Oqý - bilim bulaǵy , bilim - ómir shyraǵy demekshi, XXI ǵasyr bilektiń kúshimen emes , bilimniń kúshimen synalatyn zaman. Kim bilimdi , kim tapqyr jeńis sonyń mańynda. Qarap otyrsaq , bul ras dúnıe. Qazirgi kúni sanaly jastar qatary kóbeıip báseke bolsa tek sanamen synasyp, birigetin bolsa bilimderin shyńdaı otyryp birigip judyryq bolyp uıymdasady. Iá, bul keremet emes pe?
Qazirgi kúni boı jarystyratyn zaman emes sondyqtan oqýǵa sananyń damýyna , rýhanı dúnıeniń kemellenýine asa mán berý qajet. Sondyqtvn , qazirgi jastar ómirlerin kóbirek oqýǵa izdenýge arnaıdy. Shet elderge shyǵyp ýaqytsha oqýmen nemese tájirıebı almasý úshin barady.. «Bilim ınemen qudyq qazǵandaı» demekshi , sapaly bilim alý úshin, kóbek bilý úshin sonshalyqty eńbektený qajet.
Qazirgi zaman-aqparattyq zaman. Bári elektrondy nemese vırtýaldy júzege asady. Bul degenimiz aqparatty biz baıaǵydaı ata-ana , ájelerimiz sııaqty tom-tom qyp arqalap alyp júrmeı, bir ǵana kishkentaı smartfonmen búkil elge , búkil qalaǵan adam jaıly aqparat ala alamyz. Bilim berýde de solaı. Qazir mysaly bir adamnyń búkil ómirindegi osy júıemen baılanysy jaıly aıtaıyq.
Bir kishkentaı sábı ana qursaǵyna bitti. Ata-anasy bárinen buryn osy balanyń densaýlyǵyna alańdap túrli paıdaly aqparattardy vırtýaldy túrde de bylaı da alady. Belgilengen ýaqyt saıyn bala dárigerlerimen kezdesip qursaqtaǵy balanyń jaı-kúıin arnaıy aqparattar arqyly kórip balanyń densaýlaǵynyń amandyǵyna kóz jetkizedi. Keıin bala dúnıege kelgennen soń ony týyldy dep adam sanaǵyna qosyp qujattar jıystyrady. Tipti, qujat jıystyrǵan kezde de aqparat alý úshin jan-jaqty aqparatta kompıýterlik qurylǵyǵa engizedi. Balaǵa týý jóninde kýálik bergende IIN degen sóz turady, Bul jaıly kishikene aıtyp óteıin.
Jeke sáıkestendiry nómiri (JSH) – 12 ıfpdan turatyn biregeı kombınaııany bildiredi, qujattardy daıyndaýdyń aqparattyq-óndiristik júıesinde bastapqy tirkelgen kezde jeke tulǵa úshin qurylady. JCH biregeılik jáne ózgermeýshilik qaǵıdattaryn eskere otyryp qalyptastyrylady. JSN derekteriniń qurylymynda paıdalanylatyn ártúrli deńgeıdegi aqparattyq bankter derekteriniń tutastyǵyn saqtaý maqsatynda ol bastapqy qalyptastyrylǵan sátten bastap qandaı da bir túrlendirýge nemese qaıta qurýǵa jatpaıdy.[1] Osy júıege tirkelý arqyly kez kelgen jerge JSN nomerin terse adam jaıly aqparttardyń bári kompıýterden shyǵyp turady. Bavstysy, azamattyń nomeri bolsa boldy.. Jańaǵy aıtyp otyrǵan málimetterdiń bári Egov- halyqqa onlaın aqparat beretin jáne halyqqa qosymsha bliim beretin elektrondy úkimet. Bul quraldyń júıege engenine 10 jyl bols da , 10 jyl ishindi qanshama múmikindikterge óol jetkizdi. Mysaly, buryn kezekke turyp búkil ýaqyt kezekpen ótetin , al keı adamdar aqsha usyný arqyly birden kezeksiz kirietin . Munda korrýpııa jaıly sóz qozǵap otyrmyz. Bul degenimiz , adamdar tek qana qolaılylyq týdyrmaı , sonymen qatar, qylmystyń da aldyn alyp jatyr. Jańaǵy aıtyp ketken elektrond yqural 2019 jyly odan da qarqyndy damydy. Óıtkeni, Kovıd 19 juqpaly aýrýy paıda bolyp qanshama adam zardap shekti. Sol kezde saqtyq sharalaryn memlekettik qyzmetkerler qabyldap áriqaraı izdenisti onlaın arqyly bilim aldy. Bul osy kezde úlken kómegin tıgizdi, qanshama adamǵa túsiný úshin osyndaı júıe qoldandy.Osy arqyly bilim , aqparat aldy. Bul aqparattyq tehnologııalarǵa jatady.
Al keıin endi balany bal-baqshaǵa , mektepke jiberedi. Qazirgi kúni mekteptiń ózinde baǵalar baıaǵydaı jýrnalǵa qoıylmaıdy. Bári , elektrondy jýrnalǵa qoıylady. Sonymen qatar, vırýs kezinde Onlaın mektep degen júıe paıda boldy. Balalar mekmepke barmaı onlaın , ıaǵnı qashyqtyqtan oqyp júrdi. Bul degenimiz de bilim alý joldyndaǵy aqrparartattyq tehnologııalardy qoldanýǵa jatady. BilimLand — qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde eń zamanaýı bilim berý mazmunynyń eń iri kollekııasy. Bul kýrstar ártúrli jastaǵy balalardy oqytýǵa
BilimLand — qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde eń zamanaýı bilim berý mazmunynyń eń iri kollekııasy. Bul kýrstar ártúrli jastaǵy balalardy oqytýǵa arnalǵan qural.[2] Balalar osy alqyly óte kóp bilim aldy, izdendi. Tipti, baoanyń oqýy úshin jarsytra uıymdastyryldy. Kim kóp ball jınasa tapsyrmaladrdy jasap , sol balalarǵa smartfon , qol saǵaty utysqa ǵ ıaǵnı jeńimpazǵa berildi. Bul ár balany oqýǵa degen yntasyn ashty. Qazirgi 5 jylmen salysytyrǵanda balalar osynda ı júıeler arqyly qoldana otyryp izdenpazdyq degen qasıetterdi boılaryna jıystyrdy.
Al joǵary da aıtyp ketken qural , ıaǵnı oqýshylardyyń baǵasy men óortyndysy ustazdardyń bilim berýdegi kúndik jospary Kúndelik kz degen elektrondy quralǵa enedi. Munda oqý jaıly, onyń tártibi jaıly bári jazylady.
Al kıin oqý bitirip joǵary oqý ornynya túsedi. Munda ózimiz jaıly , ıaǵnı ózimniń kózqarasym jaıly aıta alamyn.
Men Turan ýnıversıtetinde 1 kýrs oqımyn. Oqýǵa túskende bul ýnıversıte basqa ýnıvesıtetterge qraǵanda kádimgileı birshama damyp ketkenin jáne shet el bilimdermen jumys jasaıtynyn jáne shet eldermen stýdent almasý qarqyndy júzege asatynyn baıqadym , estidim, kózim detti. Keıin oq bastalǵanada , biz jaıly aqparartardyń bári ózderiniń dereknama jınaıtyn quraldaryna endi.
Oqý bastalǵanda bizge bir nomerler men pochta usynyldy. Bul Plotonýs eken. Platnýs bul óte qolaıly qural.
Platonus stýdentterdi ákimshilendirýdi, oqý proesin qoldaýdy, kredıttik júıeni, qashyqtyqtan oqytýdy, sondaı-aq elektrondyq qujat aınalymy júıesin qosa alǵanda, joǵary oqý oryndary men kolledjderdiń aqparattyq júıelerin kúndelikti jumysty aıtarlyqtaı jeńildetýge jáne avtomattandyrýǵa múmkindik beredi. Jaqynda Platonus platformasy bizdiń ýnıversıtet júıesine engizildi, osy platformanyń arqasynda oqytýshylar stýdentterdiń sabaqqa qatysýyn baqylaýǵa óte yńǵaıly .
Qazirgi kúni biz kúnige osy elektrondy júıemen jumys jasaımyz.
Kelesi júıe bul – kanvas. Kanvas arqyly biz kúndilikti tapsyrmalar oryndap oqytýshylarmen almasyp otyramyz. Men kózqaraasym óte jaqsy. Seebei, biz baıaǵydaı dápter , kitiap arqalap júrmeımiz. Al ustazlar baıaǵydaı kitiptar men úıme dápterderdi tekserip áýre bolsaıdy. Bul tek qana sol úshin ǵana emes, ol óte yńǵaıly qural. Qanshama bilim adyq jáne qanshama ýaqytty bizge bosatyp beredi. Iaǵnı, sol arqyly oqyp alyp jazyp usynmyz. Tipti, sabaqqa bara almaı qalǵan balanyń ózi osy júıeni qoldaný arqyly bilmegen bilimin tolyqtyryp alady. Iá, bul júıe men úshin óte qolaıly. Basqa da toptastarym da osy júıeni qoldanady. Tipti, Amrıkada taǵy basqa elderde osy elekırondy bilim berý júıesin qoldanady eken.
Qortyndylaı kele, bizdiń zamanymyz aqparattar alý zamany, bilim zamany . Biz bilim alý arqyly oı jarystyramyz. Joǵary da , bilim berý quraldaryn aıtyp kettim. Mysaly, Egov, Bilimlend. Kúndelik kz , KAnvas , Platonýs , 2gıs, telefonymyzdaǵy quraldar barlyǵy da biz úshin óte qolaıly. Sondyqtan meniń bul quraldarǵa jáne qazirgi zaman talabyna saı , bilim alýdaǵy yńǵaılylyǵyna sózim joq. Meniń aıtarym , osyndaı júıelerdi adamdarǵa qolaıly bolý úshin kóbeıtý qajet.
Rıza HALENOVA,
"Adyrna" ulttyq portaly
