Assambleıa tatýlyqtyń ǵana emes mádenıettiń de oshaǵy

595

Árbir egemendi eldiń basty armany – tynyshtyq hám beıbitshilik. Aınalamyzdaǵy sońǵy jańalyqtarǵa baılanysty bebitshilik quny sezile bastady. Suńǵyla, kemeńger tulǵa Nursultan Ábishuly kópultty, zaıyrly memleket quryp, Assambleıany qalyptastyrýǵa muryndyq boldy.

Qazaqstan halqy assambleıasy syndy Egemendi el bolǵanymyzǵa bir jyl ýaqyt ótken soń, alǵashqy forýmda Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý ıdeıasy jarııa etildi. Ideıanyń bastamashysy – elimizdiń tuńǵysh prezıdenti, Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev.

Álemdik tájirıbeler qataryna kirgen mundaı oń sheshim 1995 jyldyń naýryz aıynda qabyldandy, ıakı, quryldy. Qazaqstan halqy Assambleıasynyń negizi maqsaty beseneden belgili boldy. Ol Respýblıka kólemindegi turaqtylyqty saqtaı otyryp, beıbit ómirdi qalyptastyrady. 2008 jyldyń 20 qańtarynda Prezıdent Qazaqstan halqy Assambleıasy týraly zańǵa qol qoıdy.

Keıin bul qadam Qazaqstannyń saıası júıesiniń tolyqqandy bóligine aınaldy. Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Qazaqstan halqy Assambleıasyn ómir boıy basqarý quqyǵyna ıe. Álem elderi oń qabaq tanytqan assambleıa quramynda 394 múshe el bar. Bul aıtarlyqtaı nátıje, jeńis, bedel.
Kóp ultty bir shańyraq astyna jınaı bilgen Qazaqstan úshin Assambleıany quryp, belin beldeý mańyzdy qadamnyń biri boldy. 19 mıllıon halqymyzdyń teń jartysy ózge ult ókilderi. Biraq bizdiń keregemiz ben túser kún, ashyq aspanymyz bir, ortaq.

Assambleıa qurýdaǵy basty maqsat yntymaqtystyq pen birlikti nyǵaıtý, ony óz deńgeıinde saqtap qalý. Ishki ultarazdyq qaqtyǵystarǵa jol bermeý. Táýelsizdik alǵanymyzǵa otyz jyl. Dál osy otyz jyl ishinde tatýlyǵymyzǵa dat túspedi, qara kúıe jaǵylmady. Ózge ult ókilderi Qazaqstanǵa dán rıza. Óıtkeni, biz Otanymyzdy óz otanyndaı kórgen ár azamatty erekshe qurmetteımiz. Tipti, ol óz ana tilinde sóılep tursa, biz de onyń ana tilinde shubarlap sóılesek te kóńilin qaldyrmaımyz.

Assambleıa tóńireginde ótkizilip jatqan ár shara qazaq halqynyń ózge ult ókilderine qurmetpen qaraýyn taǵy da bir satyǵa ósiretini haq.

Birligimizdi tek birlik kúni túrli fotosýrettermen ǵana kórsetpeı, shynaıy ómirde de naqyshtap júrgenimiz aıqyn. Mysaly, ár 3 qazaqtyń janyna 2 ózge ult ókili bolary sózsiz. Olar qazaqsha sóıleı almaı jatsa, biz qolǵabys etemiz. Kezekte tursaq,onyń túsinbeı ala almaı jatqan zatyn biz baıyppen alyp beremiz. Óıtkeni qanymyz kómekke qaraı tartyp turatyn halyqpyz.

Alaıda, keıbir keleńsiz oqıǵalar bolatyny belgili ǵoı. Olardyń birine mysal keltirsek, keıbir orystar “biz Reseı senderge syıǵa tartqan jerde júrmiz” dep ult namysyn kótererdeı sózder aıtady. Mundaı kezde sabyrlyq tanytý jón. Óıtkeni pasyq oıdy aıtyp otyrǵan adamǵa keri sóz sóıleý artyq.

Óz tarıhymyzdy ózimiz júz ese jatqa biletin bolsaq, artyq aıtylǵan oılarǵa kúler edik.

Assambleıa tatýlyqtyń sımvoly ǵana emes, mádenıettiń altyn oshaǵy desek te artyq etpeıdi. Óıtkeni, dál osy Assambleıa aıasynda biz elimizdi meken etken ár ult ókiliniń óz mádenıetimen tanysyp, ony ulyqtaımyz, qurmetteımiz. Assambleıanyń aıasynda túrli sharalar, festıvaldar ótetini belgili. Respýblıkalyq, álemdik deńgeıde qazaqtyń aty orystyń qyzymen de, koreıdiń syrǵanaýshy ulymen de shyqty.

Biz ony marqaıa da, maqtana da álemge jar salyp aıtýdan esh jalyqpaımyz.
Buryn mektep qabyrǵasynda bilim alyp júrgen kezimde, qazaq tili men ádebıeti páninen olımpıadaǵa baratynmyn. Mektepten memen birge daǵystan qyzy baratyn. Qazaq tilin úsh aı kanıkýlda úırengen. Qazaqshaǵa sýdaı. Esse, shyǵarmalardy keremet jazatyn. Muǵalimder daǵystan qyzyn qatty qurmetteıtin. Óıtkeni ol bizdiń tildiń namysyn qorǵap júr.

Dál osyndaı oqıǵalar óte kóp. Tipti, osy jaqynda áleýmettik jelilerde óz atyn oıynsha qazaq esimine ózgertip, qazaqtyń óleńderin, ánderin jatqa aıtyp júrgen shetel qyzy dúıim jurtty tańqaldyrǵan edi.

Bir shańyraq astynda tatý tátti ómir súrý – qazaqtyń qonaqjaılylyq, baýyrmaldyq sińgen taza qanynda dep bilemin.

Injý ÓMIRZAQ,

”Adyrna” ulttyq portaly 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar