Ulttyq kitaphanada Almaty qalasy Din isteri basqarmasy jáne «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń uıymdastyrýymen «Alash Orda»: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti. Jıynǵa UǴA akademıgi, tarıh ǵylymynyń doktory Hangeldi Ábjanov, ónertaný ǵylymynyń doktory Shaızada Toqtabaeva, tarıhshy Danagúl Mahat jáne Alash arystarynyń urpaqtary men zııaly qaýym ókilderi qatysty.
Jıyndy ashqan tarıhshy H.Ábjanov búgingi rýhanı jańǵyrý tusynda Qazaq eliniń máńgilik el bolýyn kózdegen Alash ıdeıasynyń ózektiligi arta túskenin atap aıtty. Ǵalymnyń aıtýynsha, qazirgi dinı, saıası ahýaldyń kúrdeli kezeńinde Alash zııalylary ustanǵan memleketshildik, ulttyq salt-dástúr men ádet-ǵurypty dáripteý, din birligi ıdeıalary ózektiligin joıǵan joq.
Konferenııanyń «Alash ıdeıasynyń máni men qalyptasý kezeńi» atty birinshi sekııasynda sóz alǵan ónertanýshy Sh.Toqtabaeva qazaqtyń birtýar ǵalymy Shoqan Ýálıhanovtyń jazbalaryndaǵy salt-dástúr men din máselelerine toqtalyp, kóshpeli halyqtyń dindi ustanýy ómir saltymen erekshe úılesim tapqanyna nazar aýdardy. «Búgingi jahandaný úrdisi jaılaǵan qoǵamda halyq óneri men ádet-ǵurpy ulttyq mádenıetimizdiń ózegi bolýy kerek» dedi ǵalym.
HH ǵasyr basynda qazaq dalasynda patshalyq Reseıdiń otarlyq saıasatyna baılanysty din máselesi ýshyǵa tústi. Kóshpeli eldiń jaýyngerlik rýhyn basyp-janshyp, ózine baǵyndyrý úshin otarshyl bılik dindi paıdalanǵany belgili. Qazaqtyń dástúr-salty men ómirine úlken ózgerister alyp kelgen dinı saıasattyń astaryn jaqsy túsingen Alash qaıratkerleri bul úrdiske belsene qarsy turdy. Olar din men memleket bólek bolýy tıis dep, zaıyrly memleket qurýdy maqsat tutty. Alash zııalylary qazaq dalasyna mıssıoner tatar moldalaryn jiberip, halyqtyń aqyl-oı, sanasyn dinmen shyrmaý arqyly óziniń saıası múddesin iske asyrýdy kózdegen otarshyl bıliktiń jymysqy saıasatyn qatal áshkereledi. Sol kezde de «óleń aıtý, kúı tartý kúná» dep, eldi azǵyrǵan «ýkaznoı» moldalar az bolmaǵan.
Konferenııanyń «Alash jáne ulttyq ıdeıa» atty ekinshi sekııasynda ǵalymdar din men dil tazalyǵy úshin arpalysqan Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhanuly, Ǵumar Qarash, Smaǵul Sádýaqasov, Naýan haziret syndy qaıratkerlerdiń aǵartýshylyq kúresteri jaıynda keńinen maǵlumattar keltirdi. «Oıan qazaq, qorǵan qazaq» dep, eldi bilimge, birlikke úndegen Alash zııalylarynyń ıdeıalary búgingi kúni de úlgi tutýǵa laıyq. «Alash murasy – máńgilik qundylyq. Bolashaǵy bar eldiń muraty máńgilik qundylyqtarǵa negizdelýge tıis. Rýhanı jańǵyrý da osy murattarmen tyǵyz baılanysty. Básekege qabiletti, damyǵan 30 eldiń qataryna biz óz tilimizben, dilimizben kirýimiz qajet. Sondyqtan biz Alash ıdeıalaryn tereń uǵynyp, olardy basshylyqqa alsaq eshqashan adaspaımyz» dedi jıyndy qorytyndylaǵan Hangeldi Ábjanov.
Sharaǵa qatysýshylarǵa «Alash arystary: ulttyq dástúr jáne din» atty derekti fılm kórsetildi. Jıyn sońynda «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń jetekshisi Arman Áýbákir konferenııaǵa qatysqan ǵalymdarǵa alǵyshattar men sertıfıkattar tapsyrdy.
Dına Imambaeva, "Ana tili".
