Qazirgi dinı, saıası ahýaldyń kúrdeli kezeńinde Alash zııalylary ustanǵan memleketshildik, ulttyq salt-dástúr men ádet-ǵurypty dáripteý, din birligi ıdeıalary ózektiligin joıǵan joq Azattyqtyń altyn besigi bolǵan Almaty shaharynyń Ulttyq kitaphanasynda qalalyq Din isteri basqarmasy jáne «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Alash Orda»: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti.
Jıynǵa UǴA akademıgi Hangeldi Ábjanov, ónertaný ǵylymynyń doktory Shaızada Toqtabaeva, tarıhshy Danagúl Mahat, jas ǵalymdar jáne Alash arystarynyń urpaqtary qatysty. Jıyndy ashyp, kirispe sóz sóılegen kitaphana dırektory Janat Seıdýmanov rýhanı jańǵyrý máselesinde kitaphananyń alar orny mańyzdy ekenin aıta kelip, kıeli ordanyń atqarar jumystarynyń qatarynan Alashqa keń oryn baryn jetkizdi. Al jıynnyń moderatory tarıhshy Hangeldi Mahmutuly búgingi rýhanı jańǵyrý tusynda Qazaq eliniń máńgilik el bolýyn kózdegen Alash ıdeıasynyń ózektiligi arta túskenin atap aıtty. Ǵalymnyń aıtýynsha, qazirgi dinı, saıası ahýaldyń kúrdeli kezeńinde Alash zııalylary ustanǵan memleketshildik, ulttyq salt-dástúr men ádet-ǵurypty dáripteý, din birligi ıdeıalary ózektiligin joıǵan joq.
Konferenııa eki sekııadan turdy: alǵashqy bólik «Alash ıdeıasynyń máni men qalyptasý kezeńi» dep ataldy da, onda ótken ǵasyr basyndaǵy qubylys bolyp engen alashtyq fenomenderdiń, olardyń ult paıdasyna tıgizgen úlesi saralandy.
Ónertanýshy Shaızada Toqtabaeva qazaqtyń birtýar ǵalymy Shoqan Ýálıhanovtyń jazbalaryndaǵy salt-dástúr men din máselelerine toqtalyp, kóshpeli halyqtyń dindi ustanýy ómir saltymen erekshe úılesim tapqanyna nazar aýdardy. «Búgingi jahandaný úrdisi jaılaǵan qoǵamda halyq óneri men ádet-ǵurpy ulttyq mádenıetimizdiń ózegi bolýy kerek», – dedi ǵalym. «Reseı ımperatrıasy II Ekaterına ıslam dinine qoldaý kórsetý saıasatyn ustandy» dep esepteıdi kezekti baıandamanyń avtory – Jezqazǵan tarıhı-arheologııalyq murajaıynyń bólim basshysy Qabdol Áýezov.
Onyń sebepterin baıandamashy bylaı túsindiredi: «birinshiden, patsha úkimeti qazaqtardy Reseımen tyǵyz baılanystyrmaq boldy. Bul rette moldalar tek qana Reseı tatarlarynan irikteldi. Ekinshiden, mundaı qadam jasaý qazaqtardyń Orta Azııadaǵy musylman ortalyqtarymen baılanysyn shekteýge tıis boldy. Úshinshiden, bul sharalar kóshpeli qazaqtardyń jaýyngerlik minez-qulqyn edáýir jumsartady dep uıǵaryldy. Sondyqtan da qazaq dalasymen shekaralas jerlerdiń barlyǵynda da memleket qazynasy esebinen meshitter salyna bastady. Ádette ol meshitter patsha úkimeti ákimshiliginiń bastamasy nemese qazaq handary men sultandarynyń jáne starshyndarynyń ótinishi boıynsha bekinister janynan salyndy». HH ǵasyr basynda qazaqtyń dástúr-salty men ómirine úlken ózgerister alyp kelgen dinı saıasattyń astaryn jaqsy túsingen Alash qaıratkerleri bul úrdiske belsene qarsy turdy. Olar din men memleket bólek bolýy tıis dep, zaıyrly memleket qurýdy maqsat tutty.
