Almaty oblysy, Raıymbek aýdandyq kitaphanasynynyń janynan belgili ǵalym, dıplomat Ádil Ahmetov atyndaǵy ıfrly-elektrondyq kitaphana ashyldy, dep habarlaıdy “Adyrna” tilshisi. Bul - Ádil Ahmetovtyń óziniń 80 jyldyq mereıtoıyna oraı aýdan jastaryna, jalpy kitapsúıer qaýymyna tartýy.
Ádil Qurmanjanuly Ahmetov 1941 jyly Almaty oblysy Raıymbek aýdany Narynqol aýylynda dúnıege kelgen.
Ádil Ahmetov QR BǴM Bilim berý qyzmetin lıenzııalaý jenindegi komıssııanyń múshesi. Qazaqstannyń Eńbek sińirgen qaıratkeri (2003). «Qurmet» ordenimen (2009); «Astana» (1998), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 10 jyl» (2001), «Astananyń 10 jyldyǵy» (2008) medaldarymen; «Pedagogıkalyq qyzmet salasyna sińirgen eńbegi úshin» Y. Altynsarın atyndaǵy tós belgimen (2007); I dárejeli "Barys" ordenimen, TMD elderiniń "Dostyq" ordenimen marapattalǵan.
Ádil Ahmetovtyń 80 jyldyǵyna oraı syıǵa tartylǵan ıfrly-elektrondy kitaphana kásipker Qaırat Zaýytbaıulynyń bastamasymen jáne demeýshiligimen júzege asty.
Ádette mereıtoı ıeleri kósheniń atyn berýdi, eskertkish qoıdyrýdy talap etip, ózgelerden syılyq kútse, Ádil Qurmanjanuly óziniń 80 jyldyǵynda týǵan jerine asa úlken syı jasady.
Shara 22-23 shilde aralyǵynda Raıymbek aýdandyq kitaphanasynda ótti. Ataýly sharaǵa zııaly qaýym ókilderi, Almaty oblysynyń qalalyq, aýdandyq kitaphana dırektorlary, kitaphanashylar, mádenıet qyzmetkerleri qatysty.
Tanymal ǵalym, dıplomat Ahmetov Ádil Qurmanjanuly, professor, ǵalym, kásipker, demeýshi Qaırat Ábekov Zaýytbaıuly, Raıymbek aýdanynyń ákimi Qudaıbergenov Nurjan Keńesuly, «Adyrna» ulttyq portalynyń prezıdenti Áýbákir Arman Serikuly, S.Seıfýllın atyndaǵy Almaty oblystyq ámbebap kitaphanasynyń dırektory Toqabaeva Ǵalııa Slambaıqyzy syndy bedeldi tulǵalar boı kórsetip, "Elektrondy kitaphananyń" tusaýkeserinde sóz sóılep, óz yqlastaryn bildirdi.
Sonymen qatar, barysynda ǵalym Á.Ahmetovtyń 80 jas mereıtoıyna oraı uıymdastyrylǵyn «Tuǵyry bıik tulǵa» atty kitap kórmesine bıblıografııalyq sholý jasaldy.
Bul shara «Muqaǵalıtaný isin jandandyrý jáne kitaphanalardy ıfrlyq-elektrondy formatqa kóshirý» oblystyq semınar-keńesiniń aıasynda uıymdastyryldy.
Raıymbek aýdanynyń ákimi Qudaıbergenov Nurjan Keńesuly óz sózinde:
"Ýaqyt alǵa jyljyp, zaman jańarǵan búgingi tańǵa deıin kitap atty uly dúnıe bulaǵynan sýsyndap kelgenimiz belgili. Kitap, ǵasyr - ǵasyrǵa toǵysyp, urpaq sabaqtastyǵy zamanǵa qaraı ózgeriske ushyrasa da óziniń mańyzyn joǵaltpaıtyny belgili.
Qazirgideı aqparattyq júıe damyǵan kezeńde, ýaqyt bizden endigi jerde rýhanı jandúnıemizdi elektrondi kitap arqyly baıytýdy talap etip otyr. Muny biz oı-sana damýynyń bıikke kóterilgeni dep baǵalaǵanymyz jón. Osy oraıda, kásibin eldiń násibine aınaldyryp kele jatqan Qaırat aǵamyzǵa búgin aýdandyq kitaphana aıasynda «Elektrondy kitaphana» ashyp bergeni úshin zor alǵysymdy aıtamyn.
Atalǵan kitaphananyń negizgi maqsaty –oqyrmannyń aqparattyq qajettiligin qanaǵattandyrý, oqý jáne ǵylymı qyzmetpen aınalysýshylarǵa baǵyt-baǵdar berý bolsa, maqsatty istiń sol deńgeıden kórinetinine nyq senimdemin" dep jyly lebizin bildirdi.
Budan ózge shara kezinde «Qazaq poezııasynyń Hantáńiri» atty kitap jáne qolóner kórmelerimen tanystyrylyp, M.Maqataev týraly derekti fılm, aýdan kórkemónerpazdarynyń sahnalyq qoıylymy qoıyldy.
Aıta ketý kerek, Raıymbek aýdandyq kitaphanasy 2020 jyly oblys boıynsha "Úzdik kitaphana" nomınaııasyn ıemdengen edi.
Raıymbek aýdandyq kitaphanasy ádisteme bóliminiń meńgerýshisi Rysbekova Marjan Jumataevna is-shara týraly:
"ıfrly kitaphana qoljetimdiligi arqyly 160 memlekettiń kitaphanasy elektrondy formatta oqylady. Bul Qazaqstan boıynsha kóp kitaphanalardyń qoly jete bermeıtin úlken múmkindik. Bul múmkindiktiń bizge buıyrǵany - zor mártebe. Biz ony qýana qabyl aldyq. El aǵalarynyń arqasynda osylaı aımaǵymyzdyń jańa serpinmen jandanýy, bizdiń Respýblıkaǵa tanylýmyz - orny tolmas baqyt" dep óz oıymen bólisti.
"Adyrna" ulttyq portaly
