Túrki-qypshaq taıpalarynyń otyryqshylyq mádenıeti jaıly aıtylǵanda, kúmbir-kúmbir kúmbezderi kók tiregen asyl tastardan qalanǵan sáýletti saraılar, kelisti keseneler eske túsedi. Ýaqyttyń ókpek daýyly men ótkir jaýyny jep mújigen ǵajaıyp aqar-shaqar qalalardyń kóbi bul kúnde qum qursaýynda, jer qyrtysynda qaldy.
Qııan-keski soǵystar men tabıǵı faktorlar ásem shaharlardyń kúırep, jer betinen múlde joıylyp ketýine ákelip soqty. Bul dáýirge qadaý-qadaý qalalardyń qırandylary men qaldyǵy jetti. Sol bar muranyń ózin zerttep-zerdelep, ony sóılete bilsek te, az ıgilik emes edi. Túrkistan, Otyrar, Saýran, Syǵanaq, Saraıshyq, Samarqan, Buhara jáne Úndistan jerindegi Moǵol ımperatorlary salǵyzǵan sáýletti saraılar – Shyǵys arhıtektýra óneriniń bir úzigi. Osynaý arhıtektýralyq ansamblderdiń asqaq shyńy, ańyz-ápsanaǵa baı, ǵajaıyp ǵımarat – Táj-Mahal kesenesi. Ol Ońtústik Azııadaǵy ǵana emes, jer betindegi eń sáýletti ári erozııaǵa ushyramaı jaqsy saqtalǵan qurylys. Álemniń jeti ǵajaıybynyń biri. UNESCO-nyń materıaldyq mádenı murasy hám mahabbat munarasy.
Ataqty bıleýshi Ámir Temirdiń urpaǵy Jahan shah patshanyń sulý jary Arzýmand-baný begim Muntaz Mahal on tórtinshi balasyn bosanarda qaıtys bolady. Kishi hanym Muntaz Mahal Jahan shahtyń shyn súıgen ǵashyq jary. Muntaz Mahal Asaf hannyń qyzy, tegi túrkimen (Jahan shahtyń anasy da túrkimen bolǵan). Álemge mahabbat sımvoly retinde áıgili Táj-Mahal kesenesi asyl jary Muntaz Mahaldyń qurmetine turǵyzyldy. Táj – sózi sáýlet óneriniń altyn táji bolsa, Mahal jarynyń esimi. (Qazaqtar kúni búginge deıin taza, kirshiksiz, pák, sulý nárseni «muntazdaı» deıdi. Sondaǵy «muntazdaı» sóziniń túp-tórkini Muntaz Mahalǵa qatysty bolýy múmkin. Sebebi Jahan shah pen Muntaz Mahaldyń ǵashyqtyq ańyzy qazaq arasyna da keń taralǵan).
Kesene qurylysy 1631 jyly bastalyp, 22-23 jylǵa sozyldy. Bıiktigi 74 metr, bes kúmbezdi, tórt tóńireginde tórt munarasy bar (munaralar tek sándik úshin ǵana emes, jel men selden saqtaıtyn qorǵanys), aq mármárdan salynǵan segiz qyrly ǵımarat. Tań shapaǵynda qyzǵylt, kúndiz aqshańqan, túnde qushaǵynda kúmis nurǵa shomylatyn sıqyrly saraı.
Qurylysty salýǵa Osmanly, Parsy elderinen jáne Orta Azııalyq Samarqan, Buhara, Túrkistan qalalarynan barlyǵy 20 myń sáýletshi-ustalar kirisken.
Bas arhıtektor túrik násildi Isa Muhammed jáne tájik usta Ahmad Lahorı dep jazylǵan qazirgi derekterde. Alaıda burynnan kele jatqan qurylysqa qatysty ańyz-ápsanalarda bas arhıtektor Isa sheber jáne Jahan shahtyń ózi dep atalatyn.
Táj-Mahal jaıly tarıhı derekter úndi serıaldary tárizdi shym-shytyryq. Birizdilik múlde joq. Tipti úndi tarıhshylary Táj-Mahalǵa qatysty ǵana emes, jalpy tarıhtaryna narazy, shyndyq jazylmady, ımperııalyq ekspansııanyń yqpalyna ushyrady, bul sáýlet óneriniń tarıhy Moǵol ımperatorlary dendep kirmeı turǵanda da bar edi deıdi. Úndistandaǵy ıslam jáne býdda dinderin ustanatyndardyń arasyndaǵy qarama-qaıshylyq pen Moǵol ımperııasynan qalǵan muralarǵa degen jatsyný sezimi de baıqalady.
Bul jazbadaǵy eń negizgi aıtylǵaly otyrǵan nárse – Táj-Mahal qurylysynyń bas arhıtektory túrki tekti Isa sheber jaıynda.
Táj-Mahal qurylysynyń bas arhıtektoryna qatysty ár túrli derek kezdesedi. Biri bas sáýletshi parsy tekti Ahmad Lahorı dese, endi bir derekte túrki tekti Isa Muhammed myrza delingen. Keıbir jerde ekeýiniń aty qatar atalady. Al Táj-Mahal qurylysynda túrkilik jáne parsylyq naqyshtyń ekeýi de bar. Olaı bolatyn sebebi ekeýi de bir-birinen tym alys emes. Ekeýi de Shyǵys sáýlet óneriniń bir-bir bóligi. Ǵımarattyń arhıtektýralyq jobasyn zertteýshiler onda arabtyq, parsylyq, túrkilik jáne jergilikti úndilik ereksheliktermen qatar, ıslam men býddanyń tandemi ushtasqan deıdi.
Bas sheber jaıynda ejelden kele jatqan ańyz-ápsana, ádebı folklorlyq shyǵarmalar jáne qısyn, logıka da ár tekti. Máselen, Jahan shah – Ámir Temirdiń besinshi urpaǵy. Ámir Temir Orta Azııany bılegen jaýynger patsha. Alaıda, sáýlet ónerine óte qumbyl bolǵan. Ámir Temirdiń urpaqtary Babyr, Qumaıyn, Akbar, Jahanger jáne Jahan shah bári de sáýlet ónerine erekshe kóńil bólgen. «Moǵol bıleýshileri ımperator bolýymen qatar sáýlet áleminiń ımperatory boldy. Olardyń ǵımarattarǵa degen qushtarlyǵy sheksiz», – deıdi Úndistan tarıhshylary.
Ámir Temir Qazaqstan jerindegi Túrkistandaǵy Iasaýı kesenesin saldyrdy (1400 j), al urpaǵy Jahan shah Agra qalasynda Táj-Mahal kesenesin saldyrdy (1631 j). Eki keseneniń de keskin-kelbetinde uqsastyq kóp. Ekeýi de bir áýlettiń murasy. Ekinshi, ańyz boıynsha, burynǵy ańyzda Táj-Mahal qurylysyn salǵan sáýletshiniń qolyn shapqan. Qoly shabylǵan túrki tekti Isa sheber ekendigin úndistandyq jazýshy Randjıt Desaı «Isa» atty týyndysynda: «Ol Túrkistanda, asa sheber qurylysshylar urpaǵynan shyqqan» dep jazǵan.
Sonymen birge, úndistandyq taǵy bir lırık jazýshy Raghýnath Vaman Dıgheniń Gúlzarı men Iashodhar jaıly mıftik-lırıkalyq shyǵarmasynda Jahan shahtyń bas arhıtektory Isa sheber ekenin jazǵan.
Ǵımaraty turǵyzýǵa 20 myń qurylysshy qatysqan. Biraq osynyń báriniń qolyn shapqan joq. «Tarıhta Táj-Mahaldy salýshylar Táj-Mahaldan keıin de kóptegen ǵımarattardyń qurylysyna úles qosty», – deıdi bir derekkózinde. Belgili sáýletshi Ahmad Lahorıdyń qoly shabylmaǵan, biraq Táj-Mahaldan keıingi qurylystarǵa qatysqan arhıtektorlardyń biri bolýy múmkin.
Mine, joǵarydaǵy jazǵan dáıektermen jáne kóneden kele jatqan Úndistandaǵy ańyz-ápsanaǵa súıensek, Táj-Mahal qurylysynyń bas arhıtektory – álbette, túrki tekti Isa sheber degen túıin shyǵady. Dese de, bas arhıtektor túrki Isa sheber dep ataǵanymyzben, taǵy da aldymyzdan ekiushty maǵlumat kezdesedi.
Máselen, Isa sheber jaıynda da úsh túrli derek bar. Birinshisi, Isa Muhammed Vızantııa ımperııasynyń quramyndaǵy túrik sáýletshisi deıdi. Ekinshisi, Osmanly elinen kelgen Isa Mohamed Efendı eken dese, úshinshi bir derekte Isa sheber túrkistandyq túrki-qypshaq taıpalarynan deıdi. Bul úsh derektiń arajigin ajyratý qıyn. Áýeli Vızantııa eliniń sol zamanda sáýlet óneri álemdik kósh basynda turǵandyǵy tarıhtan belgili. Biraq ary qaraı qazbalap naqty eshteńe taba almadyq… Al ekinshi Osmanly túrikterdiń sáýletshisi degen ýáj kúmándi. Sebebi Osmanly elindegi qala qurylysshylary deni syrttan, Grek, Vızantııa elderinen bolǵandyǵy belgili. Sonymen qatar jazýshy Randjıt Desaıdyń Isa sheber týraly jazǵanynda: «Sheber ǵajaıyp qurylysty áýeli qııalynda salǵan. Sosyn sol qurylysty saldyrý úshin Túrkistan bıleýshisine jáne Parsy patshasyna baryp aıtady. Olardyń barlyǵy qurylystyń ǵajaıyp sáýletti ekenin, biraq ondaı ǵajaıyp qurylysty salýǵa qazynasy jetpeıtinin aıtyp shyǵaryp salady. Aıaǵy jetken biraz eldi adaqtaıdy. Aqyr sońynda baılyǵy shalqyǵan Moǵol ımperatory Jahan shah sulý jarynan aıyrylyp, soǵan álemde joq keremet kúmbez qoıýǵa sheber taba almaı otyrǵanda kez bolady. Sheber patshaǵa jobasyn kórsetedi. Patsha ózi oılaǵanynan da keremet kúmbezdi kórip, qaıran qalady. Sonda Jahan shah patsha: «Ǵımaratty salyp bolǵannan soń eki qolyńdy shabamyn. Sebebi álemde mundaı ǵımarattyń taǵy da salynbaýy qajet. Bul álemde jalǵyz, dara sulý bolýy kerek», – deıdi. Osyǵan deıin ǵımaratty saldyrýǵa aqsha tappǵan sheber kelisýge májbúr bolady.
Mine, osy jazbaǵa qarap oı júgirtsek, Isa sheberdiń túrkistandyq qypshaq taıpalarynan shyqqandyǵy qısynǵa keledi. Máselen, Osmanly eli sol tusta dúrkirep turǵan alyp ımperııa. Eger bul Osmanly túrik sheberdiń qııalynda týǵan ıdeıa bolsa, onda Táj-Mahal ǵımaraty bálkim Anadoly jerinde salynar ma edi?! Ondaı qurylysty salýǵa Osmanly eliniń áleýeti de jetip turǵan kezi bolatyn.
Úndistandyq tarıhshy, professor Amıtra Palıýal: «Moǵoldar ǵylym men ónerdiń bıleýshisi. Úndistannyń qurylysyn damytty. Shahtyń ózi de qurylystardyń jobasyn syzǵan. Arhıtektýrada Ortalyq Azııanyń úlgisin keńinen qoldanǵan» dese, tarıhshy Salman Kýmar «Bul uly ónertýyndysyn (Táj-Mahal) salýshylardyń ishinde túrki-qypshaqtar da boldy. Olar Ortalyq Azııadan kelgen» deıdi.
Aǵylshyn aqyny Edvard Lır «Adamdar eki túrge bólinedi: Táj-Mahaldy kórgender jáne kórmegender» degen eken. Sol aıtqandaı, álemdi aralaǵan, áıgili Táj-Mahal kesenesin óz kózimen kórgen saıahatshy-jıhankez Sapar Ysqaqov bir sózinde: «Qurylysty (Táj-Mahaldy) salýshylardyń arasynda qypshaqtar kóp bolypty. Olar tek qurylys qana emes, áskerı iske de aralasty» deıdi.
Bul áńgimeni aıtýdaǵy maqsat – Táj-Mahal ǵımaratyn salǵan túrkistandyq sheber, ıaǵnı bizdiń babamyz dep maqtaný da emes. Óıtkeni maqtanarlyqtaı aqtańdaqtardan arshyp alarlyq áli de ǵylymı izdenistiń tapshylyǵy qynjyltady. Bul – mol zertteýdi qajet etetin nárse.
Jazýshy Ábish Kekilbaevtyń «Ańyzdyń aqyry» povesinde sıqyrly ǵımarat keskininde názik psıhologııalyq ısharatpen sýrettelgen kórkem kórinister bar. Kishi hanymnyń patshaǵa degen saǵynyshyn kórsetýge arnalǵan Kók munara aqyr túbi ózine ǵashyq bolǵan Japar ustanyń sezimine ulasady. Isa sheberdiń qolynan shyqqan Táj-Mahal da Ábish Kekilbaevtyń qalamynan týǵan Kók munara da – túrki tekti adamnyń qııal jemisi, oı jetistigi edi…
Baqytbek QADYR,
"Adyrna" ulttyq portaly
