı, Samarkandskoı, Amý-Darınskogo otdela, Zakaspııskoı oblastı, smejnyh kırgızskıh volosteı Altaıskoı gýbernıı, predstavlıaıýıh sploshnýıý terrıtorııý s gospodstvýıýım naselenıem Kazak-Kırgızskogo edınogo proıshojdenııa, edınoı kýltýry, ıstorıı ı edınogo ıazyka». (Gosýdarstvennyı arhıv Tomskoı oblastı (GATO). F. R.72. Sıbırskaıa oblastnaıa Dýma g. Tomsk (ıanvar 1918 g., ııýn-noıabr 1918 g.), Op. 1. D.3. «Protokoly Voennogo Soveta Vremennogo pravıtelstva», L.7-14).
Keıin bolshevıkter 1920 jyly Qazaq (Qyrǵyz) avtonomııaly respýblıka jasaǵanda osy atalǵan óńirler tutastaı kirgeni belgili (1920-1924 jj.).
Eger Alash avtonomııasy osyndaı óńirlerden quralmasa, 1920 jyly Keńestik negizdegi Qazaq avtonomııasyn, 1936 jyly – odaqtas respýblıka, 1991 jyly – Qazaqstan Respýblıkasy osyndaı aýmaǵymen quralar ma edi?
Altynshy, basqarý júıesi. Alash Orda úkimeti óziniń ár óńirden bólimshelerin quryp, basqarý júıesin jasady. Mysaly, Orynbor kazaktarynyń ataqty atamany Dýtov ta Alash Orda úkimeti óziniń bıligin júrgizip otyrǵanyn bilgen jáne ashyq moıyndaǵan. Mysaly, óziniń «Zapıska o Bashkırıı, Kırgızskoı stepı ı Orenbýrgskom krae» degen jazbasynda Sibir úkimetiniń Ishki ister mınıstrligine 1919 jylǵy 26 mamyr kúni bylaı dep habarlaıdy: «V nastoıaee vremıa sformırovannaıa Alash-Orda ımeet glavnym predstavıtelem rod Býkeı-hana… Verhovnyı organ ýpravlenııa kırgız Alash-Ordy: ona razdelıaetsıa na vostochnýıý, krýg vedenııa kotoroı vhodıt Semıpalatınskaıa ı Semırechenskaıa oblastı ı zapadnýıý kýda vklıýcheny Ýralskaıa oblast, Býkeevskaıa Orda, Mangyshlak, Irgızskıı ı Aktıýbınskıı ýezdy Týrgaıskoı oblastı». (GARF. F.170.1 Op.1. D.6v. L.164-167 ob).
1918 jyly 12 maýsym kúni Alash-Orda úkimetiniń barlyq ýezder men oblystarda Alash Ordanyń keńselerin ashý jóninde qaýlysy shyǵady: «Alash-Orda ýpravlıaet terrıtorıeı avtonomıı Alash cherez mestnye Sovety — oblastnye ı ýezdnye. 2. Vremenno sostav oblastnyh ı ýezdnyh Sovetov naznachaetsıa Alash-Ordoı. 3.Oblastnye ı ýezdnye Sovety sostoıat ne menee [chem] ız treh chlenov… Predsedatel A BÝKEIHANOV Chleny M. TYNYShPAEV, X. GABBASOV» (Alash qozǵalysy. Sb. dokýmentov ı materıalov. T.2. –A., 2005. -S.173-174).
Alash Orda úkimeti halyqty basqarýda belsene kirisip ketkenin taǵyda bir qujat dáleldeıdi: «24 ııýnıa 1918 g. Vse dekrety, ızdannye sovetskoı vlastıý na terrıtorıı avtonomıı Alash, prıznat nedeıstvıtelnymı.Predsedatel A.Býkeıhanov» (Alash Orda. Sb.Dokýmentov.-Alma-Ata, 1992.- s.109).
Osyndaı qujattar bola tura, «Alash Orda jarııalanbady» deýge bola ma?
