Jańartylǵan energııa kózderi týraly ne bilemiz?

1315
foto ashyq aqparat kózinen alyndy
foto ashyq aqparat kózinen alyndy

Bir kezderi adamdar ózderiniń energetıkalyq qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin jerdiń tabıǵı júıelerine súıendi. Qýatty jáne turaqty energııa kózderin izdeý XVIII ǵasyrdyń aıaǵynda bastalyp, HIH ǵasyrdyń basyna deıin jalǵasqan ónerkásiptik revolıýııa kezinde bastaldy. Alǵash ret adamdar energetıkalyq qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin qazba otyndaryn kóp mólsherde jaǵa bastady. Tek 1970 jyldary qazba otynyn qoldanýmen baılanysty kúrdeli máseleler tanyla bastady. Munaı óndirýshi elder óz ónimderi úshin kóp aqsha talap ete bastady. Degenmen, adamdar qazba otynynyń quny tómendemegen jaǵdaıda ne isteıtinine kúmándana bastady. Osyǵan baılanysty balamaly energııa kózderine degen qyzyǵýshylyq damı bastady. Adamzat uzaq ýaqyt boıy ártúrli energııa kózderin qoldanyp keledi, biraq olardy qoldaný aýqymynyń artýy qorshaǵan ortaǵa orny tolmas zııan keltiredi.

Tolyǵymen jańartylatyn resýrs nemese qubylys bola otyryp, balamaly energııa kózi kómirmen, tabıǵı gazben nemese munaımen jumys isteıtin dástúrli energııa kózin tolyǵymen almastyrady. Is júzinde taýsylmaıtyn nemese tolyǵymen jańartylatyn energııa resýrstaryn armandaı otyryp, adamdar energııany alýdyń, paıdalanýdyń jáne odan ári berýdiń perspektıvalyq tásilderin izdeýmen aınalysa bastady. Qazirdiń ózinde kóptegen elder memlekettik deńgeıde energııa shyǵynyn azaıtý maqsatynda, oǵan orasan zor qarajat jumsaı otyryp, ár alýan baǵdarlamalar engizýge májbúr. Qoǵamdaǵy áleýmettik shıelenis ómir sapasynyń tómendeýinen, halyqtyń tyǵyzdyǵy men mólsheriniń artýynan týyndaǵan. Sonymen qatar birinshi bolyp alternatıvti energııany tolyq damytqan eldiń álemde kóshbasshyǵa aınalatyny saıası faktor.

Energetıkalyq qajettilikterdi qanaǵattandyrýdyń negizgi kózi qazirgi ýaqytta úsh túrdegi energııa resýrstarynan alynady: sý, qazba otyny jáne atom ıadrosy. Búgingi kúni ýaqyt talap etetin balamaly túrlerge kóshý proesi baıaý júrýde, biraq qajettilikti túsiný kóptegen elderdi energııany únemdeıtin tehnologııalardy damytýǵa ıtermeleýde. Jyl saıyn adamzat jańartylatyn energııany kúnnen, jelden jáne basqa balamaly kózderden alady. Jańartylatyn energııanyń negizgi túrlerine kún energııasy, jel energııasy jatady. Al negizinen jańartylatyn energııa gıdroenergetıka, jel energııasy, kún energııasy, geotermaldyq qýat, bıomassa jáne tynys alý qýaty sııaqty turaqty kózderden alynady. Jańartylatyn energııa dep atalatyn barlyq energııa kózderi jerdiń tabıǵı júıelerimen qorektenedi. Munaı, tabıǵı gaz, kómir jáne ýran kenderi sııaqty qazba otyndarynan aıyrmashylyǵy, bul energııa kózderi sarqylmaıdy, sondyqtan olardy "jańartylatyn" dep ataıdy. 2019 jyldyń ózinde búkil álemde jalpy qýaty 200 GVt bolatyn jańartylatyn energııa nysandary (JEK) ornatyldy.

Kún energııasy jetekshi jáne taza energııa kózi bolyp sanalady. Búgingi kúni termodınamıkalyq jáne fotoelektrlik ádister jasalyp, elektr energııasyn óndirýde qoldanylady. Kún taza energııanyń sarqylmas kózi bola otyryp, adamzattyń qajettilikterin qanaǵattandyrýy múmkin. Kún jerdegi negizgi energııa kózi bolyp tabylady, óıtkeni jyl saıyn bizdiń planetamyzǵa shamamen 173 PW (nemese 173 mıllıon GW) kún energııasy túsedi, bul álemdik energııa suranysynan 10 myń ese artyq. Shatyrdaǵy nemese ashyq jerlerdegi fotoelektrlik modýlder jartylaı ótkizgishter - negizinen kremnıı arqyly kún sáýlesin elektr energııasyna aınaldyrady. Kún kollektorlary jylytý jáne ystyq sý óndirý, sondaı-aq kondııonerleý úshin jylý shyǵarady. Kún batareıalary bultty aýa-raıynda jáne tipti qar kezinde energııa shyǵara alady.

Jańartylatyn energııa kózderiniń taǵy biri jel energııasy. Jeldi qozǵaýshy kúsh retinde paıdalaný - ejelden kele jatqan dástúr. Jel dıirmenderi un tartý, aǵash kesý nemese sorǵy retinde qoldanylǵan. Qazirgi zamanǵy jel týrbınalary elektr energııasyn jel energııasynan óndiredi. Jel energetıkasy - jańartylatyn energııa kózderiniń qarqyndy damyp kele jatqan tehnologııalarynyń biri. IRENA-nyń sońǵy derekteri boıynsha, sońǵy jıyrma jyl ishinde qurlyqtaǵy jáne teńizdegi jelden energııa óndirýdiń álemdik qýaty 75 esege ósken. 1997 jylǵy 7,5 GVt-tan 2018 jylǵa qaraı shamamen 564 GVt deıin.

Kelesi jaǵartylǵan energııa - sý energııasy. Ejelgi Egıpet pen Rım ımperııasynda da sýdyń energııasy jumys mashınalaryn, sonyń ishinde dıirmenderdi basqarýǵa jumsalǵan. Orta ǵasyrlarda sý dıirmenderi Eýropada aǵash kesetin jáne ellıýloza-qaǵaz zaýyttarynda qoldanylǵan. 19 ǵasyrdyń aıaǵynan bastap sý energııasy elektr energııasyn óndirý úshin belsendi qoldanylady.

Geotermaldyq energııa. Geotermaldyq energııa elektr energııasyn óndirý úshin jerdiń jylýyn paıdalanady. Jer qoınaýynyń temperatýrasy jerdiń joǵarǵy qabattaryn jáne jer asty sý aıdyndaryn jylytýǵa múmkindik beredi. Olar taıaz uńǵymalardy paıdalanyp, topyraqtyń geotermııalyq energııasyn alady - bul úlken kapıtaldyq salymdardy qajet etpeıdi. Bul, ásirese, ystyq sý kózderi jer qyrtysynyń betine jaqyn ornalasqan aımaqtarda tıimdi.

Bıoenergııa. Bıoenergetıka ámbebap bolyp tabylady. Jylý, elektr jáne janarmaı qatty, suıyq jáne gaz tárizdi bıomassadan alynýy múmkin. Sonymen birge ósimdikter men janýarlardyń qaldyqtary jańartylatyn shıkizat retinde qoldanylady.

Dúnıe júzi elderi óz aldyna jańartylatyn energııa kózderine kóshýdiń úlken maqsattaryn qoıdy. 2020 jyly, pandemııa men ekonomıkalyq reessııaǵa qaramastan kóptegen qalalar, elder men kompanııalar dekarbonızaııalaý josparlaryn jarııalaýdy nemese júzege asyrýdy jalǵastyrdy. Úndistan 2021 jyly jańartylatyn energııaǵa eń úlken úles qosady dep kútilýde. Munda jel jáne kún sáýleleri boıynsha birqatar jobalardy iske qosý josparlanǵan.

Jobanyń maqsaty - EO-da 2030 jylǵa qaraı kómirtegi beıtarap keńistigin qurý. Ol úshin parnıktik gazdar shyǵaryndylarynyń kólemin 1990 jylǵy deńgeıden 40% azaıtý jáne jańartylatyn kózderden alynatyn energııa úlesin energııa tutynýdyń jalpy qurylymynda 32%-ǵa deıin arttyrý josparlanýda. Eýropalyq Komıssııanyń pikirinshe, bul maqsattarǵa jyl saıynǵy 260 mıllıard eýro ınvestıııasynyń kómegimen qol jetkizýge bolady. EO energetıkalyq júıesinde jańartylatyn energııa kózderiniń úlesi de únemi ósip keledi. Osylaısha, 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda EO-da elektr energııasynyń shamamen 40% jańartylatyn kózderden óndirilgen. Bul arada jańartylatyn energııa kózderin damytýǵa ınvestıııalardyń kóshbasshylary Qytaı, AQSh, Japonııa jáne Ulybrıtanııa bolyp tabylady. Jyl saıynǵy negizde taza energetıkaǵa ınvestıııalar 20 jyl ishinde 33 mıllıard dollardan 300 mıllıard dollardan asty.

Búgingi energetıka salasyna muqııat qarasaq, biz salanyń bolashaqtaǵy damýyndaǵy jedel transformaııanyń túrli belgilerin kóremiz. Dúnıe júziniń úkimetteri turaqty energııa kózderin jáne energııa júıelerin tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beretin tehnologııalardy alǵa jyljytý úshin zańdar qabyldaýda.

Gúldana Ermekqyzy

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy