Alash pýblııstıkasy kótergen din máselesi jáne onyń sheshý joldary

03.12.2017

6637

Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Alash Orda»: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııasyna PhD doktorant Alma Saılaýqyzynyń usynǵan materııalyn jarııalap otyrmyz.

Túıin sóz: Alash pýblııstıkasy, Alash kósemsózi, din, qazaq qoǵamy, baqsylar, shoqyndyrý, radıkalızm, dinı máseleler.

photo-alma-saylau-yizyi

Alash qaıratkerleri qoǵamdy alańdatqan, onyń damýyna kedergi keltirgen san salaly máselelerdi el nazaryna shyǵaryp, kósemsóz kúshimen talqylap, qoǵamdyq sananyń oń ózgeristerdi basynan ótkergenin qalady. Jer, til, mádenıet, bilim, medıına problemalarymen qosa, rýhanı túleý men jańǵyrýdyń sebepshisi – dinı tanym máselesi de ózektiler qatarynda edi. Alash kósemsóz sheberlerin din máselesi nege alańdatty? Búgingi kúndegi jýrnalısterdiń, qoǵam qaıratkerleriniń de jıi kóteretin túıitkiline aınalyp otyrǵan dinı senim degenimiz jalpy neden turady? Bul týrasynda S.I.Ojegov óz sózdiginde: «Qudiretti kúshke (árýaqqa, qudaıǵa) ılanatyn qoǵamdyq túsinik formasynyń bir túri» dep túsindirce, Oksford sózdiginde: «Qudiretti basqarý kúshine, qudaıǵa nemese qudaılarǵa degen senim» delingen. [1] Din – adamzat tarıhynyń aınymas bir bóligi, senim formalary ózgergenimen, máni bir – ılaný, sený. Adamzat tarıhynda dinniń alatyn orny erekshe, salystyrmaly túrde adamnyń dinge moıynsunýy - otty ıgerý, dóńgelek oılap tabýymen teń úlken jetistigi dep qarastyrýǵa bolady. [2] Alaıda Keńes kezinde dinsiz qoǵamdy dáriptegen júıe qudaıǵa degen sezimdi kúrt tyıýǵa shaqyryp, ımandylyqtan ada, qatygez qoǵam týyndatsa, táýelsizdik alǵan soń áleýmet qudaısyzdyqtan qutylyp, ata-baba dinimen qaıta qaýyshqanymen, onyń uzaq jyldar sanada bolmaǵanyn paıdalanǵan syrtqy kúshter óz qataryna tartýǵa kirisip, eldegi dinı senimge qatysty bos keńistik pen erkindikti paıdalanyp, túrli dinı aǵymdar halyqtyń oı-sanasyna enteleı kirip, ulttyq mentalıtetti burmalap jatqan jaıy bar.

«Alash» partııasynyń baǵdarlamasynda dinge qatysty saıasat qalaı kórinis tapqan edi? Baǵdarlamanyń din isi dep atalatyn tórtinshi bóliminde: «Din isi memleket isinen aıyrýly bolý. Kirý – shyǵý jaǵynan bostandyq. Mýftılik qazaqta óz aldynda bolý. Neke, talaq, janaza, balaǵa at qoıý sııaqty ister moldada bolý, jesir daýy sotta qaralý» delingen bolatyn. [3] Iaǵnı, dinı senimge erkindik bere otyryp, onyń qoǵamdaǵy retteýshilik fýnkııasyna memlekettiń quziretin kúsheıtip, sol arqyly zaıyrly qoǵamǵa umtylý maqsat bolǵan. Táýelsizdik alǵan soń, Ata zańymyzǵa osyǵan uqsas baptardy jańǵyrtyp engizdik.

HH ǵasyrdyń basynda Qazaq eliniń órkendeýi jolynda dinniń alatyn orny týraly Alash zııalylarynyń arasynda eki jaqty kózqaras qalyptasty. «Aıqap» jýrnalynda: «Eger qazaq memleketi qurylatyn bolsa, ıslam dininiń zańdylyqtaryna, ıaǵnı «sharıǵatqa» negizdelý kerek» degen pikir basymdyq tanytsa, «Qazaq» gazetin shyǵarýshylar qazaq memleketin eýropalyq júıemen basqarý kerek degen pikirde boldy. Sóıte tura, olar ata dinimiz – ıslamdy, salt-dástúrimizdi halyqtyń mańyzdy rýhanı qundylyǵy retinde kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýdy ustanǵan. [4, 3-b.] Sol zamandaǵy Alash kósemsózin, merzimdi baspasóz betterin paraqtap otyrsaq, osy eki ıdeıa halyq arasynda qoǵamdyq pikirdi týǵyzǵanyn baǵamdaı alamyz.

konferentsiya

Qazaq elinde musylmandyqtyń órkendeýine úles qosqan, sol maqsatta merzimdi baspasózde turaqty túrde maqala jazyp turǵan azamattar Alash qozǵalysy qaıratkerleriniń arasynan da kóptep tabyldy. Olardyń ishinde Alash qozǵalysynyń belsendi músheleriniń biri, tuńǵysh qazaq múftıi Ǵumar Qarash, din taqyrybynda ónimdi qalam terbegen ult ustazy Ahmet Baıtursynuly, Máshhúr-Júsip Kópeı, Mirjaqyp Dýlatuly, Shahmardan Áljanuly, Jıhansha Seıdalın, aımaqtyq dinı ahýal týraly turaqty jazyp otyrǵan jýrnalıst Muhamedsálim Káshimov, Dosan Amanshın, sonymen qatar, «dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» degen ustanymdy uran etip, zamanmen úndespeıtin sharıǵat zańdary týraly batyl sóz qozǵaǵan Qaraótkeldik Maqysh Qaltaıuly men Sabyrjan Alqormashy, muǵalim Faısilrahman Jıhandaruly, dinı-aǵartýshylyq maqalalar jazǵan A.Júsipuly, Erjan Qulaqbaıuly, Ǵalaldın Mámikuly jáne taǵy basqalar bar edi.

Musylman quryltaılary jumysyna qatysqan Alashtyqtar «Alash» partııasynyń baǵdarlamasyna din máselesin jeke taraý retinde engizdi. Bulaı bolýyna negizgi sebep, jer men til máselesi sııaqty, din máselesi de ult birliginiń sımvoly edi. Al ony halyqtyń aýyzbirlik quraly retinde paıdalanbasa, alaýyzdyqqa qyzmet etýi yqtımal bolatyn. Alash kósemsózi kórinis tapqan qaı baspasózdi paraqtap kórsek te, ult zııalylarynyń barlyǵy da ultymyz rýhanı kemel, ımany berik bolýy úshin dinniń mańyzyn tereń túsingenin ańǵaramyz. Dinsiz qoǵamnyń aldy qarańǵy ekenin túsingen olardyń kóbi Álıhan Bókeıhannyń «Dinı fanatızmniń aldy – or» degen oryndy ýájimen de kelisetin. Bul týraly «Alashorda» derekti fılmi senarıiniń avtory jýrnalıst, Bolat Múrsálim: «Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń, M.Dýlatulynyń jazýynsha, Álıhan Túrkistan halyqtarynyń ásiredinshildigin, ǵylym-bilimge umtylmaıtyndyǵyn mysalǵa keltirip, «Álsizben odaq bolý arqyly jas qazaq avtonomııasyn qurtyp alamyz» dep qaýiptengen» dep oı túıedi. [5] Alash lıderiniń osy bir alańdaýshylyǵy bekerden beker emes edi. Volter aıtqandaı, «Eń úlken daý-damaılardyń óziniń dinı fanatızmge qaraǵanda qaýpi azyraq», degen tujyrym dál búgingi qoǵam máselesin sıpattaıtyndaı. Ult aǵartýshysy Ahmet Baıtursynuly «Qazaq» gazetinde jarııalanǵan «Bastaýysh mektep» degen maqalasynda: «Húkimetke keregi memlekettegi jurttyń bári bir tilde, bir dinde, bir jazýda bolý, ár halyqqa keregi – óz dini, tili, jazýy saqtalý. Solaı bolǵan soń, bastaýysh mektep áýeli, mıssonerlik pikirden, polıtıkadan alys bolarǵa kerek... Qazaq dinge nashar kúıde ótken, endi qazaqty basqa dinge aýdaramyn deý – qur áýreshilik», dep túıedi. Al osy gazettiń 1914 jylǵy 46-sanynda jaryq kórgen «Jer jumysyna din jumysyn qystyrmalaý» atty maqalasynda orys mıssonerleriniń arbaýymen «quryqqa» ilikken, shoqynǵan qazaqtar jaıly mynadaı málimet keltiredi: «Altaı hám qazaq mıssıonerleriniń 1893 jylǵy otchetynda aıtady: 1893 jyly qazaqtan shoqynǵan erkek-áıeli bar 69 kisi. Hrıstıan dinin ońaı qabyl etkishter – jarlylar, qalyń qazaqtyń ishinen shyǵyp, qalalarǵa kelip malaılyqqa jaldanǵandar. Bular birte-birte orys tilin bilip, orystyń ǵurpymen, dinimen tanysady. Sonan soń hrıstıan dinine ıkemdep burmalaýshy áýel bastan qojalary bolady». Osylaısha, Ahmet Baıtursynuly halyqqa ishten iritken indetti ashyq aıtyp, saqtyq sharalaryn jasaý kerek ekenin eskertedi. Qazaqty shetinen shoqyndyrýǵa nıetti ımperıalıstik bıliktiń osyǵan múddeli bolyp otyrǵanyn bylaısha negizdeıdi: «Qazaqty otyryqshy qylǵanda hrıstıan dininiń túbinde qabyl eterlik jaǵy da kózdelsin» degen Senat jıylysy unatyp, Jer mınıstri qabyldaǵan bir isti ótken nómirde «Ýaqyt» gazetasynan kóshirip bastyq. Onda Senat maqsuty tabylýy úshin áýeli qazaqtar men mujyqtardy biriktire otyrǵyzý kerek. Ekinshi, qazaq sany orys sanynyń jartysynan aspasqa kerek. Solaı etse, orystardyń qazaqtardan sany basym bolmaq. Sany basym bolsa, orystardyń sózi de, tirshilik isi de basym bolyp, qazaqtar hrıstıan dinine kóshpek delingen». [4, 4 -b.] Mine, osy derekterdiń ózinen-aq pereselender arqyly jerinen aırylǵan qazaq kóp uzamaı olardyń basymdyǵyna moıynsunyp, dini men tilinen de aırylýǵa tıis bolǵanyna kóz jetkize alamyz. Bul jerde oıymyzǵa Pol Anrı Golbahtyń myna sózi oralady: «Halyqtyń qaı dindi tańdaýyn sol eldiń ámirshisi sheshedi. El basshysy qandaı din ustansa, onyń qaramaǵyndaǵy halyq ta sol dindi ustanady. Shynaıy qudaı – sol ámirshi baǵynǵan qudaı. Osylaısha, eldiń ámirshisiniń tańdaýy qudaıdyń tańdaýy bolyp shyǵa keledi». Ekinshiden, dinin aıyrbastaýǵa beıim turatyndar áleýmettik jaǵynan az qamtylǵandar bolyp keletin úrdis tarıhymyzda buryn kezdesken bolyp tur.

Ol kezeńde áleýmettik jáne saıası jaǵdaıdy óz paıdasyna tıimdi paıdalanǵan otarlyq úkimet osylaısha bir ultty dinı senimine qaraı jiliktegisi kelgen. Al qazirgi qoǵamdaǵy dinı jaǵdaıattyń áleýmettik túbiri qandaı? Ol biriktirýshi faktordan ajyratýshy faktorǵa aınalyp bara jatqan joq pa? Osyndaı zańdy suraq týyndaıdy. Dinı áleýmettaný salasynyń paıda bolýynyń alǵysharttary franýz aǵartýshylyǵy dáýirinde (XVIIIǵ.) qalandy. Dintanýda din men qoǵamnyń araqatynasyna baǵa berýdiń eki: ajyratýshy jáne biriktirýshi tásili qalyptasqan. Ajyratýshy tásildiń jaqtastary nanym-senimder júıesi men soıýmnyń prınıpti aıyrmashylyqtaryn negizge alady. Olar úshin din bastapqyda áleýmettik nárse emes. Ol transendentti (ıaǵnı, o dúnıelik), sondyqtan ony tanyp bilý múmkin emes. Al qoǵam bolsa tolyqtaı «osy dúnıelik» jáne osyǵan oraı tanylyp bilinedi. Dinniń jekelegen jaqtary ǵana – dinı uıymdar, mekemeler, qaýymdar jáne t.b. – áleýmettik bolyp tabylady. Biriktirýshi tásilge keletin bolsaq, ol din men qoǵamnyń arasyna óte almaıtyndaı bólý syzyǵyn júrgizbeıdi. [6]

Alash pýblııstıkasyndaǵy dinge baılanysty máselelerdi saraptaı otyryp, Alash qaıratkerleri dinniń biriktirýshi, ultty uıystyrýshy qyzmetin kúsheıtkisi kelgenin, al alaýyzdyq týdyratyn sebepterden arylý úshin, onyń kópshilik nazaryna usyna otyryp, talqylaýdan taısalmaǵanyn kóre alamyz. Dinı másele boıynsha Alash pýblıısteri negizinen myna taqyryptardy halyq nazaryna kótergen deýge negiz bar:

Medresedegi moldalardyń dúmsheligi

«Molda urǵan er tozaqta kúımeıdi» degen jalǵan jeleýmen, jas balany qajetti-qajetsiz taıaqpen ura-ura, ony jaltaq, qorqaq, ótirikshi etip jiberetinin ashyna jazǵan maqalalar el bolashaǵy bolyp sanalǵan qazaq jastaryn dúmshe moldalardan arashalaǵysy keldi. «Oqytqan moldalardyń aıtqan sózi: «Bala taıaq jemese, sabaq bilmeıdi». Bizdiń mektepte moldalardyń qylatuǵyny osy», delingen «Túrkistan ýálaıaty» gazetinde. [4,15-b.] Al «Dala ýálaıatyna» jarııalanǵan «Qazaqtar ózderiniń balalaryn qalaısha oqytatyndyǵy týraly» atty maqalada «Molda júginip otyryp, qolyna taıaǵyn alyp aıqaı salyp, daýystap oqymaǵan balalardy dáldep turyp salyp qalady. Baıǵus balalar qansha azap, qansha qorlyq kóredi. Bular oqymaıdy, azap tartady», dep avtor úlken problemaǵa oqyrmannyń nazaryn aýdartýǵa tyrysady.

Dinı joralǵy jasaý tártipteri

Bul taqyryp aıasynda qajylyqqa barý, cadaqa berý jáne t.b. dinı tártip, jón-joralǵylar týraly aqparattyq-tanymdyq sıpattaǵy materıaldar jarııalanǵan. Mysaly, «Orys jurtyna qaraǵan musylmandarǵa Mekkege barýǵa bılet berý taqyryby» atty maqala «Túrkistan ýálaıaty» gazetinde jarııalansa, [4, 7-b.] «Aıqap» jýrnalynda «Musylmandar tirshiligine tıisti máseleler» degen maqalasynda Erjan Qulaqbaıuly dinı erejelerge toqtalyp, onyń turmystaǵy mánine qatysty halyqtyń saýaty men sanasyn kótergisi keledi.

Keı moldalardyń ımandylyqqa jat áreketterin taldap kórsetý

Bul taqyrypty batyly jetken ǵana kótere alǵan deýge negiz bar. Al Alash kósemsóziniń kemeline jetken jýrnalıst azamattary ony synnyń tezine alyp, ýytty tilmen synaı jazbasyna amaly bolmaıdy. Máselen, «Túrkistan ýálaıaty» gazetine shyqqan «Qoja taqyryby» maqalasy, «Aıqap» jýrnalyna shyqqan «Kókshetaýda kórgenderim» maqalasy osynyń dáleleli. [4, 9-b., 64-b., 83-b.] Muǵalim Sársekeev degen avtor «Alashtyń azamattaryna degen maqalada: «Bizden basqa ornyqty elderdiń kózi ashyq, ǵaqyly tolyq, jomart baılary ár jerge medrese, mektep saldyryp jatqanda, bizdiń qaıyr-sadaqalarymyz el aralaǵan qyzylbastardyń, ótirik qojalardyń, ótirik seıitterdiń tamaqtaryn asyraýǵa jumsalyp júrdi» dese, Mirjaqyp Dýlatuly «Qazaq» gazetinde: «Beıshara, momyn qazaq áýlıeniń atyn atap, myń túrli tilenshi qojalarǵa jem bolyp turǵan jaıy bar. Túrkistan qojalarynyń zıratty túzetetin oıy joq. Zıratqa kelgenderdi erikti-eriksiz talaýdan basqa kásibi joq», deıdi «Oqshaý sóz. Haziret Sultan» atty maqalasynda. [4, 97-b.] «Osyndaı qudaı súıgen shyn ǵalymdardy haqıy ǵalym emes dep qara halyqty ótirikpenen burmalap aldaýdyń túbinde obaly kimge bolar eken? Onyń obaly haqıqatty bilip otyryp, óziniń nápsisi úshin jasyryp qoıǵan moldekeńderge bolatyndyǵy», delingen «Aıqap» jýrnalynda jarııalanǵan maqalada. [4, 67-b.]

Jaǵdaıy nashar otbasylar men jetim balalardy shoqyndyrý máselesi

«Oqytý haqynda Sharıǵat ne aıtady?» atty maqalada A. Júsipuly: «Eń áýeli balalarǵa jaqsy etip óz dinin tanytarǵa kerek. Sonan soń oryssha oqýǵa berýden qaıshasqa kerek» dese, [4, 80-b.] «Qazaq túrkilerinde úılený» maqalasynda: [4, 82-b.] «Qazaq kedeı bolsa, orysqa malaı bolady, orysqa malaı bolsa, shoqynady, dep ýaıymdaıdy, hám kedeı bolmas úshin jalǵyz shara kóshpeli mal baǵý desedi». Eki maqala da «Aıqapta» 1914 jyly jaryq kórgen.

Dinı termınderge eliktep, til buzyp jatqandarǵa til janashyrlarynyń ýáji

«Mazkór larnı fıl jumla bilsek, ózimizge hám halqymyzǵa da paıda tıgizýge myna sebepti bolarmyz. Bolysnaı ol bılik ne ataqtan sanasaq, ǵadatli. Fhımmenen pákir aıtyp qaraǵanda, bilimdi, ǵylymdy bolǵanymyz bek kerek», delingen «Dala ýálaıatynda» jarııalanǵan «Turmys jaıynda bolǵan habarlar» maqalasynda. [4, 19-b.] Baıqap otyrǵanymyzdaı, sóılemniń kóp sózin, tıisinshe maǵynasyn túsiný tym aýyr. Osyǵan qatysty sol zamandarda qyzý talqylaýlar júrip, dinı termındermen týǵan tildi laılaı berýge bolmaıtynyn Ahmet Baıtursynuly, Muhametjan Tynyshbaı bastaǵan til janashyrlary óz maqalalaryna arqaý etip ustanady. Bul ókinishke qaraı, búgingi ásiredinshilderdiń de problemasy bolyp tur, arabtyń sózderin sol kúıi aıtyp, qazaqsha balamasyn qoldanýdan tartynshaqtaýy jalań elikteýshiliktiń bir kórinisi bolsa kerek.

Qazaq qyzdarynyń quqy

Alash kósemsózinde eń ótkir qozǵalǵan taqyryptardyń biri qazaq qyzdarynyń quqy taqyryby boldy. Óıtkeni sharıǵatty jamylyp, jas qyzdardyń quqyn taptaý, bilim bermeı, ózinen tym úlken shaldarǵa turmysqa berý sol zamannyń ózekti máselesi bolyp turǵan edi. Sonyń mysaly retinde «Aıqap» jýrnalynda jaryq kórgen «Qazaqtyń qudalyǵyndaǵy kemshilikter» atty maqalasynda Shahmardan Áljanuly: «Iakı birdi-jarym 13-14- ke kelgenshe berilmeı otyrǵan qyzy bolsa, sol kezde beısharanyń mańdaıynyń soryna qaraı, bir baıshykeshteý shaldyń qatyny ólip qalsa, kedeı máz-máıram bolyp qýanyp, álgi beıbaq shalǵa malǵa satyp, jańa pisken almasyn ıtke jegizip, ósip jetilip kele jatqan báısheshegine zar qoıyp, soldyrtyp sýaltady, – dep kúıine kele, – hat tanytyp, kámeletke keltirip, balıǵatqa toltyryp, oń men solyn, aldy men artyn baıqaǵan soń, ózderiniń yqtııary boıynsha duǵagóı ata-analary quda bolyp, sonan soń osy kúngi kór-jer, ony-muny ǵuryptaryn istep, qyzyqtaryn kóre berse, ıgiliktiń erte-keshi bolmaıdy» dep usynysyn bildiredi. Al «Qazaq qyzdarynyń atalaryna» atty maqalada qazaq jýrnalıst qyzdarynyń kóshbasshylarynyń biri Saqypjamal Tileýbaıqyzy barsha zamandas qurbylarynyń atynan qazaq qaýymyna bylaısha úndeý tastaıdy: «Qymbatty atalar! Biz daǵy sizderdiń er balalaryńyz sekildi balalaryńyzbyz. Olar sııaqty bizder de bilimdi, úlgili bolyp, nadan bolmaı, tárbıeli bolsaq, sizderge abyroıly bolmas pa edik? Er balany artyq kórip tárbıe qylsyn da, qyz balany kem kórip, tárbıe qylmasyn degen sharıǵat bar ma?» deı kele qazaq turmysqa yqtııarymen shyǵý, bilim alý syndy quqyǵyn sózine arqaý etedi.

Medrese ashý men onyń negizgi mindetteri haqyndaǵy maqalalar

Alash qaıratkerleri zaman talabyna laıyq, halyqty saýattandyrýǵa kómektesetin, qarapaıym halyqqa qoljetimdi medreseler kerek dep sanady. Kórshi tatar, noǵaıda myńdap sanalǵan olardyń qazaq jerinde asa kóp emese ekenine, bar bolǵannyń ózinde shynaıy ustaz ben ekijúzdi moldasymaqtardy ajyrata almaýshylyq, balany medresege bil dep beretin kókiregi oıaý ata-ananyń kóp bolýy kerek ekendigin tilge tıek etedi. «Jaman taǵylymymyzdy tastasaq, birimizdiń aıtqanymyzdan birimiz shyqsaq, orynsyz jerge qutymyzdy sarp qylmasaq, halyq paıdasyn oılap, ortaǵa meshit medrese saldyryp, balalardy usyl taǵylym jónimen oqyttyrsaq, kitaptar, gazetter, jýrnaldar shyǵarsaq, maǵariptiń birinshi baspaldaǵyn basqan bolar edik» dep, «Aıqapqa» shyqqan «Musylmandar tirshiligine tıisti máseleler. Qazaq halqyna birer sóz» atty maqalasynda Erjan Qulaqbaıuly óz armanyn bildiredi. [4, 78-b.] Alaıda, bári de biz oılaǵandaı ońaı emes edi, Patshaly Reseıdiń buǵan qatysty óz ustanymy boldy. «Búkil ulysqa bir meshit, bir mektep qana ashý nızamyn (erejesin) halyq unatpady. Osy nızam arqyly qazaqtardyń kóbirek jerinde astyrtyn meshit medreseler salynýynyń áleginen jurt penen húkimet arasynda janjaldar shyqqandyǵyn túsindirdi» deıdi, Qarataev myrza óz sózinde. [4, 56-b.] Iaǵnı, ol almaǵaıyp zamanda medrese ashýǵa da tyıym salǵan úkim shyǵady. Soǵan qaramastan, múmkindik bolǵan jerde onyń sanyn kóbeıtýge úndegender az bolmady. Máselen, «Dala ýálaıaty» gazetinde jaryq kórgen «Qazaqtyń medrese ashqandary» jáne «Qazaqtar ózderiniń balalaryn qalaısha oqytatuǵyndarynyń baıany» atty maqalalary da osy taqyrypty arqaý etip: «Eger de medrese salsańdar, bul medrese sizderge kóp paıda keltirer. Medreseler adamǵa bilim berer. Qalaısha jaqsy turmaq jaıynan, dúnıe týrasynan hám sharýa týrasynan» dep oıyn qorytady. [4, 31-b.] Osylaısha olar qazaq balasyn ári saýatty, ári bilimdi etip, ári ózge dinge kirip ketýden saqtaǵysy kelgen edi.

Qazaq jerindegi din tarıhyna baılanysty tanymdyq maqalalar

Din tarıhyna, dástúrli dinge baılanysty tanymdyq maqalalar da qazaq rýhanııaty úshin kerek edi. Alash kósemsóz sheberleri bul keńistikti de bos qaldyrmady. Máselen, Mirjaqyp Dýlatuly «Qazaq» gazetinde «Oqshaý sóz. Haziret Sultan» atty maqalasyn jarııalap, Qoja Ahmet Iassaýı kesenesiniń tarıhyna toqtalsa, Muhametjan Tynyshbaıuly qazaqtyń tarıhynan, sonyń ishinde ǵasyrlar boıy ustanǵan dinı de tanymynan da habar berer ocherkter ıklin jarııalaǵan. Al «Oqytý haqynda Sharıǵat ne aıtady?» maqalada A.Júsipuly dindi túsindire otyryp, «Dúnıe, aqıret isterimiz ǵylym, bilimge baryp tirelgendigin bilimdi bolýǵa, nadan qalmasqa buıyrǵan», dep ǵylym-bilimge shaqyrady. [4, 79-b.]

Ulttyq dinı erkindik máselesi

Joǵary atalǵan dinge, dilge qatysty taqyryptardyń barlyǵy túptep kelgende qazaqtyń dinı erkindigi máselesinen týyndap jatqany anyq. Senim erkindigi bolmaıynsha, quldyq sananyń bekýine sebep kóbeıe beretinin Alash zııalylary tereńnen túsindi. Dinı erkindikti shekteý, ata-baba dininen alastatý kún tártibindegi ózekti problemalardyń birine aınaldy. «Qazaqtar húkimetke neǵurlym týra, neǵurlym dostana bolsa da, húkimet olarǵa soǵurlym nashar ister qylady... 1905 jylǵa deıin qazaq balalaryn orta, hám joǵary mektepterge kirýge qyzyqtyratyn edi. Osy jolmen olardyń ulttyq turmystaryn sóndirýge, hám eptep eptep ózge dinge salý jaǵyn qarastyrdy. Endi qazirgi kezde odan da nasharlady, bir jaǵynan, olarǵa óz dinderimen turýǵa erik bermedi, ekinshi jaǵynan olardyń húkimet mektepterinde ǵylym-bilim, óner alýlaryna jol ashyq emes...» delinedi «Aıqapta» jarııalanǵan «Keńes jıylysy» atty maqalada. Al Dosan Amanshın bolsa: «...Rossııanyń ishinde jıyrma mıllıon musylmanǵa seziktený bastaldy» dep kúıinip, dinı erkindiktiń shektelip jatqanyna qynjylys bildirip, bul oıyn bylaısha negizdeıdi: «Stepnoe polojenıeniń 136-statıasynda qazaq júrgen jerde bóten patshanyń adamy, hám hrıstıan dininde bolmaǵan adam jer satyp almasyn degen» dep, óz eli men óz jerinde dinı alalaýshylyqtyń eń soraqy túrin kórip otyrǵan qazaqtyń jaıyn baıandaı kelip, kelesi qaýipti baıandaıdy: «18 ııýnde tórtinshi Dýmada zakon bolyp shyqty. Samarqand oblysynda qazyna sý shyǵaryp, aryq tartqan, buryn shól, endi egin egip, maqta salatyn jaqsy jer hrıstıan dinindegi adamǵa ǵana berilsin dep». [4, 63-b.] Kórip otyrǵanymyzdaı, qazaqty dininen aıyrý úshin tirshiligine qajet qarapaıym dúnıelerdiń ózine shekteý qoıyp tastaǵan kezder bolǵan.

Dinı fanatızm men formalızmge boı urýdy synaý

«Shynynda da burynǵylar dindi syrtqy formaǵa qarap ólshegendikten, oryssha oqyǵandarǵa salqyn qaraıtyn edi». Bul «Aıqap» jýrnalyna shyqqan «Úlken kisilerimizde kishkene minez» atty maqaladan úzindi. Qazirgi formalıster sııaqty, syrt kıimge qarap, onyń ımandylyq dárejesin ólshep-pishetinder ol zamanda da tabylǵan eken. [4, 85-b.] «Qazaq qaryndastaryma» atty maqalada Faısálirahman Jıhandarov sharıǵatpen haram dep otyrmaı, gazet-jýrnal oqyp, qoǵam ómirine aralasýǵa shaqyrady: «Bul zamanda halyqtyń ǵylym, óner dárejesi, hám kitaptardyń kóptigi-azdyǵymen baıqalady. Baǵyzy bir moldalar gazet-jýrnal sharıǵatta joq, ony oqýǵa bolmaıdy dep ataıdy. Bular buryn gazet kórmegendikten, ony ne ekenin bile almaı qapalanyp aıtady. Bolmasa gazet sharıǵat qosýy boıynsha paıdaly sanalady» dep jastardyń sanasyna sańylaý túsirgisi keledi. [4, 76-b.] Baıqasaq, búgingi keıbir ásiredinshilder de teledıdar kórýdi haram dep, tipti dalaǵa laqtyryp tastap júrgenderge de, búginginiń adasqan «moldalary» ony haram, sharıǵatta joq dep uǵyndyrǵanynan ekeni aıdan anyq dúnıe.

Baıqap qarasaq, bir ǵana din taqyrybyna qatysty ondaǵan máseleler qazaq jurtshylyǵyn alańdatqan eken. Al endi Alash kósemsóz sheberleri osy dinı máselelerdi qalaı sheshpek boldy degen suraqtyń jaýabyna kelsek. Merzimdi baspasózde jaryq kórgen maqalalarǵa júginsek, Alashorda úkimeti men ult lıderleri bul máselede qol qýsyryp, qarap qalmaǵan, túıitkilderdi birneshe jol arqyly sheshpekshi bolǵan. Máseleni sheshý barysy zaıyrlylyq pen demokratııalyq prınıpterge arqa súıep, ulttyń aýyzbirligine úmittene otyryp, birneshe tarapta qatar júrgen.

Pýblııstıka kúshimen mynadaı dúnıelerge sheshim izdeldi:

Otarshy eldiń ımperııalyq saıasatynyń bir tarmaǵy bolǵan shoqyndyrý saıasatynyń quıturqy joldary men onyń aldyn alý sharalarynan habardar etý;
Qý, óz qulqynyn oılap, dindi burmalap jetkizýshilerdi baspasóz arqyly áshkereleý;
Dinı-aǵartýshylyq maqalalaryn jarııalaý;
Zaman talabyna kelmeıtin eski ádetterden arylýǵa úndeý.

Bul pýblııstıkalyq dúnıeniń barlyǵy derlik ótkir til, naqty derek, shyn janashyrlyqpen jazylǵan maqalalar edi. Din problemasyn áleýmettik, ekonomıkalyq máselege tikeleı jol ashqan jer máselesinen, otarlaý saıasatynan bóle-jara taldaý jáne túsiný múmkin emes. Mysaly, «Qazaq túrkilerinde úılený» maqalasynda burynǵy zamandaǵydaı qalyń mal tóleıtin jer keń, sý mol bolmaǵandyqtan, jaǵdaıy nashar jigitter qyryq-elýge deıin jaldanyp jumys jasap, qalyńdy tóleýge májbúr ekenin aıta kelip, onyń jaman saldaryna bylaı toqatalady: «Jetisý oblysynda, Almaty tóńireginde Esik esimdi stanııada bir jyl ishinde on bes, on alty jan din tastady. (Osylaısha) Haqolda jalshy bolyp júrip, qatyn ala almaǵan jigitter endi bir amal tapty. Bireýdiń qatynan azǵyryp, ertip alady da, kelip shoqynady», dep Sabyrjan Alqormashy atty avtor kúıinip qalam terbeıdi. [4, 82-b.]

