Umyt bolǵan ádet-ǵuryp, salt-dástúr óte kóp. Jańǵyrtý maqsatynda eskirgen dástúr týraly kóp bilgen jón. Sonyń biri «qursaq shashý» jáne «qalja toı». Joralǵysy men mán-maǵynasy qandaı? «Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty belgili mádenıettanýshy,etnograf Serik Erǵalı myrzamen boldy.
Qazirgi tańda boıyna bala bitkenin bilgen jas kelin ony túrli ádistermen enesine ne jubaıyna aıtyp, reakııalaryn biledi.
Alaıda, osy bir ádemi jaıtty jıyntyqtaıtyn “qursaq shashý” dástúri bar.
-Bul dástúrdiń negizgi biz bilmeıtin mán-maǵynasy qandaı?
-Qursaq shashý bul ǵuryp. Toı deýge kelmeıdi. Kelinniń boıyna bala bitkenin bilgen ene nemese abysyn aınalasyna habarlap, arnaıy yrym jasap, dastarhan jaıady. Kishigirim atap ótiledi. Sodan keıin, kelinge erekshe yqylas kórsetile bastaıdy.
-Iá, aǵaı. Negizi toı emes dedińiz. Al keıbir jerlerde kádimgi bir kún toı qylyp ótkizedi eken. Asyra siltep shashylý emes pe? Ǵuryptyń barlyǵyn toıǵa ulastyryp jiberemiz ǵoı ózi.
-Qazaq halqy qazir aýyldyq mekennen qalalyq ýrbanızaııaǵa ushyraýyna baılanysty, dástúr-salt,ǵuryp barlyǵyn shatastyryp, jańartyp, shoýǵa,toıǵa aınaldyryp jiberdi.
Ókinishtisi, qazir jan azanynyń dastarhany da toı sekildi. Tipti, ajyrata almaısyń.
Árıne, dástúrdi jańǵyrtyp, eske salǵan durys. Nasıhattaý kerek. Al buny júzege asyratyn arnaıy mekeme, joba, ortalyqtar bar. «Rýhanı jańǵyrý» saıası jobasy bar.
Biraq ókinishke qaraı qazir bul baǵytta durys qyzmet atqarylyp jatqan joq. Shyny kerek, «Rýhanı jańǵyrý» baǵytynda osyndaı dúnıelerdi jańǵyrtatyn mamandar joq. Jumys atqaryp jatqan qyzmetkerleri salt-dástúrdi bylaı qoıǵanda, tildi de bilmeıdi.
Sondyqtan bul másele óz aldyna bólek ózekti taqyryp.
-Ene men kelin arasyn jaqyndastyratyn osyndaı salt bar da “ene men kelin” taqyrydy nege ózekti?
-Halyqtyń ómir saltynyń ózgerýine baılanysty buryńǵy dástúrdi, rýhanııatty saqtaý múmkin bolmaı tur. Aýyldyq jerde salt-dástúr saqtalady, al qala turǵyndarynyń kózqarasy qarsylyq tanytady. Jalǵyz bizde emes, barlyq halyq ókilinde bolatyn úrdis. Adamnyń ómir súrý kezeńi ózgergen sátte salt-dástúrmen baılanysty saqtaý qıynǵa túsedi.
Osyndaı ýaqyt aralyǵynda otbasy stýdenti quldyrap, keri ketýde. Sondyqtan bizdiń elimizde 40-45 paıyz jastardyń ajyraýy beleń alyp jatyr.
Mundaı jaǵdaıda ene men kelin arasyndaǵy qatynas - kúrdeli áńgime.
Eneniń kelin tárbıeleýde bilgeni az bolyp, kelinniń o bastaǵy tárbıesiniń durys bolmaýy saldarynan olardyń arasy jaqsy bolmaıdy. Qazir enelerdiń ózi nemerelerin baǵýdan qashyp jatyr. Bul enelerdiń jaqsy-jamandyǵynan emes, ómir salty men sana ózgerip jatyr.
Sondyqtan ótken ǵasyrlardaǵy ómir salty osy zamannyń damý qarqynyna saı kelmeıdi. Sondyqtan oǵan shydaıtyn ınstıtýttyń jańa nusqasyn qalpyna keltirý kerek. Ene men kelin ınstıtýty dep otyrǵanymyz bul otbasylyq ınstıtýt emes, áýlettik ınstıtýtqa jatatyn ara qatynas bolyp tabylady. Áýlettik degenimiz bir atadan taraıtyn bir neshe uldyń otbasylary.
Qarashańyraqta otyrǵan ata men ene, áýlettik ınstıtýt jaqsy jumys jasasa onda kelinderine onyń ara-qatynasyna ıe bolǵan bolar edi. Áýlette ata-ene tárbıesi joǵary dárejede bolmaǵannan keıin burynǵydaı bolmaıdy. Ene óz aldyna, kelin óz aldyna ketedi. Anda-sanda kezdeskenderine máz bolady. Sondyqtan bul jerde úlken soıologııalyq, psıhologııalyq máselelerdi eskerý kerek. Bunyń barlyǵy negizi bar dástúr. Qazirgi tańda eneler dástúrdi ustap turatyndaı jaǵdaıda emes. Múmkin biri dástúrge berik shyǵar, biri dástúrden aýytqymaýǵa tyrysatyn shyǵar alaıda, qazir zaman basqa.
Ol úshin «El sana, amanat» qoǵamdyq qory dáıektegen «Jeti ata» baǵdarlamasy bar. Ondaǵy jeti ata degenimiz-jeti ataǵa deıingi týystardyń birlestigin qamtıtyn ınstıtýt. Biraq, ony mektep oqýlyǵy retinde oqytý, bolmasa qoǵamdyq deńgeıde damytý múmkin emes. Oǵan memleket kirisý kerek.
Memleket osy nárseni qolǵa alyp jatsa ol qazaq halqynyń baýyrlastyǵyn, januıalyq otbasylyq qarym-qatynasty, ata men ene, kelin men bala arasyndaǵy qarym qatynasty aıtatyn ınstıtýt bolyp, jańa deńgeıge kóteriledi.
Ókinishke qaraı bul jaǵynan qazaq halqynyń dástúrine negizdelgen ınstıtýttardy jandandyrý áli qolǵa alynǵan joq.
Bul «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qolǵa alyný kerek edi.
Ókinishke oraı mundaı ınstıtýtty túsinetin ony zeritteıtin mamandar joq.
Ondaı maqsat mamandardyń oıynda da joq deýge bolady.
-Endi otbasyndaǵy birlikti arttyratyn, syılastyqqa bóleıtin dál osy qursaq shashý dástúri nege eskirip barady?
-Kez-kelgen ádet-ǵuryp, salt-dástúr, jón-joralǵy bolsyn, ornyń barlyǵynyń bastaýy sol ulttyń halyqtyń nanym-senimdik, dinı fılosofııalyq áleýetinen resýrsynan bastaý alady. Qursaq shashý – ıslamǵa deıingi táńirlik tanymǵa tamyr jaıǵan bir neshe myńdyq tarıhy bar ejelgi qazaq halqynyń, túrkilerdiń ǵurpy bolyp tabylady.
Sondyqtan, ejelgi ǵuryp qazirge deıin kelip otyrǵanyna shúkir deý kerek. Óıtkeni Islam dástúrinde dinge negizdelgen ǵuryptar múldem bólek. Onda qursaq shashý ǵurpy joq. Soǵan qaramastan ata-babamyz, halqymyz ony búginge deıin alyp kelgen. Al, men jaqynda estidim qursaq shashý emes, musylmandyq dástúrge negizdelgen jıyny bar eken bala dúnıege kelgennen keıingi.
Qazirgi qazaq halqy burynǵy ata-babalyq dástúrden basqa ǵuryptarǵa kóship jatyr. Iaǵnı dinge negizdelgen ózge ulttardyń dástúr, ǵuryptaryn qalyptastyryp alyp jatyr.
Mundaı ǵuryptardyń Keńes Odaǵy kezinde de kóp túri bolǵan. Onyń bir qatary sońǵy 30 jylda ata-babalyq dástúr men baılanyp jańasha túrge endi. Sondyqtan qursaq shashý ǵurpyn jańa zamanǵa memleket bolyp beıimdeý kerek. Bul taqyryptar ár qashan ózekti.
Dástúr - eshqashan túbirimen joıylyp ketpeıdi. Qursaq shashý joǵalǵan dástúr emes ol kóp elderde bar. Ony qazaq halqy úlken dabyra toı etip jasaǵan. Jeti ata deńgeıindegi ene bastaǵan áıelder qaýymy arasynda ǵana bolǵan. Qursaq shashý jas kelinshekti ana bolýǵa beıimdeýdiń basy bolyp eseptelgen.
-Kelinniń jerik bolǵan asyn ákelip, áıelderdiń arqa-jarqa otyrysy sanalatyn bul toı, qazir bala jynysyn anyqtaıtyn Gender party-ǵa aınalyp ketkendeı, buǵan qandaı oı qosasyz?
-Jahandanýǵa baılanysty kún saıyn túrli aqparattyq, dástúrlik neodástúrler synalap kirip jatyr. Syrtqy yqpaldyń áserinen buǵan túrli gender patı bolsyn, basqasy bolsyn qalanyń kúrdeli ómirinen adamdar serigý, kóńil kóterý úshin jańa ózderine yńǵaıly dástúrler oılap shyǵarady. Eskini burmalapta jatady. Dástúrlerimiz shubarlanyp ketpesi úshin memleket tarapynan ulttyń múddesine qatysty etip, sheshim shyǵarý kerek.
-Qursaq shashý dástúrinen bólek, “qalja toı” degen de bar. Qalja toıdyń da maqsaty - kelindi qurmetteý, syılastyq tanytyp, jańa ǵana perzenthanadan kelgen sátinen bastap ony qalypqa keltirýge at salysyp, ystyq sorpasyn qyryq kún ishkizedi. Qazir qalja toı toılana ma?
-Qalja toı degen toı joq. Biraq, bala dúnıege kelgende alǵashqy otyrmaq ol shildehana dep esepteledi. Sebebi shildehana degen qyryq kúndiktiń bastalýy áýlettiń urpaǵy dúnıege kelgennen keıin, qyryq kún boıy ol adam retinde sanalmaıdy. Qyrqyna jetpegen bala bizdiń tanym boıynsha adam esebine qosylmaıdy. Bul o dúnıe men bul dúnıedegi jannyń tirilýi ıaǵnı aralyqtyń osy dúnıege beıimdelý ýaqyty.
Shilde sózi parsy tilinen aýdarǵanda qyryq degen maǵnany bildiredi. Sondyqtan bizdiń ata-babamyz shildehana dep aıtady. Eń áýeli shildehanaǵa deıin balanyń ákesi, uldy nemese qyzdy tapqan qosaǵyna arnap, mal soıady. Ol sorpasy jeńil keletin toqty nemese qoı bolady. Soıylǵan mal etinen qyryq kúnge deıin asqazanǵa aýyrlyq etpeıtin taǵamdardyń basy bolyp esepteledi.
Bul jerde ǵuryp joralǵy, ejelgi tanymdyq máni bar másele kóp. Mysalǵa qaljaǵa soıylǵan maldyń moıyn omyrtqasy syndyrylmaıdy. Ony qyryq kúnge deıin bosaǵaǵa ilip qoıady. Bul qyryq kún ishinde balanyń moıyny qatsyn degen yrymmen jasalady.
Bul jerde bizge beımilim kvadtyq speradaǵy salada bilimderdi bálkim bizdiń arǵy-ata babalarymyz bilgen de bolýy múmkin. Biz qazir ony bilmeımiz. Nelikten ol moıyn omyrtqa saqtalatynyn naqty bilmeı, yrymǵa sanap, kúlki qylamyz. Shyn máninde ǵylym bul nárseniń mánin túsenetin deńgeıge jetken joq. Bul dástúr qaljatoı emes qalja dep atalady.
-Kelinniń qaljasyna kim jaýapty? Qaıyn jurtynyń mindeti me?
-Qaljaǵa eń áýeli kúıeýi jaýapty. Onyń qaljaǵa soıatyn maly bolý kerek. Soǵan daıyndalýy kerek. Kúıeýiniń áli kelmese, týylǵan náresteniń atasy, áýlet jaýapty. Qaljaǵa mal taba almaıtyn bolsa, ol atalyqtyń quny kók tıyn bolǵany. Eshqandaı qaıyn jurttyń ıaǵnı tórkin jurtynyń buǵan qatysy joq. Balany dúnıege ákelý, ósirý, kerek-jaraǵynyń barlyǵy kúıeýiniń áýletiniń sharýasy.
Keńes Odaǵy kezinde naǵashy jurttyń besik syılaýy degen paıda boldy. Qazaqta besik syılaý degen joq. Ár jurt óziniń besigin urpaǵyna berý kerek. Óıtkeni náreste tól jurtynyń besiginde tárbıelený kerek. Naǵashy jurt degen basqa rý.
-Qazirgi ýaqyttaǵy kelinge degen kózqaras taqyryby ózekti. Negizi, qazaqtyń ár dúnıege zer salyp qaraǵanyn osyndaı umyt bolǵan salt-dástúrden bilýge bolady. Qursaq shashý men qalja ár shańyraqta atalyp ótetin bolsa, bul másele azaıar ma edi?
Bul ǵuryptar eshqandaı máseleni sheshpeıdi. Problemany sheshetin, sol másele týyndaǵan keńistik. Eger bul másele otbasylyq deńgeıde bolsa otbasy sheshý kerek. aýdandyq, oblystyq, Memlekettik deńgeıde bolsa sol aýdan, oblys, memleket sheshý kerek. Kez-kelgen máseleniń sheshimi sondaı. Salt-dástúr eshqandaı máseleni sheshpeıdi.
Salt-dástúr máseleni sheshý úshin oılap tabylmaǵan, qalyptaspaǵan. Salt dástúr sol ulttyń tanymynyń, fılosofııalyq, tárbıelik, psıhologııalyq, áleýmettik qalyptasý, túzilýiniń máıegi. Biraq janama túrde onyń saldary, nátıjesi kóptegen máseleni sheshýge yqpal etedi.
Injý ÓMIRZAQ,
"Adyrna" ulttyq portaly
