Ónegeli ǵumyr ıesi

1691

Tereńine qansha maltysań da sońyna jetip bolmaıtyn dana Abaıdyń «Úsh-aq nárse – adamnyń qasıeti: ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrek» degen ulaǵatty sózi adamzatqa ortaq «Tolyq adam» deńgeıine jeteleıtin qaǵıdalardyń ózegi. «Tolyq adam» bolý múmkindigin álemde kim qaı turǵydan zerttep, qalaı atap-taldasa da, baıqap qarasańyz, aınalyp kelip Hakim Abaı atap ketken adamdyqtyń úsh qasıetine toǵysady eken. Shirkin, osy úsh qasıetti búkil qazaq ón boıynda parasat qundylyqtary retinde bekitip, aınymas qaǵıdaǵa aınaldyrsa ultymyzdyń jasampazdyq rýhy asqaqtaı túser edi. Shúkir, osy baǵytta úlgi bolyp ózinen keıingige jón siltep júrgen baısaldy, el arqa súıer qaıratker tulǵalardan kende emespiz. Sondyqtan da sanasy sergek bilimdi urpaqtyń júrekterine ot jaǵar, kemel joldyń shamshyraǵyndaı zamana tynysynyń oń-terisin durys tanyǵan, tyń oıly, shoqtyǵy bıik shoǵyr juldyzdar, aýzy dýaly azamattarymyzdy maqtan tutyp jarqyratyp kórsete bileıik. Olar salǵan úlgini temirqazyq etip, olar júrgen sara joldy kemeldik dańǵylyna aınaldyryp ary qaraı órkendetip áketer sanaly jastarymyz kóp bolsyn!

Osyndaı sáýleli izimen jón siltep júrgen «ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júrekti» biregeı zııaly tulǵalarymyzdyń biri – kóńiline jıǵan-tergeni keıingige nusqa, ult bolashaǵynyń tiregi jastarǵa tıgizer sharapaty mol ulaǵatty ustaz, Reseı jáne Qazaqstan Halyqaralyq joǵary mektep ǵylym akademııalarynyń akademıgi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Respýblıkasy dıplomatııalyq qyzmetiniń eńbek sińirgen qyzmetkeri, “Qurmet” jáne birinshi drejeli “Barys” ordeniniń ıegeri   memlekettik qaıratker - Ádil Qurmanjanuly Ahmetov.

Ádil aǵanyń ómir joly «Aqyryn júrip, anyq bas, eńbegiń ketpes dalaǵa» degen dana Abaı sózindegideı tynymsyz adal eńbektiń ónegeli nusqasy desek durys bolar. Sondyqtan da Ádil aǵadaı tulǵa jóninde «áp» dep qalam terbegennen dana Abaıdyń  tereń maǵynaly sóz ıirimderi tilimizge ózi-aq orala berdi jáne bul beker emes.

 Ǵalymnyń ómirbaıanyna úńilseńiz segiz qyrly, bir syrly tulǵanyń jan-jaqty izdenisi men halyq qajetine jaraǵan belsendi qyzmetiniń jarqyn nátıjesin kóresiz. Der ýaǵynda tıisti jerinde bola bilgen Ádil aǵa júz paıyz júzege asqan, «meniń jyldarym – meniń baılyǵym»  dep senimdi aıta alatyn shýaqty ǵumyr ıesi. Al mundaı nyǵmet barsha pendege teń bólinbegen. Asyly, adamnyń dúnıege kelgen soń, kiripish bolyp, sol dúnıeniń ketigine qalanǵany naǵyz adamı baqytyn tapqany eken. Bul turǵydan kelgende Ádil aǵa - joly bolǵan jan. Aǵanyń qyzdyń jıǵan júgindeı, shashaýy joq ómir jolyna qarasańyz bári op-ońaı bola salǵandaı jup-jumyr. Biraq ómir tolqynan burymdaı órý úshin qansha izdenis, sharshaýly kúnder men qansha uıqysyz túnder ótkenin tek Ádil Qurmanjanuly ǵana biledi. Ómirde, qyzmette, jalpy tirshilikte bıikterge kóterilý múlde ońaı emes, al sol shyqqan bıigińdi saqtap qalý - tipten qıyn. Alaıda Ádil aǵanyń san qyrly sáýle shashqan gaýhar tasynyń jarqylyndaı ǵumyr dańǵylynda toqyraý baıqamaısyz.

«Egerde esti kisilerdiń qatarynda bolǵyń kelse, kúninde bir mártebe, bolmasa jumasynda bir, eń bolmasa aıynda bir, ózińnen óziń esep al!» deıtin sóz de Hakim Abaıdiki. Sol sekildi Ádil aǵanyń árbir jazǵan eńbegi belgili bir júrip ótken ýaqytynyń esebi sekildi. Tunyq oılar men sony soqpaqtarǵa jetelep, birinen biri ótken salmaqty túıinder túıip otyrady. Bul sózimizge qoǵam qaıratkeriniń qalamynan shyqqan barsha eńbegi dálel.

Aǵanyń ár eńbegi - bir tóbe. Atqarǵan qyzmetinen, qyzmet babymen barǵan jerinen ultyna paıdasy tıer bir sabaq jipteı bolsa da ulaǵatyn ilip kelýge tyrysady. Tili tek ǵylymı ortaǵa ǵana emes, kópshiliktiń de kókeıine qonymdy, jatyq.

Túrkilik til ǵylymyna oısań úles qosyp kele jatqan Ádil Qurmanjanulynyń qaıratkerlikke ulasqan ómir joly men ǵylymǵa degen qadamy qalaı bastaldy?

Sábılik shaǵy Uly Otan soǵysymen tuspa-tus kelgen, ákesi soǵys órtinen qaıta oralmaǵan bala Ádil jan dúnıesindegi talpynǵan aq qustyń qanatyna otyryp sonaý-sonaý bıikterge samǵar edi. Jetkenshektiń júırik qııaly Hantáńiriden qýat alar edi. Bolat pyshaq qyn túbinde jatpaıdy, anasynyń aq batasymen arman jolyna attandy. "Bataly er arymas", 1963 jyly Almaty shetel tilderi ınstıtýtyn aǵylshyn jáne qazaq tilderi mamandyqtary boıynsha úzdik támamdaǵannan keıin qyran janar alǵyr jigit sonda oqytýshy qyzmetine qaldyryldy. Kózi qaraqty ustazdary shákirtteriniń qarymyn sezgen bolar... Atalmysh ınstıtýttyń qatardaǵy muǵalimi, aspıranty boldy, júgirip júrip eńbek etti, pisip-shırady, ósip-óngen otbasyn qurdy. Juldyzy jarqyraǵan árbir azamattyń artynda qaıratyn demep myqty jubaıy turady ǵoı, Allanyń bergen nesibesi bolar, mamandyq tańdaýda qatelespegen Ádil aǵa jar tańdaýda da jańylyspaǵan eken. 1973 jyly qazaq fılologııasy salasyndaǵy tyrnaqaldy irgeli eńbegi «Qazaq tilindegi tabý men evfemızmder» taqyrybyn kandıdattyq jumys retinde abyroımen qorǵap shyqty. Biraq ǵylymǵa jańa túren salǵan jas ǵalymnyń izdenisi munymen toqtap qalmady. Izdenimpaz kóńil túkpirinde sheshimin tabýy tıis kóptegen suraqtar boı kóterip, tynjysyn túrtip, mazasyn aldy. Bir mezgilde birneshe nárseni qamtyp júrý aǵanyń týǵan juldyzyna tán sıpat álde Hantáńirige qarap ósken taý balasyna qonǵan qasıet pe, oqytýshy, doent, professor, dekan orynbasary, dekany, oqý isi jónindegi prorektory jáne rektory qyzmetterin atqarǵan qarbalas jyldardyń ózinde ǵylymdy qosa alyp júrdi. Tabıǵatynan ańǵarympaz, tilge qatysty dúnıelerge degen qyzyǵýshylyǵy men izdengishtigi basym Ádil Qurmanjanuly qyzmetke aldanyp qalamyn doǵaryp qoıa salýǵa beıildi de emes edi.

Tulǵalyq bolmysy san qyrly ómir joldarynda shar bolattaı qaıralǵan Ádil aǵada keremet bir basymdyq bar, ol úsh tildi jetik meńgergendigi. Dál osy basymdyq onyń jasampaz taǵdyryna, ǵylymı izdenis barysynda qanatyn keń jazyp ushýyna oń yqpalyn tıgizgenin basa aıtyp ótýimiz kerek shyǵar. «Bir til bilgen bir adam, eki til bilgen eki adam», ásirese 1990-992-jyldary Amerıkanyń Arızona shtatyndaǵy Almatymen baýyrlas Týson qalasynda ýákildik qyzmette bolǵan kezeńderinde erinbeı-jalyqpaı tamyry tereńge jaıylǵan túrki tuqymynyń sol jaqtaǵy kóne urpaqtary úndisterdiń tilindegi, qasıetterindegi túrkilik belgileri jóninde kóptegen maǵlumattar tizbeledi. Kitaphanadan, amerıkalyq zertteýshilerdiń eńbekterinen qajetti aqparattar saraptady, tildik jaǵyn aıtpaǵanda tipti antropologııalyq turǵydan da dálelder jınaqtady. Sol jyldary «Halyq keńesi» gazetiniń shtattan tys tilshisi qyzmetin qosa atqardy. Dıirmenniń tasyndaı shyr aınalǵan qarbalas arasynda qoly qalt etse kókeıine túıgen, ózin qyzyqtyrǵan nárselerdi maqala retinde túrtip qoıatyn.

Marjan tergendeı jınaǵan aıqyn dálelderi men aıǵaqtary 1995 jyly kúrdeli doktorlyq zertteýge ulasyp, nátıjesi «Túrki tilderindegi tabý men evfemızmder» atty monografııa bolyp jaryq kórdi (1995, 2016). Aýqymdy eńbekte ǵalym túrki álemimen qosa ózge de órkenıettegi baǵaly derekterdi zerdelep, túrkilik dúnıetanym kókjıeginiń áldeqaıda keń ekendigin dáleldeı túsedi. Etnografııa, til mádenıeti, etnopsıhologııa, soıolıngvıstıka, psıholıngvıstıka sekildi ǵylymnyń birneshe salasyn bir arnada biriktirip zertteıdi. Izinen ergen bolashaq zertteýshiler úshin túrki tilderiniń ózindik kommýnıkatıvtik, ulttyq dıskýrs, pragmatıka erekshelikteri sekildi izdenisterge jol siltedi. Qaı qyrynan qarasa da sózdiń tylsymy men qudiretin, sóz qadirin tereń túısingisi kelgen kózi qaraqty oqyrman osy eńbekten kóp taǵylym alǵany sózsiz. Ár oıy aıqyn, taıǵa tańba basqandaı, ár sóılem júıe-júıesimen qyzyǵýshylyq tanytqan oqyrmanyn erkinen tys jetektep alyp ketedi. Daryndy adam barlyq jaǵynan da qarymdy, júırik qalam ıesi Ádil Qurmanjanuly sol jyly Qazaqstan Jýrnalıster odaǵynyń múshesi ári osy Odaqtyń Beıimbet Maılın atyndaǵy syılyǵynyń júldegeri atandy.

Ádil Qurmanjanulynyń jáne bir súbeli eńbegi «Azııa-Berıngııa-Amerıka nemese amerıkalyq «úndisterdiń» azııalyq tegi» (2003) túrkitaný ǵylymyna qosylǵan jańalyq boldy. «Úndister» sózin tyrnaqshaǵa alyp jazýynyń ózinde de tereń mánis bar. Amerıkalyq úndisterdiń  túbi Altaıdan shyqqandyǵyn sendire otyryp dáleldeıdi. Jasy kishi bolsa da úzeńgiles dosy belgili jazýshy, jýrnalıst, ǵalym Ý.Qalıjanmen bir suhbatynda «Eki myńnan astam til men dıalektisi bar úndisterdiń tilin qazaq fılologııasy derbes zertteýge tıis. Sonda biz túrki mádenıetiniń, onyń ishinde qazaq má­denıetiniń ejelgi ulttar qatarynda damyp otyrǵandyǵynyń dálelin tabamyz», - dep kesek oı tastaǵan eken.  Aıtýly eńbek jóninde R.Nurǵalı, Á.Derbisáli jáne ózge de joǵary dárejeli tilshi ǵalymdar oń baǵasyn berip, kitapqa salıqaly taldaý jasap, izgi pikirlerin bildirdi. Ǵalym ári belgili qalamger  B. Omaruly: «... Qashanda tyń pikir, ózgeshe oı aıtyp júrgen zerdeli zertteýshi bul joly da sanadaǵy seńdi buzyp, aǵysqa qarsy qulash uryp otyr», - dep atap ótedi. Belgili qoǵam qaıratkeri Ý.Qalıjan  «Egemen Qazaqstan» gazetinde jaryq kórgen «Ádil álemi» atty maqalasynda «Ol tilshi ǵana emes, álem órkenıetiniń tamyrshysy. Túrki áleminiń syr sandyǵyn ashý arqyly Ádekeń qazaqtyń izin kesedi, joǵalǵan tarıhynyń soqpaqtaryn, arna­laryn tabady», -dep shyn baǵasyn beredi.

Shynaıy mańyzdylyǵy bolar, bul eńbek patsha kóńil kópshilikke tez tarady. Eger beınettenip, janyńdy salyp izdenip jazǵan haty shań basyp sórelerde jatyp qalmaı oqyrmanyn tapsa, joǵary baǵalansa ol ǵalymnyń baqyty emes pe?  Shabysyna shabys qosyp, qulshynysyn arttyrmaı ma? Sózimizdiń dáleli retinde «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisine bergen bergen suhbatta ǵalym: - Qazir «Vıkıngterdiń izimen» degen ǵylymı-gıpotezalyq kitap jazý ústindemin. Munyń basty sebebi mynada: tek qana aǵylshyn-saksondyqtar ǵana emes, tilderi german tobyna kiretin Skandınavııa halyqtarynyń da túpki tegi saqtardan bastaý alatyny búgingi tańda anyq baıqala bastady, - dep ǵylymı ortany eleń etkizer aqparattyń shetin shyǵarady.

Ádil Qurmanjanulynyń jazý stıli jeńil, sanaǵa ońaı sińedi. Shubalańqylyǵy joq, sózi qunarly, baıandalatyn dúnıeniń bári de jandanyp, elttirip qoıa beredi. Úıretedi, úırenesiz, oılandyrady, oı qortasyz. Sóz túzelse, tyńdaýshy da túzeledi eken. Nátıjesinde kózqarasyńyz keńip, qorshaǵan ortaǵa, adamdarmen baılanysqa jańasha mán bere bastaısyz, isińizdi, sózińizdi túzeısiz. Demek Ádil aǵanyń ustazdyǵy men ǵalymdyǵy birtutas dúnıege aınalyp, kemeldikke qol sozǵany ǵoı. Bul ómir ózi ushtaǵan, shyńdaǵan shymyr tulǵanyń bir qyry ǵana.

Ǵalym jazǵan eńbekterdi oı eleginen ótkizseńiz olardyń birneshe arnany qamtıtynyn baıqaısyz. Alǵashqysy - túrki álemine tıesili qyryqqa jýyq halyqtyń yrym-tyıymdary bolsa, keıingisi– eki myń dıalektte sóıleıtin amerıkalyq úndisterdiń túrki halyqtarymen týystyǵy. Úshinshisi– jahandyq geosaıasat salasy.

Osy úshinshi baǵytty arqaý etken «Ǵasyr ǵıbraty» (2018) atty týyndysy kóp oıǵa jeteleıdi. Atam qazaq «Elý jylda - el jańa, júz jylda - qazan» deıdi. Adamzatqa júz jyl qandaı ǵıbrat berdi? Geosaıası ózgerister men ekonomıkalyq qaqpaqyldar synaǵynan  súrinbeı ótkender kimder? Tarıh sahnasynda qazaq óz kóshin qalaı túzedi? Qaı baǵdardy betke alyp baramyz?

Álem toqtaýsyz qubylyp, qundylyqtar ózgerýde. Biraq quldyramaýy tıis bir nárse bar. Ol – adamzattyń parasat bıigi.  Bul týyndysynyń alǵashqy taraýynda avtor álem tanyǵan tarıhı tulǵalardyń ınsandyq sapany jetildirýde pragmatızm qaǵıdasyndaǵy saf oılaryn, sana qubylystaryn parasat súzgisinde paryqtaıdy. Oqyrmany úshin izgi qasıetteriniń kemeldenip, rýhanı bıiktep órkendep-ósýine qajet daǵdylardy astyn syza otyryp atap kórsetedi. Al endi shet jurttyq aqyldylar aıtqan ulyq oılardyń ulttyq bolmysymyzdaǵy kórinisteri qandaı degen saýalǵa jaýap retinde Uly Abaıǵa jol silteıdi. Ádemdik órkenıette «…51 kitapqa júk bolatyn, ógelerden súzip alǵan kemeńgerlik pen danyshpandyqtyń ozyq úlgileriniń bári óz mádenıetimizdiń tuńǵıyq Tynyq mqhıty Uly Abaıdyń tarynyń qaýyzyndaı ǵana jyr joldarynda tur», - dep tujyrymdaıdy. Ulttyq bolmysymyzdy saqtap, etek-jeńimizdi jınap, Abaı aıtqan «bes asyl iske» umtylyp, «bes dushpannan» júregimiz ben boıymyzdy saqtatasaq rýh qundylyqtaryn jetildirgenimiz. Rýhy bıik jurt materıaldyq qundylyqtar quldyǵyna ketpeı kerisinshe ony rýh qyzmetine jegedi. Demek qazaq áleminiń órkenıetten oıyp alar orny bar.

Saıasattyń qaınaǵan qara qazanynda «bolmysty turmys bıleıdi» degen qaǵıdaǵa negizdelgen alpaýyt memleketterdiń aryny qatty. Dopsha qaǵyp álemdik ekonomıkanyń esepshotyn satyrlatyp jiberedi. Sondyqtan damý jolyna túsken memleketimizdiń býyny beký úshin jan-jaǵymyzda ne bolyp jatqanynyn sarammannan ótkizip, bet buratyn qubylamyzdy aıqyndap alǵan jón. «Ǵasyr ǵıbraty» kitabyn oqı otyryp kózi qaraqty oqyrman Uly dala eli Qazaqstannyń jahandyq geosaıasattaǵy básekege qabiletti dara jolynyń baǵytyn ózi-aq baǵamdap, anyqtap otyrady. Osy turǵyda Ádil Qurmanjanuly qazaqtyń «Bireý ólmeı bireýge kún joq» degen máteline sáıkes keletin ekonomıka salasynan Nobel syılyǵynyń laýreaty Pol Krýgmannnyń «...bir adamnyń shyǵyny – ekinshi adamnyń tabysyna aınalatyny belgili» degen pikirin ortaǵa tastaıdy. Jas memleketimiz azýlylardyń tabysyna aınalmaý úshin ozyq elderdiń keıbir tozyq tustarynan da, bizge tıimsiz buryshtarynan da saq bolýymyz qajet ekenin ańǵartady

Ádil Qurmanjanulynyń 2009-2013 jyldar aralyǵynda Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń (EQYU) Is basyndaǵy tóraǵasynyń Musylmandardy kemsitý men shettetýmen kúres jónindegi jeke ýákili bolyp atqarǵan qyzmeti osy kitaptyń «Musylman álemi»  taqyrypty úshinshi bóliminde kórinis tabady. Munda  qaıratker aǵa bylaı dep jazady: «Islam dini men ózge dinder arasyndaǵy qaıshylyqty joıýdyń taǵy bir múmkindigi....mámilegershilik sheberlik, jyly sóz. «Jyly-jyly sóıleseń, jylan ininen shyǵady» nemese «Jaqsy sóz – jarym yrys» degen ataly sózder eshqashan mánin joǵaltpaıdy» Musylmanshylyqta betke tik aıta salýdy durys kórmeıdi. Ulyq bolsyn, meıli kishik bolsyn, sóılegen sózi adamnyń aqyl-parasaty men ishki jandúnıesinen habar beredi ǵoı, kópti kórgen Ádil aǵanyń minezinde máıindik bar. Adamnyń mineziniń taǵdyryna yqpaly mol, bálkim, ómirden ornyn jańylmaı taýyp, bıikterden kórinýine Ádil aǵanyń jan-jaqty qasıetterimen birge jaratqanǵa jaǵymdy, shynaıy musylmanǵa tán kórkem de salıqaly minezi áser etken-aý dep oılaımyn. Respýblıkadaǵy mańdaıaldy oqý oryndarynda rektorlyq qyzmetterin atamaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtatyǵyna saılanýyna da múmkindik bergen osy minezi bolar... Senim bıiginen shyǵa bilgen tulǵaly azamat Ádil Ahmetov Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulybrıtanııa jáne Soltústik Irlandııa Qurama Koroldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi (sonymen qatar Irlandııa Respýblıkasyndaǵy, Norvegııa jáne Shveııa Koroldikterindegi) qyzmetine taǵaıyndaldy. «Eldestirmek-elshiden», memleketimizdiń, Prezıdentimizdiń sarabdal saıasatynyń sheteldegi bet-beınesi boldy. Dıplomatııa salasynda elimizge sharapatyn tıgizgen mańyzdy is-sharalardyń uıymdastyrýshylyq máselelerimen aınalysty. Jaýapkershilik júgin abyroımen kóterdi. «Kóp jasaǵannan emes, kópti kórgennen sura» degen sóz bar. Bıik qyzmetterde júrip kókeıine túıgenininń keıingige tálim bolsyn dep qaǵazǵa túsire berdi. Avtordyń negizgi salasy fılologııa bolsa da, san salada qadaý-qadaý oı aıtyp, batyl tujyrymdar jasalǵan, álem deńgeıindegi kemeńgerler men aldyńǵy qatarly alpaýyt memleketterdiń geosaıası kelbetterine saraptama jasalǵan «Ǵasyr ǵıbraty» kitabyn oqýlyq retinde paıdalansaq halyqaralyq qatynastar, ekonomıka salasynda bilim alýshy jastarǵa bereri kóp eńbek bolatyny anyq.

Ádil aǵanyń taǵy bir tamsandyrar qasıeti – qaı kezde bolsa da tynbaı únemi izdenis ústinde júretindigi. Ýaqyt qadirin biletin sanasy sergek qajyrly parasat ıesi bir kúnin de bekerge ótkizgisi kelmeıdi. Oǵan dálel – ústimizdegi jyldyń "Jyl kitaby" retinde jalpyhalyqtyq oqýǵa «Bir el – bir kitap» akııasy usynǵan Ádil Qurmanjanulynyń tárjimasymen jaryq kórgen Agata Krıstıdiń detıktıv janryndaǵy «Ǵaıyp bolǵan mıllıon» atty kitaby. Aıtýǵa ońaı bolǵanymen kórkem aýdarma jasaý úlken sheberlik pen kóz maıyn, tózimdilikti talap etetin eńbek. Tili, dili bólek, bóten eldiń dúnıetanymyn, bolmysyn qazaq jurtynyń qabyldaýyna dóp keltirip, sátti aýdarma jasaý naǵyz bılıngvtiń ǵana qolynan keledi.

Búginde seksenniń seńgirine aıaq basqan Ádil Qurmanjanulynyń sáýleli ǵumyry, eńbek joly, shyqqan bıigi kókirek kózi oıaý, boıkúıezdikten ada kez kelgen jan úshin tyń serpin berer, túısingenniń tomaǵasyn sypyryp bıikterge shyrqatar maǵynaly ǵumyr. Tanysyp otyryp janyń súısinedi! Bir jyly da beker ótpegen, otbasyna da, Otanyna da qajet tulǵa bola bilgen, shetteý kórmegen ne degen sarqylmaıtyn qýat kózi deseńshi! Bálkim jastaıynan qasıetti qara sózdiń baqqa da, sorǵa da sebepker qadirin, «tas jaratyn, bolmasa bas jaratyn» qudiretin jete bilgen shyǵar. Bálkim dana Abaı aıtqandaı «Estilerdiń aıtqan sózderin eskerip júrip esti bolǵan» kisiliginen shyǵar. Qalaı bolǵanda da Ádil aǵany osy dárejege jetkizgen – «ystyq qaırat, nurly aqyl, jyly júregi».  Mine, «Tolyq adamnyń» formýlasy!..

Shárbat Arzyqulqyzy NURMYShEVA,

f.ǵ.k., qaýymdast. prof.,

Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar

jáne álem tilderi ýnıversıteti,

nurmysheva75@mail.ru

Pikirler
Uqsas jańalyqtar