Jetinshi, sol kezdegi BAQ-ta Alash avtonomııasy qurylǵanynyń moıyndalǵany 1917 jyldyń aıaǵynda ashyq aıtyla bastaǵan. Mysaly, «Qazaq» gazetinde (31 jeltoqsan, 1917 j.) avtonomııa bolýdyń mańyzdylyǵyn túsindirgen redakııalyq «Alash birligi» atty maqalada avtor atvtonomııa «de fakto» qurylyp qoıǵanyn bylaı dep jazǵan: «5-13 dekabrde bolǵan Orynbordaǵy Jalpyqazaq (qyrǵyz) sıezine jıylǵan ókilder avtonomııa týraly toǵyz kún tolǵanyp, júregi dirildep, býyndary qaltyrap, bir aıdan soń avtonomııany járııalaýǵa áreń qaýyly qylysty (!)...Endi biz Alash Ordasyn qurǵan soń (!) ...bir Alashtyń balasynyń qalamasyna panamyz» (Qazaq, 1917- №257).
Kelesi jyldyń kókteminde «Úsh júz» atty gazettiń betinde de (2 naýryz, 1918) Alash avtonomııasy jumysyna kirisip ketkeni anyq jazylady: «Jalpy qazaq qyrǵyz sıezi Orynborda dekabrdiń 12-si kúni dúnıe júzine Alash avtonomııasyn keltirgen (!)» (Úsh júz. – 1918.-№7).
Sol kezde shyǵyp turǵan «Saryarqa» atty gazette de redakııalyq «Alash avtonomııasy hám sovet úkimeti» (22 naýryz 1918 j) atty maqalada alash avtonomııasynyń ashyq járııalanyp qoıǵanyn bylaı jazady: «Dekabrdiń 5-nen 13-ne sheıin Orynborda bolǵan Jalpy qazaq qyrǵyz sıeziniń qaýlysy boıynsha toqtaýsyz Alash avtonomııasyn járııalaımyz (!)» (Saryarqa.- 1918-№38)
Ombydaǵy Alash partııasynyń bas komıtetiniń jergilikti qazaqtarǵa jasaǵan úninen oıymyzdyń dáleli retinde bir úzindi keltireıik: «Azamattar! Qudaı Alashtyń tilegin berdi. Dushpan keýdesi basyldy, úni óshti. Qozǵalmastaı kúıge tústi. «Alash Orda» tigildi. Aq tý kóterildi.… Qara shanyraq «Alash Ordanyń» tigilgeni – bir ýaqytta qazaqty alǵa shyǵardy…Jasasyn Alash Avtonomııasy!!!».
Egerde sol kezdegi buqaralyq aqparat quraldary Alash avtonomııasyn moıyndasa, qazirgi qazaq gazetin oqyp júrgen keıbir tarıhshylar nege moıyndamaıdy?
Segizinshi, Alash Orda úkimeti bar ekenin Reseıdiń dıplomattary da ashyq túrde moıyndaǵan. Mysaly, 1918 jyly 26 mamyr kúni Chýgýchaktaǵy Reseı konsýly Dolbejev Beıjındegi Reseı elshisi N.Kýdashevke Alash Orda týraly bylaı deıdi: «Neskolko ranee v Rossıı pod predsedatelstvom Alıhana Býkeıhanova obrazovan Vsekırgızskıı sovet Alash Ordy (!)» (AP RK F.811, op.24., d.114, l.12.). Al endi bizdiń keıbir zamandas, áriptesterimiz nege Alash avtonomııasyn moıyndaǵysy kelmeıdi?
Toǵyzynshy, Keńes úkimetiniń raqymshylyǵy. HH ǵasyrdyń basynda ǵylymdy halyqqa qyzmet kórsetý qajettiligine paıdalanýǵa baılanysty eski zaman zııalylary men ǵalymdaryn Keńes ókimeti jaǵyna tartý sharalary júrgizildi. Keńes ókimeti halyq arasynda zor bedeli bolǵan Alash qaıratkerlerine keshirim jasaýdy jón dep tapqan bolatyn. BOAQ (Búkilreseılik Ortalyq Atqarý Komıteti) Lenınniń tikeleı nusqaýymen olardy qýdalamaý týraly mynadaı sheshim qabyldaıdy: “Na osnovanıı postanovlenııa Vserossııskogo entralnogo Ispolnıtelnogo Komıteta ot 4 aprelıa 1919 goda VIK predlagaet Kırgızskomý ı Sıbırskomý revolıýıonnym komıtetam ı Chelıabınskomý gýbıspolkomý shıroko opovestıt naselenıe o vysheýpomıanýtom Postanovlenıı VIK ı razıasnıt, chto Prezıdıým VIK nahodıt svoevremennym dopýstıt byvshıh ChLENOV PRAVITELSTVA “ALASh-ORDA”(!) k sovetskoı rabote ı kategorıcheskı zapreaet presledovanıe za proshlýıý ıh deıatelnost” [ QROMM, 14-q., 3-t., 4-is, 11 p.]. Bul qujattyń mańyzy «ALAShORDA ÚKIMETI» degen sózdiń arnaıy jazylyp, moıyndalǵandyǵy.
Sonymen, azamat soǵysy jyldary Alash qaıratkerleri aqtar jaǵynda kúreskenin bilemiz. Alashordalyqtardy óz qataryna tartý úshin RKFSR BOAK 1919 jyldyń naýryzynda Alashordaǵa keshirim jarııalady. Osy kezde A.Baıtursynov jetekshilik etken alashordalyqtardyń Torǵaılyq bóligi bolshevıkter jaǵyna shyqqan edi. Birtindep qazaqtardyń basqa da toptary keńes bıligin qoldaı bastady. Bolshevıkter qazaq avtonomııasyn qurý týraly talapty oryndady, biraq proletarıat dıktatýrasy men taptyq kúres negizinde 1920 jyly Qyrǵyz (Qazaq) AKSR-i quryldy. Bolshevıkterdiń ulttardyń ózin-ózi bıleý quqyǵy jónindegi resmı qujattarynan úmittengen alashordashylar 20-jyldardyń basynda onyń júzege asý múmkindigine sendi. Alaıda Alash avtonomııasynyń basshylary Keńes ókimetiniń senimine kire almady. Bolshevıkter jarııalaǵan keshirimderge (1919, 1920 jylǵy) qaramastan, totalıtarlyq tártiptiń nyǵaıýymen Alash qozǵalysyna qatysýshylardy saıası qýdalaý kúsheıe bastady.
Egerde Alash avtonomııasy bolmasa, Alashorda úkimeti qujattyq rásimdelmese, bolshevıkter nege keıin olarǵa raqymshylyq jasaı bastady!?
Alash Orda halyq keńesiniń múshesi Dos Muhamedov 1918 jyly 6 jeltoqsan kúni búkil qazaqtarǵa bolshevıkterdiń jaǵyna shyǵýǵa uran tastaǵan. Sonda Alash Ordanyń bolǵan ekenin, biraq sovetter jaǵyna shyǵa bastaǵanyn aıtady: «Vsekırgızskiı narodnyı sovt «Alash-Ordy» (!) prıznal sovtskýıý vlast v Rossiıskoı Federatıvnoı Respýblık ı ýstanovıl s Sovtom Narodnyh Komıssarov snosheniıa Prı sovt Narodnyh Komıssarov nadnıah býdet obrazovan Komıssariat po kırgızskım dlam ı v samom neprodoljıtelnom vremenı býdet opýblıkovan dekret ob avtonomiı Kırgızskago Kraıa». (Pravıtelstvennyı vestnık, 6 dekabrıa 1918. № 15. S. 30).
Onynshy, Keńes júıesiniń memleket retinde tanýy. Eger Alash avtonomııasy, Alashorda úkimeti tarıhta bolmasa (de fakto), stalındik júıe kimderdi memleket ishinen memleket qurdy dep qýdalady? 1920, 1930-jyldary ult zııalylary, Alash qaıratkerleri qatań qýǵynǵa ushyrady. Myńdaǵan azamattar túrmege qamalyp, atý jazasyna kesildi. Árıne, olar Alash avtonomııasy bar ekenin bildi jáne olarmen sanasty, tipti – olarmen kelissózder júrgizdi. Mysaly, 1918 jyly 19 naýryzda Ulty isteri boıynsha Halyq komıssary I.V. Stalın Semeı qalasymen telegraf arqyly habarlasyp, Alashorda úkimetiniń basshylaryn kelissózge shaqyrady (Koıgeldıev M. Alash qozǵalysy. Ekinshi kitap.- Almaty, 2017.- 6 b.). Egerde Alash Orda bolmasa, kimge jáne ne úshin I.Stalın Semeı qalasyna telefon shaldy!?
1918 jyly qazaqtyń zııalylary Alash avtonomııasyn kórshi úkimetterge moıyndatamyz dep qınalyp júrgende, búgingi keıbir qazaq zııalylarynyń «Alash Orda jarııalanbady», «Alash avtonomııasy bolmady» degenderi – arýaqtarǵa qııanat!
Mysaly, Aqmola oblysynyń bir top krestıan- glasnyılary Alash Orda úkimetiniń ókili Erejep Itpaevqa qarsy shyǵyp, Alash avtonomııasyn ashqyzbaıtynyn jáne moıyndamaıtynyn ashyq bildirgen: «Zaıavlenıe o voprose v Sıbırskýıý Oblastnýıý Dýmý predstavıtelıý ot Soveta mınıstrov Vremennogo Sıbırskogo Pravıtelstva o reshenıı, kırgızskoı terrıtorıalnoı-avtonomıı Kırgızskaıa grýppa oblastnyh glasnyh cherez svoego predstavıtelıa glasnogo Itbaeva rezko podcherknýla vchera 29 ııýlıa v zasedanıı Oblastnogo Zemskogo Sobranııa prı voprose o Sıbırskoı Oblastnoı Dýme predstavıtelıý ot Soveta mınıstrov Vremennogo Sıbırskogo Pravıtelstva v lıe mınıstra ıýstııı o nepokolebımom svoem reshenıı, kırgızskoı terrıtorıalnoı-avtonomıı oblasteı Akmolınskoı, Semırechenskoı, Semıpalatınskoı, Týrgaıskoı, Orenbýrgskoı ı Ferganskoı ı t.d. ı o ımenıı (!) ýje ý nıh svoego pravıtelstva...Ýchıtyvaıa ostrotý gosýdarstvennogo momenta, my glasnye krestıane ýbedıtelno prosım Sıbırskoe Vremennoe pravıtelstvo kak straja blaga narodnogo prınıat mery sootvetstvýıýego predosterejenııa v ıasno mogýem byt oslojnenıı ı obostrenıı na mestah sredı naselenııa ız-za ponıatıı terrıtorıalnoı kırgızskoı avtonomıı, ne opravdyvaemoı v dannoe vremıa nıkakımı soobrajenııamı v neobhodımostı takovoı …30 ııýlıa 1918 g. 13 podpıseı glasnyh g. Omsk» (RGASPI F.71 Op.33 d.879 l 321). Sonda búgingi alash urpaǵy Ala avtonomııasyna qarsy bolǵany ma?
QAZAQSTANDA ULTTYQ AVTONOMIIa QURÝDYŃ TARIHI MAŃYZY
Alash avtonomııasynyń jáne Alash Orda úkimetiniń qurylýy zor tarıhı mán-mańyzǵa ıe. Bul Reseı ımperııasynyń 1822–1824 jyldardaǵy otarshyldyq saıasaty saldarynan úzilip qalǵan úshmyńjyldyq dástúri bar memlekettilikti qaıta qalpyna keltirýge degen talpynys edi. Qazirgi memlekettiligimizdiń negizinde osy Alash avtonomııasy da tur deýge tolyq negiz bar. Ony ashyq moıyndaýmyz kerek.
1937–1938 jyldardaǵy jappaı saıası qýǵyn-súrgin – el tarıhyndaǵy qaıǵyly kezeń. Ulttyń betke ustar azamattary, sol kezdegi qazaq qoǵamynyń bilimdi, ozyq oıly ókilderi joıyldy.
Arystarymyz ıdeıa úshin qurban boldy. Sonysymen táýelsizdikke degen umtylysymyzdy oıatyp ketti. Oǵan ıe bolýdyń baqyty bizdiń býynǵa buıyrdy. «Alashtyń» ósıeti – ulttyq tarıhı-mádenı birligimizdi saqtaý». Alash qozǵalysynyń ıdeıalary búgingi kúnge deıin ózektiligin joıǵan joq.
Alashorda úkimeti men Alash avtnomııasynyń qurylýy ult-azattyq qozǵalystar tarıhy men memlekettilik dástúrdiń jandanýyna úlken yqpal etti. Eń bastysy Keńes úkimeti avtonomııa qurý kerektigin túsindi. Alash avtonomııasy qazaq sovet avtonomııasynyń qurylýyna (1920 j), keıin onyń odaqtyq respýblıkaǵa (1936 j.) aınalýyna jáne táýelsiz Qazaqstannyń (1991 j.) jarııalanýyna negiz qalady.
Alash tarıhy – Reseıge bodan bolǵan kezimizden bastap, úzdiksiz jalǵasyn tapqan ult-azattyq kúresimizdiń taǵdyrly bir belesi. «Janym arymnyń sadaǵasy» dep, shybyn janyn ult múddesi men azattyq jolyna arnaǵan tulǵalarymyzdyń aldynda bas ıip, rýhyna taǵzym etý – búgingi urpaqtyq qasıetti mindeti.
Qabyldınov Zııabek Ermuqanuly,
QR UǴA korrespendent-múshesi, tarıh ǵylymynyń doktory, professor