Al zamanǵa ileskisi kelmegen kertartpa eski ádetter, dáýiri ótken dinı senimder haqynda da ay shyndyqtar baspasóz betin kórgen. Máselen, sarttyń basyn aınaldyrǵan qý moldalar men qazaqtyń basyn aınaldyrǵan baqsylar týraly «Túrkistan ýálaıaty» gazetinde Jazýshy Baısalbaı atty jýrnalıst bylaı dep jazǵan: «Sarttyń qatyny moldaǵa júgirse, bizdiń qazaqtyń qatyny baqsy kórse, jeıtin asyn tastap júgiredi... Ózi kelerde anadaı jerden qolyna uzyn taıaǵyn ustap, boz atqa minip, basyna aq sálde salyp, aıǵaılap, jurttyń qutyn alyp, aýyldy úsh jola aınalyp, shaýyp júrip júrip, onan soń aýylǵa kelip túsedi. Áne, onan soń bizdiń qazaqtyń jas kelinshegi úıdi shyr kóbelek aınalyp otyryp alyp, tapqan, jasyrǵanyn baqsynyń aldyna ákelip salyp, baqsyny sóılete bastaıdy. Baqsy aýzyna kelgenin ottap-ottap, aýylda bir-eki kún toqtap, oljasyn kóbeıtip alady». [4, 13-b.] Týra osy máselege «Dala ýálaıatynda» jarııalanǵan «Baqsylar, dýanalar» maqalasyn jatqyzýǵa bolady. Onda baqsylardyń qoǵamdaǵy suranysynyń sebepterine toqtalyp, keıbiri tuqym qýalaǵandyqtan baqsylyqpen aınalyssa, keı adamdardyń jaǵdaıy nashar bolǵan soń, kún kórý úshin baqsy bolatynyn aıtyp qana qoımaı, qoǵamnyń oı-sanasynyń birtindep ósip jatqanyn myna sózben dáleldeıdi: «Osy ýaqytta baqsylar azaıyp bara jatyr. Qazaqtar bularǵa kóp ılanbaıdy. Buryn baqsy degen ataqty jaqsy kórer edi, qazirde mundaı ataqty uıat kóredi. Mysaly, jeńil minezdi kóp sóıleıtuǵyn tantyq adamdy ádipsizdigin kórsetpek úshin «baqsy» dep ataıdy». [4, 22-b., 24-b.] Iaǵnı kósemsóz sheberleri dýana men baqsyny synap qana qoımaıdy, olardyń qoǵamdaǵy róliniń birte-birte qadirsizdenip, pir tutatyn emes, qaıta uıalatyn obrazǵa aınalyp bara jatqanyna nazar aýdartyp, sondyqtan da olardan aýlaq bolýǵa úndeıdi. Birte-birte ondaı dúmshelerdiń quıturqy áreketterinniń ara-jigin qalyń buqara ajyrata bastaıdy. «Jas azamat» gazetiniń 1918 jyldyń úshinshi sanynda: «Qarataýdyń qojasyna sıyný ańqaý qazaqtyń tabıǵaty bolýshy edi. Biraq, zemstvo ondaı sıynýdy kótermeıdi. Ańqaý elge aramza molda bolýdyń zamany ótken» deýi sondyqtan. [7]

Al saıası belsendilik kúshimen dinge qatysty máselelerdi Alash qaıratkerleri kelesideı joldarmen sheshpekshi boldy dep júıeleı alamyz:

Qazaqtyń tól múftııatyn qurý (Nátıjesinde Alash belsendisi Ǵumar Qarash alǵashqy qazaq múftıi bolady);
Dinı quqyq týraly keńester ótkizý;
Musylmandar múddesin qorǵar saıası uıymdar qurý;
Eldiń damý baǵytyna saı dinniń ıdeologııalyq rólin anyqtaý.

Osylaısha ulttyń dinı tutastyǵy eldiń jarqyn bolashaǵynyń kepili ekenin tereń túsinip, osyǵan qatysty málelerdi sheshýde aıanbaı ter tógip, ultshyldarymyz ózderiniń qaıtpas qaısarlyǵy men tabandylyǵyn kórsetti. Dinı quqyq týraly keńesterdiń nátıjeleri de baspasózde jarııalanyp turdy. Máselen, «Aıqapqa» shyqqan «Qazaqtardyń dini, quqyq hám jer haqyndaǵy ózara keńesteriniń qorytyndysy» týraly maqala osyǵan dálel.

Mustafa Shoqaı Túrkistan musylmandary (ıaǵnı orys emes halyqtary) quryltaıyn ótkizýdi qolǵa alǵan eki saıası uıymnyń biri “Shora-ı-ıslamııany” (“Musylmandyq keńesi”) basqardy. (“Ýlema jamııaty” – “Ǵulamalar odaǵynyń” jetekshisi Seráli Lapın edi). Quryltaı saılaǵan Túrkistan musylmandarynyń keńesi “Mıllı márkázı” (“Ulttyq ortalyq”) quramyna kirdi, onyń tóraǵalyǵyna saılandy. Tórtinshi Memlekettik Dýmanyń Musylman frakııasynda uıymdastyrý bıýrosynyń hatshysy bolyp istedi. [8]

Sońǵy másele, ıaǵnı eldiń damý baǵytyna saı dinniń ıdeologııalyq rólin anyqtaý jaıy ońaı sharýa bolmady. Óıtkeni, ol kezdegi dinı senimniń ala-qulalyǵy osylaı deýge negiz bolady. Oqyǵan bir zııalynyń sharıǵatty qoǵam ómirinen bite qaınatyp kórgisi kelse, ekinshi bir top eýropalyq damý jolyna túsý úshin qazaq qoǵamy zaıyrlylyq pen órkenıettilik qundylyqtaryna jaqyndap, kertartpa, aqyl-oı tusaýshysy bolǵan keıbir dinı dogmalardan barynsha aýlaq damý kerek ekenin túsindi. Sultanmahmut Toraıǵyruly «Álıhannyń Semeıge kelýi» atty maqalasynda Álıhannyń: «Túrkistanmen birge avtonomııa alý – qoıny-qonyshyńa tas toltyryp, Ertiske súńgýmen bir esep. Tashkent gorodskoı ýpravasynda sarttyń glasnyılary, «obaǵa qarsy em qylý Qudaıdyń qudiretine qarsylyq kúná bolady, em keregi joq» dep jasaǵan qaýlylary avtonomııa arbasyna esek pen túıe jegilip, ońbaıtyndyqty kórsetedi» dep baıandama jasaǵanyn jazady. [5] Alaıda, buny qate túsinip, sharıǵattan alystaǵan qoǵam qurýǵa haqymyz joq dep urandatýshylar da tabylǵan. Máselen, «Aıqapta» jarııalanǵan «Qazaqtardyń dini, quqyq hám jer haqyndaǵy ózara keńesteriniń qorytyndysy atty maqalada «Bul týradaǵy Álıhan Bókeıhanovtyń qazaq úshin qazaqtyń ádet-ǵurpyn saqtaý kerek» degen pikirin keńes májilisi teris dep tapty. Onyń sottardan áldeqashan joǵalǵan ádetti qorǵashtaýy aqyrynda baryp qazaqtardy basqa musylmandardan ajyratyp, dinderinen aıyryp, orystandyrý polıtıkasyna mýnafyq bolyp shyǵady», deıdi. [4, 68-b., 69-b.] Iaǵnı ol top sharıǵat jolynan irgeni alystaý salýdy Patshaly Reseıdiń shoqyndyrý saıasatyna qulash urýmen teń dep túsingenin kóre alamyz. Álıhan Bókeıhannyń bul ustanymyna Eýropanyń damý jolyn jan-jaqty zertteýi, onyń ishinde 1871 jyly Parıj kommýnasy dekretiniń birinshi tarmaǵynda shirkeý men memleketti bólip tastaýy qosymsha týraly derek sebep boldy dep oılaımyz.

Zaıyrlylyq jolyna tústik dep júrgende, álemdegi dinı jaǵdaıdyń kúrdelenýimen, dinı fanatızm máselesi búgingi tańda qaıta kún tártibine shyǵyp tur. «Qazaq qoǵamyndaǵy ıslam faktory týraly sóz qozǵaǵanda, bizdiń elde ol buryn eshqashan ekstremızm men fanatızm sıpatyn almaǵanyn eskerý kerekpiz» deıdi dintanýshy professor A.M.Daıyrova óziniń «Qazaqstannyń saıası úrdisindegi ıslamdyq faktor» atty kitabynda. [9, 114-b.] Alashtanýshy ǵalym Qaırat Saqtyń pikirinshe: «Halyqtyń tutastyǵy men dinniń tutastyǵy jáne memlekettiń tutastyǵy arasynda tikeleı táýeldi baılanys bar». Osy tereń de, názik baılanysty paıdalanyp, óziniń jymysqy áreketterimen el ishinde búlik shyǵaryp, qarapaıym halyqtyń berekesin qashyryp júrgender ókinishke qaraı, jyl ótken saıyn kóbeıip keledi. Olar ózge eldiń ıdeologııasyna qyzmet etip jatqanyn túsingisi kelmeıdi.

Álemdegi kez kelgen eldiń dinge qatysty memlekettik saıasatynda onyń tarıhı-mádenı-rýhanı damýynyń erekshelikteri, qoǵam men dinniń ishki qurylymdyq ózgeshelikteri mindetti túrde eskeriledi. Elbasy Nursultan Nazarbaev: «Biz musylman úmbetiniń bir bóligi ekenimizdi maqtan tutamyz. Ol – bizdiń dástúrimiz. Biraq bizde zaıyrly qoǵamnyń dástúrleri de bar ekenin, Qazaqstan zaıyrly memleket ekenin umytpaýymyz kerek. Biz eldiń dástúrleri men mádenı normalaryna sáıkes keletin dinı sana qalyptastyrýymyz kerek». Osylaısha ol ishine iritki salýdyń bir joly, «syrttan yqpal etýdiń bir tásili: ol jat dinı ilimderdi bizge taratý» ekendigin eskertti. Dintaný ınstıtýtynyń professory Baqytjan Satershınovtiń pikirinshe, ulttyq dástúr men mádenıetti, memlekettiń zaıyrly qaǵıdattaryn teriske shyǵaratyn, óner men ádebıetti moıyndamaıtyn, ǵylym men fılosofııany tutastaı «adasýshylyq» dep esepteıtin, tanym barysynda aqyldyń rólin meılinshe tómendetip, tek býkvalızm men dogmatızmge súıenetin, taqýalyǵyn tákapparlyqpen dáriptep, basqa pikir men ómir tártibin ustanatyndardy kúpirlik dep sanap, júregindegi izgilikti qatygezdikke aıyrbastap úlgergen ásiredinshilder aramyzda júr. [10] «Ásire qyzyl tez ońar» degen qazaq maqalyna saı, olardyń jasandy, adamzat sanasy men ult damýyna qaıshy qasań qaǵıdalarynyń aldy or ekeni belgili, biraq sol «orǵa» ózderimen birge qanshama kózi ashyq, kókiregi oıaý, biraq tájirıbesi az jastarymyzdy ala ketetini beımálim bolyp tur. Sondyqtan, Alashtyqtar alańdaǵan, búgingi qazaq qoǵamy ýaıym jegen bul ózekti máseleniń tek qana zaıyrly bilimmen sheshe alatynymyz anyq. Qoǵam alǵa damýy úshin eski qatelikti qaıtalaýyna jol joq bolsa kerek. Alash arystarynyń da ósıeti de sol bolatyn.

Alma SAILAÝQYZY,

L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-niń PhD doktoranty

Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi