"Jasyl sııa qupııasy": qatelikti kórsete bergennen, balańyz túzelmeıdi

3188

Qyzyl,sary, aq,t.b tústerdiń adam ómirine áseri erekshe. Baǵdarshamdy alyp qarasaq, sary,jasyl,qyzyl tústen turady. Qyzyl – mindetti túrde toqtaýyń kerek degendi bildirse, sary toqtaýǵa daıyndalýyńdy, al jasyl tús erkin ekenińizdi bildiredi. Mashına jolaǵynda ǵana emes, ómir jolyńyzda da túster aıryqsha oryn alady.

Qazirgi tańda, psıhologtar adam eń aldymen bala tárbıesine jiti kóńil bólý kerektigin únemi eske salady. Biri «balany tárbıeleme, ózińdi tárbıele» dese, biri «balaǵa qatelesýdi úıretý qajet» deıdi.

Bala tárbıesi aýqymdy taqyryp. Tek ár ata-ana óz qalaýymen balany dúnıege ákelgen soń, «Allanyń bergen amanatyna qııanat jasamaı, «tulǵa» bolýyna durys jol siltep, baǵyt-baǵdar berýim kerek» degen jaýapkershilikti ala bilýi kerek.

Keıbir ata-ana balany óz jekemenshigi retinde baǵalaıdy. Alaıda, onyń da keıin óz ómiri, óz bala-shaǵasy bolatynyn umytyp ketemiz. Keıin kishigirim jiberilgen qatelikterdiń kesirinen úlken kedergilerge tap bolady.

Kishigirim qatelikterdiń ishine ne nárse kiredi?

Tańdaý quqyǵyn bermeý

Jetistigine qýanyp, jeńilisine ursý

Jaýapkershilik artpaý, senim bildirmeý

Rýhanı qalaýyna qarsy turý

«Otbasy hrestomatııasy» qoǵamdyq qorynyń sarapshysy, psıholog maman Seıilbek Myrzabaı problemaly balalardy ata-analar ózderi shyǵarady deıdi.

«Balalardy zerttep otyryp baıqaǵanym, problemany keıbir ata-analar ózderi týdyrady. Olar balanyń rýhanı bolmysyn kórmeıdi. Sholaq kózqarastary balanyń damýyna keri áserin tıgizedi. Rýhanı bolmysy oıanbaǵan bala óskesin ata-anasymen kóp konflıktige keledi»,- dedi Seıilbek Myrzabaı.

Baladan kóri, ata-anamen jumys isteý qıynyraq ekenin jetkizgen psıholog ata-analar qatelikti tez túsinse, kóp problema áste sheshiletinin jetkizdi.

Osy oraıda balanyń bilimge zeıinin ashýdy, qatelikten qoryqpaýdy, jeńilistiń jeńisten de bıik ekenin uǵyndyratyn «Jasyl sııa» ádisi týraly baıandaıyq.

«Jasyl sııa» ádisin balalardy tárbıeleý boıynsha blog júrgizýshi Tatıana Ivanenko óz qyzyna sabaq úıretý barysynda qoldanǵan.

«Jasyl sııa» qupııasy

Ádette bala 1-synypqa bararda ata-ana qatty qobaljıtyny ras. Úı tapsyrmasyn oryndaıtyn dápterdegi qyzyl sııany kórgen saıyn balaǵa ursyp, qateligin kórsete beremiz.

Oqýshynyń qyzyl sııadan qoryqqany sonshalyq, jazǵan áripi odan beter qısaıyp, nasharlaıdy. Kórdińiz be? Másele qaıda jatyr...

Ivanenko qyzyl sııany jasyl sııaǵa aýystyryp, balanyń qate jazǵan jerlerin emes, eń ádemi degen tustaryn jasyl qalammen qorshap, maqtaý sózdi asyra aıtady. Bala shabyttanyp, ádemi jazylǵan dúnıeni dál solaı qaıta jazǵysy keledi.

Tásildegi aıyrmashylyq

Qyzyl sııamen jazylsa, bala aldymen qatelikterdi kórip, túzý jazylǵan áripterdi tipten elemeıdi. Osy jerden shyǵatyn qorytyndy:

-biz qalasaq ta, qalamasaq ta, túpsanamyzda bizge alǵash asty syzylyp kórsetilgen dúnıe máńgige saqtalyp qalady.

Eger balaǵa jaqsysyn erekshelep kórsetsek, zeıini oıanar edi. Al jamanyn aıtyp, «túze!» desek, kerisinshe qanaǵatsyzdyq, óz-ózine senimsizdik kúıi artady.

Qyzyl joldan qalaı qutqaramyz?

«Jasyl sııa» ádisi tek qana sabaq oryndaǵanda ǵana emes, barlyq balamen týyndaǵan máselede qoldanǵan jón. Kez-kelgen máseleniń qaıyryn oılap, ár qıyndyqtyń bir jaqsylyǵy bolatynyna senimin arttyrady.

Baǵdarshamnyń qyzyl túsindegideı túsinik balada qalyptaspaý úshin erkindiktiń ebin úıretý qajet.

«Jasyl sııa» ádisin qalaı qabyldaımyz?

Óz ashýyńyzdy, renishińizdi balaǵa birden kórsetpeńiz. Onyń «bylaı istegisi kelmegenin» túsiný óte mańyzdy áreket.

Eger bir aǵattyq jiberse «únemi osyndaısyń, nege túzelmeısiń?» degennen kóri olaı isteýine ne túrtki bolǵanyn bilińiz. Balanyń oıyn bilip sóıletý arqyly, siz onyń qyzyǵýshylyǵyn oıatasyz.

Bala – jumys

Qateni eskertý, jazalaý nemese jetistigin maqtaý árqaısysy ár túrli nazardy qajet etetin dúnıeler.

Bir jaǵynan negatıvke mán bermeý kerek, al ekinshi jaǵynan «neǵurlym kóp bolsa, soǵurlym jaqsy» degen qaǵıdany basshylyqqa alyp, balany ońdy soldy ár basqan qadamyna qaraı maqtaýǵa bolmaıdy.

«Oıyn psıhoterapııasy» qaýymdastyǵynyń prezıdenti, tájirıbeli psıholog Elena Pıotrovskaıa maqtaý sózder dáıeksiz hám qyzyqsyz bolmaýy kerek dep sanaıdy. Madaqtaýdyń da óz ádisi bar. Belgili bir damý jolyna jeteleıtin sózderdi qoldaný qajet.

Mysaly, balańyz án sabaǵynan bes aldy delik. Úıge kelip sizge qýanyshy qoınyna sımaı, jańalyǵymen bólisip jatyr. Jaı ǵana «jaraısyń!» degen sózden kóri «maǵan ánińdi aıtyp bershi, qandaı án oryndadyń?, Bul án ne týraly? Daýysyń oryndaǵan ánińe óte saı eken» dep odan ári qyzyǵýshylyq tanytyp maqtasaq, balanyń alǵan sol bir baǵasy ári qaraı ómirin ózgertýi múmkin.

«Eń qorqynyshtysy, balaǵa tek «jaraısyń» dep aıta bersek, óskende onyń ózine degen senimdiligi joǵalady. «Bireý meni maqtasa eken» degen úmitpen ǵana júretin bolady»,-deıdi Elena Pıotrovskaıa.

 

Qatelikpen jumys jasaý qajet pe?

«Jasyl sııa» ádisinen keıin eń aldymen oıǵa keletin suraqtyń biri osy. Árıne. Qatelikpen jumys jasaý kerek. Tek uryp nemese ursyp emes, ózi istegen qateliktiń ne úshin qatelik dep sanalatynyn sanaly túrde jetkizý arqyly túzetý kerek.

Mysaly 5-6 jastaǵy balańyz qalammen qabyrǵaǵa sýret salyp nemese dıvanǵa shyryn tógip búldirse:

Balańyzben oıyn-saýyq ortalyǵyna bara jatqanda qabyrǵaǵa jańa tús qaǵaz alý úshin dúkenge birge kirińiz. Kıno ýaqyty bastalyp ketti, bala ashýlanady. Sol sátte oǵan qabyrǵaǵa jazýdyń qate ekendigin jaımen túsindiresiz.

Shyryn tógilgen dıvanǵa ózin otyrǵyzyp kórińiz. Yńǵaıly emes ekendigin sezinýi qajet.

Bala tárbıesindegi bizdiń basty mindet – jazalaý emes, kórsetý, túsindirý.

Bala – bolashaǵymyz dep jıi aıtamyz. Demek, bolashaǵymyzdy bulyńǵyr etý hám keremet etý óz quzyrymyzda...

Injý ÓMIRZAQ,

"Adyrna" ulttyq portaly 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar