(Kórnekti synshy Saǵat Áshimbaevtyń shyǵarmashylyq sheberlik týraly oı-tujyrymdary)
Talǵam tarazysy
«Qazaqtyń eń danyshpan synshysy – Abaı».
Saǵat Áshimbaev
Bizdiń bul maqalamyzǵa qazaq ádebı synynda aıryqsha qoltańbasyn qaldyrǵan qarymdy qalamger Saǵat Áshimbaevtyń jas shaǵynda kúndelik dápterlerine túsirgen jazbalary arqaý boldy. Ár kezeńde shashylyp túsken tirkester men oı úzikterin qaıta saralaǵan kezde, bul tolǵamdardy mazmundyq turǵydan birneshe taqyryp boıynsha toptastyrýǵa bolatynyn ańǵardyq. Sonyń ishinde synshy ataýly qaperine alýǵa tıis tórt qundylyqty bólip aıtar edik. Talǵam. Bilim. Qabilet. Shyndyq. Ózin syılaıtyn jáne jurtqa syılata biletin kez-kelgen ádebıet synshysy belgili bir shyǵarmaǵa baǵa bergende osy qasterli uǵymdardy este ustaıtyny anyq.
Búgingi áńgimemizdi biz de sol taǵylymdy túsinikterdiń tóńireginde órbitemiz. Sonymen, talǵam... Eń aldymen aıtarymyz, Saǵat aǵamyzdyń turpaty bólek, talǵamy bıik synshy bolǵany barshaǵa málim. Sol sebepti ol jazý ónerine asa joǵary talap qoıdy. Ónerdiń órine shyqqan shyǵarmashylyq tulǵalardy barynsha qadirledi. Bárinen buryn uly Abaıdy ardaq tutty. Ne nársege de Abaıdyń óreli ólshemi arqyly zer saldy. El-jurttyń qolynan túspeıtin Abaı shyǵarmalaryn qazaqtanýdyń qaınar kózi, ulttanýdyń ómirlik oqýlyǵy dep bildi. Ózi de «Qazaqty túsiný úshin Abaıdy oqý qajet! Al Abaıdy túsiný úshin azamat bolý shart», – degen qaǵıdany berik ustandy.
Onyń kúndeligindegi uly aqynnyń bolmys-bitimi týraly tirkester bir bul ǵana emes. Qyryq bes dápterge tam-tumdap toltyrǵan jazbalarynyń qaı tusyn da áıgili synshy Abaı týraly oı-tujyrymdarymen tuzdyqtap otyrdy. Talǵamy tereń sóz zergeri Abaıǵa uqsaýǵa, oǵan elikteýge tyrysatyndardy da baıqamaı qalǵan joq. Biraq ol solardyń uly aqynnyń shyǵarmashylyq jolyna mańaılaı almaıtyn tustaryn da naqty atap kórsetti. Bıikke umtylyp «Abaı bolý» men essizdikke urynýdan «abaı bolýdyń» ne nárse ekenin aıqyndap berdi. Kúndeliktegi «Bizdiń kóp aqyndarymyzdyń óleńderi tehnıkalyq jaǵynan Abaıdan artyq soqpasa, kem túspeıdi. Quıylyp turǵan uıqas, syńǵyrlap turǵan yrǵaq, bári bar, biraq ta oı joq», – degen tujyrym – qalamgerdiń Abaı álemine barynsha boılaı bilgeniniń naqty kórinisi.
Synshynyń tujyrymdaýynsha, kórkem shyǵarmanyń ón-boıyna, ishki ıirimine Abaı poezııasynyń qundylyqtary arqyly qaraý kerek. Sóz ben oı, til men beınelilik – Saǵat Áshimbaevtyń eń jıi qoldanatyn uǵymdary. Kórkem dúnıeniń sapasyn ólsheıtin synshylyq tanymy joǵary azamat shynaıy ustanymdy bárinen bıik qoıady. Ádebıetke qatysty ár uǵymdy óziniń talǵam tarazysynan ótkizedi. «Obrazdylyq – tildiń kórkemdigi, ıaǵnı sózdiń sýrettiligi, beıneliligi. Poezııadaǵy kórkemdik – óleń sózdiń sýrettiligi men beıneliligi, oǵan qosa áýezdiligi. Abaı poezııasynda baıandaý da, tolǵaý da, sýretteý de – bári-bári bar», – dep ózgeshe oı tujyrymdaıtyny sondyqtan.
Biz, árıne, kezinde Saǵat aǵamyzben kúnbe-kún aralasyp, pikir almasyp júrgen qanattas qalamgerlerdiń sanatynan emespiz. Jasymyz da edáýir kishi boldy, qyzmet jolymyz da túıise qoıǵan joq. Biraq túrli jıyndarda ara-tura kórip qalǵanymyzda, onyń únemi qalyń oıdyń qursaýynda turatynyn baıqaıtynbyz. Tipti sonaý jyldarda jurttyń júregin jappaı jaýlap, kórermendi kók jáshiktiń aldyna jipsiz baılaǵan «Paryz ben qaryzdyń» tizginin ustap, stýdııa qonaqtaryn sóıletip qoıyp, solardy tyńdap otyrǵanda da aýyq-aýyq oıǵa shomyp ketetindeı kórinetin. Sondyqtan ol «oılaý», «oılaný», «oı salý», «oı tolǵaý» degen uǵymdardan ómiri irgesin ajyratpaǵan sekildi. Endeshe, kóp jyldyń kýágeri bolǵan kúndeligine «Abaıdy óleń oqý úshin oqýdyń qajeti joq, ony oılaný úshin oqý kerek», – dep jazba qaldyrsa, bul degenińiz synshynyń óz stıhııasynda júrgeniniń belgisi dep baǵalaý kerek.
Talǵamy tereń Saǵat Áshimbaevtyń qazaq qalamgerine qoıǵan talaby ózgeshe boldy. Ol, jalpy, talantty jazýshyny ıdeal tutty. Qalamger tulǵasyn qadirledi. Ár jazýshynyń ádebıettegi ornyn baǵalaı bildi. Ol ómirden de, ádebıetten de shyn talantty izdedi. Kórse, qýandy. Kezdesse, tildesti. Jolyqsa, janyna jaqyn tartty. Ózinen kishirek qalamgerlerdi qamqorlyǵyna aldy. Solardyń sanasyna sáýle quıyp, rýhanı jaǵynan baıytty. Yqylasy tússe, úıindegi kitaptaryn arqalatyp jiberdi. Onymen etene baılanysyp bolǵan soń, ózine qaıyrylǵan ózge talanttarǵa da kóz qyryn saldy. Synshy Saǵattyń búkil taǵdyry naǵyz jazýshyny, shyn shyǵarmany aıalaýmen ótti deýge bolar.
Sarabdal synshy shyǵarmashylyq ónerdiń shańyraǵyna kirgen teńdessiz talanttyń aınalasyna yqpal-áserin bylaısha bederleıdi: «Ádebıetke ózgeshe bir talantty jazýshynyń kelýi, onyń qalamynan jaqsy shyǵarmanyń týýy ulttyq ıgilik, tabys ekendigine sóz joq. Al ol sonymen birge belgili bir dárejede ómirsheń ónerdiń ónegesin ala keledi. Iaǵnı basqa jurt soǵan qarap boıyn túzeıdi, jazýdyń qıyndyǵyn sezinedi. Shynaıy talanttyń kelýi tazalyqqa, adaldyqqa jol ashyp, haltýranyń jolyn bógeıdi. Belgili mátelge salyp aıtsaq, kemel talant kemesi kelgende haltýranyń qaltyraǵan qaıyǵy sýdan shyǵady».
Saǵat aǵamyzdyń dáýirinde haltýranyń qaıyǵy, shynynda da, úp etken jel soqsa, qaltyrap turatyn edi. Qazir haltýra qalt-qult etken qaıyqqa minbeıdi, qursaýy qalyń kememen júredi. Anaý-mynaý tumanyń men jaýynyńa, tolqynyń men daýylyńa bylq etpeıdi. Talanttardyń aldyn orap, keıde órge, keıde tórge qaraı júzedi. Bálkim, olarmen jóndep kúrese bilmeı, ábden yrqyna jiberip alǵanymyz Saǵat syndy sheber synshynyń aramyzda joqtyǵynan shyǵar. Jas shaǵynda-aq barshany moıyndatqan daryndy qalamgerdiń «Uly talanttar kúnde, jylda týmaıdy. Olar júzdegen jyldarda bir ret qana týsa, olardy túsiný úshin de sonshama uzaq ýaqyt kerek», – degen sózi talǵam degen kategorııaǵa qanshalyqty kóńil bólgenin aıqyn kórsetedi.
Synshy kitap sapasyna, ony basyp shyǵarý máselesine de sergek qarady. Bul týrasynda da talǵam uǵymy aldan shyqty. «Qazir bizdiń ádebıette «shyǵarý úshin shyǵaratyn kitap» degen uǵym paıda boldy», – dep kúıinedi. «Jazý ońaı, shyǵarý ońaı, oqý qıyn bolyp bara jatqan joq pa?! Shyndyǵynda, bári kerisinshe bolý kerek emes pe?!», – dep kúızeledi. Osyndaı syndarly pikir aıtqan synshy ómirden ótkennen keıin sapasyz kitap shyǵarý deńgeıi yryqqa kónbeı, sharyqtap ketetinin kim bilgen?!
Qaı dáýirde de jas jazýshy degen túsinik boldy. Jas jazýshynyń múmkindikteri mol. Shyǵarmashylyǵy endi ǵana bastaldy. Onyń aldynda áli talaı jol jatyr. Keleshekte mańdaıyn taýǵa da, tasqa da soǵatyn kók beınet kezeńi kútip tur ony. Ázirge barsha jurt oǵan jas jazýshy bolǵany úshin de qurmetpen qaraıdy. Biraq ol jas jazýshy bolǵanymen, jaqsy jazýshy ma? Áshimbaev talǵamy osy jerden de daralanyp kórinedi. Bizdiń «jaqsy jazýshy» degen úırenshikti tirkesimizdi ol «jańa jazýshy» degen uǵymmen almastyrady. «Jas jazýshy kóp te, jańa jazýshy az bop tur. Sol sııaqty eski taqyrypty jańasha jaza almaıtyndardyń sany jańa taqyrypty eskishe jazatyndardyń sanynan kem túspeıdi», – dep tolǵaıdy. Bul da onyń jazý ónerine syn kózben qarap, qalamger ataýlyny qatań súzgiden ótkize bilgeniniń kórinisi. Ol jańashyldyqty jurttan talap etip qana qoıǵan joq. Óz shyǵarmashylyǵy arqyly úzeńgilesteri men izasharlaryna úlgi-ónege kórsetti. Ár dúnıesin talǵamynyń tarazysyna salyp, janyn jep otyryp jazdy. Synshynyń ózi de «Jaqsy jazý úshin kóp jazý kerek, biraq kóp jazýyńnyń bárin kópshilikke usyna berýge bolmaıdy», – degen qaǵıdany berik ustandy. Sol qaǵıdasyna ómir boıy adal boldy.
Bilim baǵdary
«Neniń jazylyp, neniń jazylmaǵanyn bilý úshin de bilim kerek».
Saǵat Áshimbaev
Saǵat Áshimbaevtyń óte kóp oqıtyn, asa kóp izdenetin bilimdar synshy bolǵany jurtshylyqqa jaqsy málim. Ol jazǵan maqalalarynyń bárin sóz óneriniń bıigine shyqqan tuǵyrly tulǵalardyń oı-tolǵamdarymen tuzdyqtap otyrdy. Tuzdyqtamaǵannyń ózinde onyń qaǵazǵa túsirgen dúnıesinen ilim men bilimge sýarylǵandyǵy ańǵarylyp turdy. Bul osy kúndeliktegi tujyrym-túıinderinen de baıqalady.
Synshynyń kredosy: «Oqý úshin oılanbaý kerek, oılaný úshin oqý kerek». Oılaný úshin oqý, oqyp alyp oılaný onyń ómirlik daǵdysyna aınalǵanǵa uqsaıdy. Muny kúndeliktegi jazbalarynyń ortaq túıini deýge bolady. Tereń túısik, sheksiz bilim eń aldymen, shyǵarmany ómirge ákeletin qalamgerge kerek. Kól-kósir qabilet-qarymnyń ózi tórt aıaǵyn teń basqan týyndyny jazyp shyǵýdyń kepili bola almaıdy. Tabıǵı darynyńa qosa, ushan-teńiz bilim ıgermeseń, jurt júregin jaýlaıtyn minsiz dúnıeni oqyrmanǵa usyna qoıýyń ekitalaı.
«Ádebıet te Mendeleevtiń tablıasy sııaqty». Bul da – Saǵat Áshimbaevtyń kúndeligine órnektelip túsken taǵylymdy túıinniń biri. Mendeleev tablıasy barsha adamzat úshin paıdaly elementterdiń basyn biriktirgen ári qıynnan qıystyrylǵan qundy keste desek, ádebıettiń árbir komponenti de barynsha baǵaly ekeni daý týdyrmaıdy. Sóz ónerinde orny bar osy kórkemdik órnekterdi tıimdi qoldanyp, shyǵarma jazǵannyń ózinde sapasyz bolmaıtyny aıdan anyq. Biraq «Meniń denem Mendeleev ashpaǵan, Metaldardyń qospasynan turady», – dep Tólegen aqyn jyrlaǵandaı, shyn sheberligińdi dáleldegiń kelse, jurttyń ábden shıyrlaǵan jerin sharlamaı, tyńnan jol izdeýge tıissiń. Saǵattyń joǵaryda aıtqan pikiriniń astaryndaǵy oı osyǵan meńzeıtin sekildi. Qalaı bolǵanda da, kóbirek oqýǵa, kóbirek toqýǵa, bilimniń darııasyna qulash urýǵa baǵyt-baǵdar siltep tur.
Endi osy kúndelikti kitap túrinde jaryqqa shyǵarý ıdeıasyn usynǵan jáne sol jazbalardyń tereńine boılaǵan taǵy bir tanymal synshy, áleýetti ádebıettanýshy Qulbek aǵa Ergóbektiń oı-tujyrymyna qulaq túrelik. «Birimizge aǵa, birimizge ustaz Saǵat Áshimbaev kúndeligi ne gáp aıtady? Bárimizdiń de kúndeligimiz oqyǵan kitaptar jaıynda alǵan áserlerden, kitaptan úzindilerden turady. Sol sııaqty kórnekti ádebıet synshysynyń kúndeligi eń aldymen oqyǵan kitaptarynan alynǵan úzindilerden bas quraıdy eken. Olaı bolýy zańdy. «Oqymasa oı toqyraıdy...». Udaıy oqý kisini bilimge jeteleıdi. Tap osy jerde kitap oqýdy júıege túsirip alǵan kisi utylmaıdy. Meıli aqyn bol, meıli jazýshy bol. Saǵattyń kitap oqýy – júıeli oqý. Sińirip oqý».
Synshy Saǵattyń kitap oqý tájirıbesinen úırenýge ǵana emes, ony jan-jaqty zertteýge jeteleıtin osy baıyptama árdaıym qaperimizde bolǵany jón. Joǵarydaǵy pikirdi aıtýshy da – kóp oqyǵan qalamgerdiń biri. Solaı bola tura, ol Saǵatsha oqýdyń jóni bólek ekenin erekshe atap kórsetip otyr. Bul da este ustaıtyn jaıt. Shyǵarmashylyq proeske ilim-bilimdi ıgerý turǵysynan qaraıtyn synshynyń óz ustanymy bar. Ol oqý máselesin ekige bólip qarastyrady. Birinshisi, jaqsy shyǵarmany týdyrý úshin oqý. Ekinshisi, sol shyǵarmanyń jaqsy-jamanyn aıyrý úshin ony túsinip-túısinip oqý. Iaǵnı, shyǵarma ómirge kelgenge deıingi jáne shyǵarma jazylǵannan keıingi oqý. Onyń ómirsheńdigin aıqyndaý úshin oqý. Sondyqtan, qalamgerdiń «Ár jazýshynyń óz oqýshysy, ár oqýshynyń óz jazýshysy bolady», – degen baıypty baılamy jazý álemine jón silteıtin baǵyt-baǵdardyń biri bolyp qala bermek.
Kúndelik ıesiniń tujyrymy boıynsha, ár janrda jazylǵan dúnıelerdi oqýdyń ózindik ereksheligi bar. Mysaly, óleń men áńgimeniń tabıǵatyn zerdeleýge qoıylatyn talap birdeı emes. Synshynyń bul týrasyndaǵy pikirlerinen onyń ádebı janrlardyń qaı-qaısysyn da jete baǵalaıtynyn, solardyń árqaısysyn ıgerýdiń, ıaǵnı túsinip oqýdyń joldaryn kórsetýge tyrysatyn baıqaımyz. Sol arqyly oqýdyń, sondaı-aq, oqyrman bolýdyń deńgeıin bıikke kóteredi.
Dálel kerek pe, mine qarańyz. «Óleń oqý ony jazýdan ońaı emes, Demek, jazý qalaı qıyn bolsa, oqý da soǵan para-par», – deıdi ol. Budan soń óleń jazýǵa jeńil-jelpi qaraýǵa quqyń joq. Uly Abaı «tilge jeńil, júrekke jyly tıip, tep-tegis jumyr kelsin aınalasy» dep talap qoıǵan, Dýlat aqyn «sóz – jibek jip, jyr – keste» dep baǵalaǵan qazaq óleńine synshy Saǵat ózgeshe ólshem arqyly zer salady. «Óleń jazý qandaı qıyn bolsa, túsiný odan da qıyn», – degen baıyptama aqyn ataýlyny oqyrmandy pir tutýǵa mindetteıdi.
Sonymen qatar, Saǵat Áshimbaev áńgime jazýdyń da, ony sanaǵa sińirýdiń de ońaı emestigin ańǵartady. Bul turǵyda ol óz oıyn álem klassıkteriniń tujyrymdarymen árlep-ádipteı túsedi. Aqyrynda «Áńgime – qıyn janr. Sol sebepti de Floberdiń «áńgime jazý qıyn bolǵandyqtan, roman jazýǵa májbúr boldym» degen sózinde tereń maǵyna bar», – dep qorytady.
Oqý men oılaný shyǵarmanyń sapasyn arttyrýǵa septigin tıgizetin negizgi uǵym bolýǵa tıis. Synshynyń taban tireıtin tuǵyry osy. Ol bul talapty ádettegideı qalamgerdiń de, oqyrmannyń da aldyna kóldeneń tartady. S.Áshimbaev naqty atap kórsetkendeı, «Kóp oılaǵan, kóp oılanǵan adam az jazady, al az oılanǵan adam kóp jazady». Sonymen qatar, «Oı aıtý – oıyńa kelgendi aıtý emes».
Kórnekti qalamgerdiń oqý men jazýdy ushtastyra bilgenine kúmán joq. Taǵy da ǵıbratty ǵalym Qulbek Ergóbekke júgineıik: «Oqyǵanyn aıtar oıynyń arqaýyna aınaldyryp salaly oı aıta bilý – Saǵat synshynyń bir artyqshylyǵy. Oımaqtaı oıly úzikti jazylar shalqar maqalaǵa tamyzyq etip tastap jiberý de – Sákeń qolynan kelgen is! Keıde áldeneshe ozyq úzik jazylar tutas maqalaǵa uıytqy qyzmetin de atqara alady. Kórdińiz be, Sákeń kitapty oqý úshin, bilimdi kóriný úshin ǵana oqymaıdy, bilimin ushtaý úshin, synshy retinde talǵam qalyptastyrý, synshy raıynda oı sabaqtaý úshin oqıdy. Oqıdy, oqý arqyly dúnıetanym qalyptaıdy. Mine, másele qaıda?!» Másele mine osynda... Synshy óz týyndylary arqyly shynaıy shyǵarmanyń ómirge kelýine de, oıly oqyrmannyń qalyptasýyna da ólsheýsiz úles qosty.
Qalamger qabileti
«Mergen qısyq kózdese de túzý tıgizedi».
Saǵat Áshimbaev
Kórkem ádebıetti qalyptastyratyn basty tulǵa – qalamger. Al qalamger degen uǵymǵa bári sııady. Teginde kúrish te, kúrmek te, júırik te, mástek te, jampoz da, jaıdaq ta qalamger degen atty jamylyp júre beredi. Biraq kórnekti synshynyń nysanasy – jazýshy degen qasıetti ataýdy jappaı ıelengen jadaǵaı jandar emes. Ol shyn sheberdi, qabiletti qalamgerdi ǵana ıdeal tutty. Onyń daryndyǵa da, darynsyzǵa da beretin óz baǵasy boldy. Árıne, talantty qalamger degende yqylasy bólek-ti. «Talantty adam qynsyz qylysh sııaqty» nemese «Talantty jazýshy kórgenin de, kórmegenin de jasyra almaıdy», – degen qanatty qaǵıdalary shyǵarmashylyqqa shynaıy kózqaras turǵysynan aıtyldy.
Saǵat Áshimbaev kúndeligindegi osynaý jazbalar arqyly qazaq qalamgeriniń qabilet-qarymyn ǵana emes, ult jazýshysynyń shyǵarmashylyq laboratorııasynyń qyr-syryn da tereńirek ashyp kórsetti. Qandaı da bir sóz ustaǵan adamnyń jazý ónerinde paıdalanýǵa tıis mashyq-daǵdylaryna taldaý jasady. Qaıtkende jaqsy jazýǵa bolady? Qalamgerdiń bıigi nemen ólshenedi? Jazýshynyń shyǵarmashylyq ereksheligin qalaı aıqyndaımyz? Taqyrypty qalaı ıgerýge bolady? Sheberlik degenimiz ne? Janr tańdaý ne úshin kerek? Osy sekildi myń-san suraqtarǵa aq qaǵaz betine shashyrap túsken tirkesterden naqty jaýap tabýǵa bolady.
Qalamgerdiń negizgi mindeti ne, onyń tek-tulǵasynan, bolmys-bitiminen qandaı ónege alýymyz kerek desek, buǵan da áıgili synshynyń aıtary daıyn. Qatardaǵy adamnyń qabyrǵaly qalamger bolý múmkindiginen góri, eldi aýzyna qarata biletin qabileti mol sóz zergeriniń osy bıikke umtylýy qısyndyraq. Sebebi, jazýshyǵa ultty órge, urpaqty tórge súıreý mindeti júkteledi. Saǵatqa súıensek, «Osyǵan deıingi ádebıet tarıhyna oı kózimen qarasańyz, árbir ótken qoǵamdaǵy jazýshylar sol ózi ómir súrgen qoǵamnyń ozyq oıshyly bolǵan. Ádebıet qoǵamnan bıik turǵan. Jazýshy dáýirge synshyldyq turǵydan qaraǵan. Qoǵam ádebıetke emes, ádebıet qoǵamǵa tórelik jasap kelgen eken. Mine, sondaı ádebıetti jasaýshylar ǵana bolashaqtyń kóshinen qalmaǵan eken».
Synshynyń kózimen zer salǵanda, ádebıet degenimiz de, jazýshy tulǵasy degenimiz de – qarapaıym uǵymdar emes, eldikti tanytatyn eń joǵary ólshemder. Olar sol talap deńgeıinen tabylýy qajet. Sonda ǵana ulttyń kútken sózi aıtylady.
Áshimbaevtyń kúndeligi oqshaý oılarǵa toly. Mysaly, «Jaqsy jazý úshin kóp jazý kerek. Kóp jazý úshin kóp ýaqyt kerek», – deıdi ol. «Az jazý kerek, saz jazý kerek» degen júz ret qaıtalanǵan qasań qaǵıda turǵysynan qarasaq, synshy aǵysqa qarsy júzgen sekildenedi. Bir qaraǵanda, «kópirtip kóp jazýdyń ne qajeti bar, munyń ózi sózdi táýir kesteleýdiń kepili bola ala ma?», – degen oıdyń sanada qylań beretini ras. Biraq baıybyna baryńqyrasań, synshynyń ne aıtqysy kelgenin ańǵarǵandaı bolasyń. Ol «Jaqsy jazý úshin kóp jazý kerek», – degende, toqtaýsyz hám talǵaýsyz kósilte qalam silteýdi emes, sóz ónerin ıgerýge ketetin ýaqytty aıamaı, sapaly dúnıege jol ashýdy aıtyp otyr dep bilemiz. Onyń kilti ekinshi sóılemde tur. «Kóp jazý úshin kóp ýaqyt kerek». Áńgime kórkem shyǵarmanyń sapasy jáne ony týyndatýǵa qoldanylatyn sheberlik pen soǵan jumsalatyn altyn ýaqyt týrasynda bolyp otyr. Bul jerdegi kóp jazý – mashyq-daǵdyny qalyptastyrýdyń, al kóp ýaqyt – sheberlikti shyńdaýdyń alǵy sharty. Sonymen, «kóp jazý» degen kópirtip jazý emes, «kóp ýaqyt» degen zaıa ketken ýaqyt emes eken! Aqıqat sóz, astarly sóz Saǵattyń tanymymen árdaıym da ózektes boldy.
Jazýshy sheberligi – bizdiń keıipkerimizdiń únemi nazar aýdaryp, salmaqtap-saralap, taldap-tarazylap otyrǵan turaqty taqyryby. Ol negizinen sheber qalamgerlerdi ǵana ádebı synnyń nysanasyna aldy. Synshy sheberlik uǵymyn birde shaǵyn janrǵa beıimdelýden («Shaǵyn janrdan jazýshy sheberligi aıqyn kórinedi, ári bul janr sheberlikti kóp talap etedi»), birde aýqymdy janrǵa yńǵaılanýdan («Roman – ádebıettiń sımfonııalyq orkestri») izdedi.
Kórnekti synshynyń kúndeligine túsken qanatty tirkesteriniń kópshiligi osy sheberlik máselesine arnalǵan. Qalamger qabileti – shyǵarmanyń ıleýin qandyryp shyǵaratyn basty qundylyq. Ol aldymen sol týyndynyń ózinen baıqalýǵa tıis. Bul qubylysty da Saǵat aǵamyz tamyrshydaı tap basty. «Adamnyń qýanyshy kózinen kórinip turatyny sııaqty, jazýshy sheberligi áńgimeden alaqandaǵydaı saırap turady», – dep oı qorytty.
Synshynyń naqty nysanasy – taqyrybyn taýysqan, aıtary azaıǵan, talǵamy toqyraǵan qalamger emes, ósý-órleý ústindegi jazýshy. Ol bıikke umtylǵan týyndygerge tileýles boldy. Tynbaı izdenetin, úzbeı oqıtyn, erinbeı eńbektenetin jazýshyǵa qurmetpen qarady. Saǵattyń salmaqty oılary jaqsy jazýshy bir ornynda toqtap qalmaı, únemi alǵa umtylý kerek degen ustanymǵa taban tiregeni anyq. Onyń «Jazýshy ár kitabynda burynǵy ózin-ózi joqqa shyǵaryp otyrýǵa tıis» nemese «Tvorchestvolyq ósý ústindegi adam ǵana óz kemshiligin kóre alady», – degen tujyrymdary osyny aıǵaqtaıdy.
Keıipkerimizdiń aıryqsha nazar aýdarǵan taǵy bir máselesi – qalamgerdiń taqyrypty ıgerý jaıy. Taqyrypty tańdaý, ony taldaý, ıdeıaǵa jegý, jańasha jetkizý shyn sheberdiń ǵana qolynan kelmek. Saǵatsha aıtsaq, «Másele taqyrypta ǵana emes, gáp sol arqyly aıtylatyn ári kóteriletin ıdeıanyń jańalyǵynda». Osyǵan oraı synshynyń aıtar ýáji bar: ««Máselen, mahabbat – eń kóne taqyryp. Sondyqtan osyndaı kóne taqyrypty jańa ýaqyttyń turǵysynan jazý kerek». «Al oǵan jańa emes, eski taqyryp tap kelse qaıtesiz? Tipti sanaly túrde eski taqyrypty jany qalap turatyndar bar ǵoı?», – dep qııalap tartsańyz, qalamgerdiń oǵan da jaýaby daıyn: «Eski taqyryp arqyly jańa ıdeıa aıtatyndar bar da, jańa taqyryp arqyly eski ıdeıa usynýdan, belgili jáıtti qaıtalaýdan aspaıtyndar joq emes».
Saǵat Áshimbaev kúndeliginde qabiletti qalamger tulǵasy túıindi tirkester arqyly osylaısha tanytyldy. Shynaıy sheberliktiń úlgi-ónegesi dáripteldi. Bul jazbalardyń bir ǵıbraty osynda dep bilemiz.
Shyǵarma shyndyǵy
«Ádebıet degenimiz – shyndyq degen sózdiń sınonımi».
Saǵat Áshimbaev
Qalamger kúndeligindegi birqatar oı-tujyrymdar týyndynyń tabıǵatyna jáne shyǵarmanyń shyndyǵyna arnalypty. Bul toptamaǵa kórkem dúnıedegi ómir shyndyǵy jáne kórkem shyndyq máselesi arqaý bolǵan. Eń aldymen Saǵat Áshimbaevtyń mynadaı anyqtamasyna nazar aýdaraıyqshy. «Kórkem shyǵarma – jazýshynyń ómir, ýaqyt, adamdar týraly kórkemdik turǵydan aıtylǵan fılosofııalyq konepııasy». Mine, osy aıqyn anyqtamanyń ózi kúrishti kúrmekten aıyrýǵa septigin tıgizetini anyq. Máselen, kórkem shyǵarma dep aıdar taqqan jazbamyzda synshy atap kórsetkendeı, ómir, ýaqyt, adamdar týraly keńinen qamtylýy múmkin. Biraq sonyń bári fılosofııalyq konepııa dárejesine kóterile ala ma? Demek, kúndelik ıesiniń kórkem týyndyǵa qoıatyn talaby tym joǵary bolyp shyqty.
Shyndyǵy mol, shynaıy shyǵarmany shyn sheber ǵana ómirge ákeledi. Ol sheberdiń sóz ónerinde ózine laıyq bolmys-bitimi, keıip-kelbeti bolady. Shynaıy shyǵarma – shyn jazýshynyń ónimi. Sol úshin árbir qalamgerdiń qadamy men qarymyn erekshe saralaǵan abzal. Synshynyń jiktep-jilikteýine den qoısaq, «Ádebıette oryn kóp. Óıtkeni árkimniń óz orny bar. Sondyqtan da árkim óz ornymen qymbat. Ár jazýshynyń ózine ǵana laıyq orny bar ekendigin umytý – álsizdiktiń belgisi».
Biraq bul ádebıettiń kez-kelgen múıisinen oıyp turyp oryn ala berý kerek degen sóz emes. Laıyqty oryn degenimizdiń ózi – talanttylardyń tuǵyry, daryndylardyń dińgegi, qabilettilerdiń quthanasy. Shyndyqty beınelegen shyǵarmany jazyp shyǵý úshin naǵyz jazýshy bolýyń shart. Sonda naǵyz jazýshy degen kim ózi? Sol deńgeıge jetý úshin ne isteý kerek? Al jetti delik. Ol óz dúnıesinde ýaqyt shyndyǵyn qalaı kórsetedi? Synshy Saǵattyń bul týrasyndaǵy baıyptamasy da ázir: «Óz ýaqytynan ozyp týǵan adamnan ǵana naǵyz jazýshy shyǵýǵa tıis. «Óıtkeni jazýshy tarıh táńiri – ýaqyttyń úsh shaǵyn, keshegisin, búgingisin, erteńgisin óz zamanynyń rýhyna sáıkes sıntez kúıinde kórsetýge tıis». Bul aıtylǵandar – jaı ǵana oralymdy oılar emes, jalpy ádebıettanýǵa baǵyt-baǵdar silteıtin teorııalyq tujyrymdar.
Synshy jazbalaryndaǵy kóbirek mán berilgen taqyryp – kórkem shyǵarmanyń jasalý, ıaǵnı jazylý proesi. Saǵat Áshimbaev óziniń sanaly ǵumyrynda ádebıettiń ustahanasynda shyńdalǵan daryndy qalamgerdiń, «ar isiniń azabyna» aınalǵan jankeshti eńbek arqyly oqyrmanǵa jol tartatyn sapaly dúnıeniń jarshysy bolǵany barshaǵa málim. Sondyqtan ol kúndeliginde «Ádebıet týyndysy, ıaǵnı kórkem shyǵarma ǵaıyptan paıda bolatyn nárse emes. Ol – rýhanı-tvorchestvolyq azat ta azap eńbektiń jemisi, tán men jan qınalysynyń nátıjesi», – dep tolǵansa, bul – onyń shyǵarmashylyqtyń kók beınetpen keletin adam aıtqysyz lázzatyn baǵalaǵanynyń belgisi.
Shynaıy shyǵarma – tynymsyz tirliktiń, irgeli izdenistiń, eren eńbektiń jemisi. Ómirdegi shyndyqty ornyqtyrýdyń ózi ońaı emes. Sondaı-aq kórkem shyndyqty tuǵyryna qondyrý odan júz ese qıyn. Oıdan shyǵarylǵan oqıǵalar men kóńilden kóshirilgen keıipkerlerdi ómirdiń óz boıaýyna malyp, shynaıylyqtyń shekpenin kıgizý myńnan bir qalamgerdiń ǵana qolynan kelmek. Bir qadam ilgerileý úshin qajymaı-talmaı ter tógýge, irkilissiz izdenýge týra keledi. Bul – teńiz túbinen marjan izdegenmen birdeı kásip. Osyndaı qıynnan qıystyratyn shyǵarmashylyq beınettiń tıtimdeı nátıjesin synshy bylaısha bederleıdi: «Bizge sátimen tabylǵan bir sóz nemese bir sóılemniń ózi qansha qýanysh, lázzat syılaıtyndyǵyn basqa kóp jurt túsine bermes». Shyǵarmashylyq jetistik degenimiz ter tógip, tirnektep jınaıtyn qundylyq ekenin osydan-aq bilýge bolar.
Shyǵarma shyndyǵy – erekshe uǵym. Synshy buǵan o bastan-aq jete mán berdi. Ómir shyndyǵy men kórkem shyndyqtyń ara-jigin ajyratyp, tirshilikte bolyp jatqan qarapaıym qubylystardy týyndynyń nysanasyna aınaldyrǵan kezde qandaı talaptardy eskerý qajettigi kúndelik ıesiniń qaperinen shyqpaǵan kórinedi. Óziniń jazbalarynda ol buǵan qatysty oı tolǵamaı qoımaıdy. «Ómirden kórgen-bilgendi sol qalpynda jipke tize bergen kórkem shyndyq emes» nemese «Shyndyqty jazý – ómirdi qaımaǵy buzylmaǵan qalpynda alyp jazý emes», – degen baıypty baılamdar osynyń dáleli.
Saǵat Áshimbaev shyǵarmadaǵy shyndyq máselesin de kóterdi, óz jazbalarynda da shyndyqty tý etip ustandy. Oǵan osy kúndeliktegi qanatty sózderi kýálik bere alady. Janr týraly tolǵansa da («Adam kóziniń eshnárseni jasyra almaıtyny sııaqty, áńgime janrynda da jazýshy jetistigi men kemshiligin jasyra almaıdy»), sheberlik týraly kósilse de («Áńgime de jazýshy sheberliginiń aınasy, bári kóktamyrlanyp kórinip, bári saırap turady»), shyǵarmanyń týý zańdylyqtary týraly áńgimelese de («Árbir kezeńde, sol kezeńdegi jasqa oraı jazylatyn shyǵarma bolady»), keıipker kelbeti týraly sóz qozǵasa da («Ádebıettegi keıipker adamdardan ómirdegi zamandas adamdardyń oıy da ozyq») Saǵat aǵamyzdyń ár pikiriniń shyndyqtan alystamaıtyny birden-aq baıqalyp turady.
Kórnekti synshy kez-kelgen shyǵarmanyń negizgi tini bolyp sanalatyn til máselesine kelgende de shyndyqty aıtty. Bizdińshe, aldymen onyń kókirek kózinde saralanyp, sanasynda qorytylyp, qoıyn dápterinde órnektelgen «Til arqyly ádebıet qana jasalmaıdy, ádebıet arqyly til damıdy» nemese «Til oılamasań, sóılemeseń, jazbasań, mýzeı eksponatyna aınalady», – degen sekildi birqatar tegeýrindi tirkesterdiń ózge qalamgerlerdiń de qoıyn dápterine kóshiriletin, sóıtip el ıgiligine aınalatyn kezi baıaǵyda-aq jetti.
Qoryta aıtqanda, Saǵat Áshimbaevtyń bul kúndelikterindegi jazbalardy onyń azamat, qalamger, qaıratker retindegi tolǵanystary, júreginen shyqqan jan syry ǵana emes, qazaq jazýshysynyń kóbisine ortaq shyǵarmashylyq laboratorııanyń qyr-syryn ashyp kórsetken kesteli oı oramdary dep baǵalaǵan jón. Demek, bar-joǵy qyryq tórt jasynda ómirden ótken sarabdal synshynyń sońynda qaldyrǵan qasterli qundylyqtary aldaǵy ýaqytta da qalam ustaǵan talaı urpaqtyń kádesine jaraıtyny anyq. Sondyqtan ony sóz óneriniń taǵylymdy tamyrshysy dep tanýymyzǵa bolar...
Baýyrjan OMARULY