Bul týraly konferenııa barysynda ádebıettanýshy Baýyrjan Segizbaev Alash zııalylary qazaq dalasyna mıssıoner tatar moldalaryn jiberip, halyqtyń aqyl-oı, sanasyn dinmen shyrmaý arqyly óziniń saıası múddesin iske asyrýdy kózdegen otarshyl bıliktiń jymysqy saıasatyn qatal áshkerelegenin alash qaıratkerleriniń sózderinen dáıek keltire otyryp aıtyp shyqty. Sol kezde de «óleń aıtý, kúı tartý kúná» dep, eldi azǵyrǵan «ýkaznoı» moldalar az bolmaǵan. «Ýkaznoı» moldalardyń áshkere qylyqtary týraly Qurbanǵalı Halıdı kitabynda az jazylmaǵan», – deıdi magıstr, National Digital History portalynyń shyǵarýshy redaktory Z. Kárimhan.
Solaı bola tura, «ýkaznoı» molda atanǵan keıbir adamdardyń úlken qaıratkerge aınalǵanyn kórýge bolady dep, Zaısan óńirinde ótken Bekmuhambet Satypaldyulynyń ómiri men qyzmetinen tarıhı áńgime shertti. «Dinı otarlaý mıssııasy jáne Naýan haziret» atty baıandamasynda avtor Alash zııalylarynyń dinı kózqarasyna odan buryn ómir súrgen jáne ult bolashaǵy úshin kúresken Naýryzbaı Talasuly men Shaımerden Qosshyǵululynyń ómirdegi erlikterin baıandap berdi. Konferenııanyń «Alash jáne ulttyq ıdeıa» atty ekinshi sekııasynda ǵalymdar din men dil tazalyǵy úshin arpalysqan Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhan, Ǵumar Qarash, Smaǵul Sádýaqasov syndy qaıratkerlerdiń aǵartýshylyq kúresteri jaıynda keńinen maǵlumattar keltirdi. «Smaǵul Sadýaqasulynyń qazaq balalarynyń bolashaǵy úshin atqarǵan ushan-teńiz eńbegi esh umytylmaıdy» deıdi tarıhshy D. Mahat.
Ǵalymnyń aıtýynsha, oqý-aǵartý salasynda jaqsy mektep, sapaly oqýlyq, bilimdi muǵalim – úshtaǵanynyń qalyptasýyna alańdaǵan Smaǵul arystyń «Oıan qazaq, qorǵan qazaq» dep, eldi bilimge, birlikke úndegen ıdeıasy búgingi kúni de úlgi tutýǵa laıyq. Alash arystarynyń sońǵy tuıaǵy Qaıym Muhamedhanovtyń ǵylymı murasy men qyzmeti jaıynda qaısar tulǵanyń qyzy Dına Qaıymqyzy mazmundy baıandama jasady. Óziniń ustanymynan bir qaıtpaǵan Qaıym Muhamedhanovtyń ár basqan qadamy urpaqqa ónege deıdi arystyń qyzy. Professor D. Muhamedhan jıyn barysynda esh jerde áli jarııalanbaǵan tarıhı fotosýretpen tanystyrdy, onda 1911-1912 jyldarda Semeı qalasynda Alash qaıratkerleriniń jas shaǵy beınelengen. NDH portaly bul týraly aldaǵy ýaqytta arnaıy maqala ázirlep jarııalaıtyn bolady.
«Alash murasy – máńgilik qundylyq. Bolashaǵy bar eldiń muraty máńgilik qundylyqtarǵa negizdelýge tıis. Rýhanı jańǵyrý da osy murattarmen tyǵyz baılanysty. Básekege qabiletti, damyǵan 30 eldiń qataryna biz óz tilimizben, dilimizben kirýimiz qajet. Sondyqtan biz Alash ıdeıalaryn tereń uǵynyp, olardy basshylyqqa alsaq eshqashan adaspaımyz» dedi jıyndy qorytyndylaǵan Hangeldi Ábjanov.
Shara barysynda «Adyrna» qoǵamdyq birlestigi ekspedıııa uıymdastyryp, sonyń nátıjesinde ázirlengen «Alash arystary: ulttyq dástúr jáne din» atty derekti fılmi kórsetildi. «Semeı, Pavlodar, Astana, Qaraǵandy, Jezqazǵan, Qarqaraly, Baıanaýyl óńirin aralap qundy da qajetti derekterdi jınaǵan ekspedıııanyń qorjyny toq» deıdi birlestik jetekshisi Arman Áýbákir. Aldaǵy ýaqytta da birlestik jumysyn jandandyryp, respýblıka boıynsha iri ekspedıııa uıymdastyrý kózdelgenin jetkizdi.
Sondaı-aq ult keleshegi úshin tıtimdeı eńbek etip «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi atynan konferenııaǵa qatysqan ǵalymdarǵa alǵyshattar men sertıfıkattar tapsyryldy.
Zańǵar KÁRIMHAN,
"National Digital History" portalynyń
shyǵarýshy redaktory
