(Túpnusqadaǵy taqyryp: Q. oıazyndaǵy mollalardyń baıany)
Qyrda kim bolsa da sol molla bolady. Az ǵana oqý biletin qazaq ıa qashqyn noǵaı ıa sart ıa tájik.
Sol adamdar bek nadan hám nárseni ... bilmeıdi hám solar nadan bolǵan soń, qazaqtarǵa aýyp, olardy meılinshe buzady. Qaı qazaq mollaǵa nanbaıdy, ashyq kúndi jaýyn qylamyn dep turǵan soń ... (Qudaıyndaı ılanady).
Qazaqtar mollany kinásiz dep oılaıdy, sebebi mollalardy dinniń qýaty dep... Qazaqtardyń oılaýynsha, mollalarǵa az qarsy kelgen – kúnáhar dep. Sol nadan mollalar ne aıtady, soǵan nanady, sodan qansha zalaldar bar.
1879-shy jylda Q. oıazynyń ońtústik shyǵys jaq aralaryndaǵy elderde sheshek boldy. Sol ýaqytta qyrǵa bir belgisiz molda kelip: «dárigermin» dep bir túrli sheshek ege bastady. Sol ekken soń, sheshekten kóp óldi. Sony ulyqtar bilip, sheshek egýishti Sibirmenen tanys qylatyn dep edi. Biraq sorǵa molla qashyp ketti. Az-az qurandy oqyp tanıtyn qazaq, maǵynasymenen bilmeıdi, arap tilimenen jazǵany úshin, sonda da «mollamyn» dep júredi.
Sonan soń barsha qazaqtar da ony molla qylady. Kóbinese sondaı mollalar jazý bilmeıdi, durys jaza almaıdy, jazsa da – meılinshe kóp qatemenen jazady. Qazaq halqyna sondaı mollalar ǵıbrat beredi. Ózderiniń júris-turysymenen, minezderimenen
ózderi meılinshe buzyq bolǵan soń biz oılaımyz: osy sózderdi buza almaǵan qazaqtar maquldaıdy ǵoı! -dep. Eger sol qazaqtar, ras, ... maqul adamdar bolsa, qazaqtardyń anyq minezderindeı júlik mollalardyń syrttarynan din tutyp júrgenderin baıqap,
qazaq aralarynda shyǵarǵan óleńderi de bar. Sol mollalardyń durys júrmegendigi týra da, sharıǵat jolymenen sol óleńderdi shyǵarǵan jaqsy ... bir halyqty súıgen aqyndar mollalardyń minezin júlik kinádan qorǵap-aq shyǵarǵan.
Sondaı mollalardyń sharıǵatpenen júrmegen kóbin kórdik. Sol mollalar sózinen aqyldy, jaqsy kórinip degenge jerik bolyp júrse de kóp zulymshylyqtary bilinip júrdi - ǵaıbat aıtyp jalǵanǵa kúná bolyp. Sondaı mollalar qyrda ózderiniń (quran taýyp ishetin uqtamaı) júretin qazaqtarǵa meılinshe qurmetti. Sol qazaqtar óz paıdasy úshin sondaı mollalarǵa dos bolyp, jaqsy kisi atanady. Sebebi, halyqtyń (eńbegimenen) iship-jep, solardan alyp baıyp, ózderiniń zulym isterine mollalardan kómek kóredi. Bir sorly qazaq bar ma eken solardyń sory «jaqsy» atanyp júrgen qazaqtar menen mollalardan (kórmegen).
Sol mollalar nadandyǵymenen dinge qarsy ótirik aıtady. Qazaqtarǵa aıtady: tergeýge musylman dinindegi kisini qara bolsa da aqtaýǵa múmkin dep, eger qarsylasqan adamy orys ıa jóıt bolsa dep. Quran sondaı ... (jalǵan) sharıǵat aıtady dep bilýge (...) múmkin emes. Sol taqyryply qazaqtar ózderimenen bir dindes qazaǵyn qara da bolsa ... menen aqtap, ... bir jaqsy is qylsa ... osylar oń, durys pa, oılashy! Qazaq, bularyń..., shyndyqqa qarsy bolmas, múmkin ıslam dinine qarsy emes pe!?
Bizdiń estýimiz boıynsha, bir sýdıa qazaqtar týrasynda óziniń bir jaqyn dárigerine aıtypty: «qazaqtar anttyń ne ekenin bilmeıdi» dep. Kim qatpaıdy buǵan!? Sýdıa bulardy baıqamaǵany ... qansha jyldaı sýdıa bolyp turyp, qazaqtardan jan alyp,
qazaqtardyń antty qalaı bolsa olaı bere bergenin kórgen.
Qazaq syny osynshama adastyrǵan kim – molla emes pe? Biz nesinshi mártebe qazaqtardan esittik: bóten dindegilerdiń nársesin alǵan obal emes degen molla edi dep jáne qazaqtar – kún tutylǵanda pálen kúni tutylady degen orystyń sózin kózimenen kórip, tań qalyp turǵanda, molla aıtady: - Bul jaqsy belgi emes! –dep, - Aqyr zamanǵa taıaǵannyń belgisi, degendi hám aıtqan: - Muny orys bilmeıdi, dep. Olarǵa halıfa jurty bildirgen ǵoı! –dep halıfa jurtyn mollalar bútin dúnıany bılep turady, dep.
Bulardy kim sondaı mollalardy dúnıa ǵylymyn bilmeıdi dep oılaıdy. Sol qurmetti molla tekke ótirik aıtady, solaı ma?! Mollaǵa sondaı ótirikti qaıdan aldyńyz? Sondaı
sóz neǵyp qolynda boldy ıa bolmasa jalǵyz mollaǵa jalǵan sóıleýge ruqsat bolǵan ba?
Árdaıym molla halyqtyń piri bolyp, óz jumysyn anyq ornyna keltire me? – Joq, keltirmeıdi! Saılaý bolǵan ýaqytta, talasqan kisilerge erip shyǵa keledi. Bolashaq bolystardan alý úshin, sol kisiler mollalardy súıenish kóretinderi sebepti hám
mollalar óziniń hali keletin aımaǵyndaǵy halyqtardan ońaı ... taqyrypty hárkimge belgili sońǵy ýaqyttarda saılaýda hárkim-aq ... shabylyp qalady. Bolysqa saılanatyn baılar jyldam-aq baıyp qalady, kedeı qazaq onan da jaman aqsap qalady. Sebebi,
baılardaı emes, sondaı shyǵyndy kóteretin qaı áli bar! Osyndaı bolatyn sebepteri qazaq halqynyń bir-birine qalaı alyp ... mánisin bilmegennen emes, joǵaryda bizdiń aıtqanymyzdaı, qyrdaǵy «jaqsymyn» dep júretin kisilerdiń bóten degen iship-
jeýdi ... kórgennen qaıtip kedeı qazaq jaqsy kisi bolsyn?! Sondaı qylyqtyń zulymshylyǵynyń bir-birimenen qyzmetke talasyp, qyrylysyp jatqan sol qyzmetti ózderiniń zulymshylyq is qylýǵa qarýdaı kórip, mollalardy óz jumystaryn tastap,
paıdasyn kózdep, halyqqa «pirmiz» deıdi sondaı sart-tájik mollalar. Kimnen qazaq halqy jaqsylyq kútip, syılastyq tabasyn?! Sondaı báleden qutylý ózińnen, báleniń bári ózińde!
Qazaq, seni, ózińdi bálege kiriptar qylǵan «jaqsy» qazaqtar menen nadan mollalar, ustap-bılep soń. Onan da bizdiń aıtatyn sózimiz: qyzmetke ózderińe bas bolýǵa ótsin, jaqsylardan saıla! Qazaqtyń maqalyn oqyp «jaqsyǵa erseń, jetersiń muratqa,
jamanǵa erseń – qalarsyń uıatqa» degen.
Meılinshe «mollasynyp» júrgen noǵaı ıa sart-tájik - qazaq mollasynan onsha ǵylymdy emes. Sonda da qurannan birdeme aıtyp shyǵa bermeıdi «úlken kúná» dep. Solar bilmeı turyp nege moıyndaryna almaıdy «kúná» dep? Molla ǵylymdy
adamdar sondaı-jalǵan aıta ma eken? Qashqyn bolmasa, bóten tuqymdas mollalar sol turǵan oryndaryn bir paıdaly nárse dep biledi. Jaqsy bolyp turyp saýda júrgizedi.
5 jyldaı boldy, Q. shaharyna bir jas noǵaı keldi, ózi «mollamyn» dep. Sony qyrda qurmet tutyp hám qalada da teris kórgen joq ne dáýir bilimdi musylmandaryńnyń arasynda.
Sonan soń birtalaıdan soń shalmasyn tastap óziniń jıǵan aqshasyna 30 teńge kıim tigetin máshıne satyp alyp hám ózge kıim tigýshiniń kerek-jaraǵyn aldy. Sóıtip sol molla kıim tigýshi bolyp aldy. Sol qalanyń adamyna sol qorlyq emes pe?!
Sol molladan bolǵan tiginshi qalaı bolsa, solaı júrip-turyp, qarta oınap, lottereıalar jasap, ǵaıry ózimenen minezdes kisilermenen úıirlesip aldy. Sol úıirlesken kisileri sol tigýshiniń ózine hár túrli áńgimeler aıta bastady. Sol áńgimelerdiń ishinde ... (mazgýr) tiginshiniń ózin «qashqyn» dep jáne sol aıtqandary
anyq ras bolyp shyǵypty. Sonan soń qashqyndyǵyn polıtsııa bilgen soń tiginshini ustady.
Sondaı mollalardyń jaqsy biri alǵash qyrǵa julma-julma bolyp, burynǵy zamannyń úńgirde jatyp júrgen adamdardyń kıgenindeı kıimimenen keledi. Sonan soń az-azdan
baqal sata bastaıdy. Besti ýaqytta qadaqty temeki hám ýysty totııaıyn satady. Solardyń baǵasy qazaqtardyń mollalarǵa ofat bolǵan aǵaıyndaryna qansha qyldyryp bergen teri-terseginen aspaıdy. Hám sol baqaldarymenen prosenti (pro-
enti. S.A.) qazaqtardan aıamaı alyp baıydy. Qyrda bar jaqsylyqqa jetedi. Qyrda eń jaqsy adam-aq baı dep biledi.
Qaı qazaq bilmeıdi: aqsha satatyn mollany kedeı qazaqtardyń jalǵyz qarasyn neshe mártebe tartyp alǵan. Sol baı mollalar solaı júrip bir jaǵynan qazaq dep atanatyn bolady. Qaı qazaq bilmeıdi: noǵaı ıa sart mollalaryn «shala qazaq» bolyp júrgen, qazaqpenen birdeı bolyp júrgen, ózderi Rossıada ıa Túrkistanda týsa da.
Sonan soń, báribir, sol shala-qazaq mollalary bolystyqqa saılanady. Sondaı-sondaı shala-qazaq bolystardan ne kútesińder, qazaqtar?! Olar seni, ózderi qasqyr, qoıdaı kóredi.
Sondaı bir shala-qazaq bolys – meılinshe ataqty kisi, ózi aqsha satýshy, burynǵy molla bir aqyn qazaqqa dúre salýǵa buıyrypty... bir qoı úshin. Sony ana kedeı qazaq taýyp
bere almaǵan soń, sonda aqyn bolysqa kelip ... jaqsy, ataqty qazaqtardyń ortasynda otyrǵanda, ózderiniń tuqymdaryn sartqa qor qylǵan álgi aqyn sol shala-qazaqty maqtap óleń aıtypty - danyshpandyǵyn Súleımenmenen (Solomonmenen. A.N.) salystyryp, qut bıligin – Eskendir Zulqarnaıynmenen salystyryp, sol aqyn sorly, qaıtsyn, qutylam ba! -dedi.
Molladan bolǵan bolystar bizge, saǵan sondaı jábirshilik qylady. Qazaq halqy, sonda da, sen muny baıqamaısyń, sonda da biz oılaı bilmeımiz – qazaqtar jamanshylyqtyń bárin de mollalardan aldy ǵoı dep jáne mollalardyń bári de nadan dep te aıta almaımyz!
Hosh, qyrda jaqsy, unamdy mollalar da bar. Biraq qazaq arasynda kóp qadiri joq. Bizdiń oılaýymyzsha, mollalar ózine mindetti nárselerdi halyqqa úıretse, jaqsy bolar edi, ádeppenen qazaqqa baqal kirgizip, mollanyń aıtqan haq sózderin ińgáláp,
qalaı bolsa solaı qylmaı, eger de jańaǵy mollalardy baıqap baqsyn qylsa, jaqsy din ǵylymyn hám odan biriniń minezinen jaqsy bolar edi. Molla – mindetti halyqqa ǵylym berýge.
Sonda da qazaqtyń taza mineziniń kóterilýi ońaı ma? Joq, qyrǵa sondaı... mollalar kelgeninen beri aramdyq, jaman oıy joq, jýas qazaq zııandy, jalǵanshy bolyp ketti. Jaqsy qarııalardyń aıtýy boıynsha, burynǵy zamandaǵy bolǵandy aıtyp otyratyn: sharıǵat ǵylymy hám bilim adamdy sondaı qylmaǵan.
A.N. Q. oıazyndaǵy mollalardyń baıany. // Álıhan Bókeıhan. Shyǵarmalarynyń tolyq jınaǵy. I tom. – “Saryarqa” baspa úıi, Astana, 2009. – 123-127 better.
Daıyndaǵan: Arman ÁÝBÁKIR,
“Adyrna” ulttyq portaly
