Saıasy bar báıterek

1046

(Alaqandaı azasóz)

Amanjol Qoshanov... Kórnekti ekonomıst-ǵalym. Ulttyq Ǵylym akademııasynyń tolyq múshesi. Memlekettik syılyqtyń laýreaty. Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń túlegi. Klassıkalyq úlgidegi zerdeli zertteýshi. Ilgeridegi qunary qalyń ǵylymnyń kóriginde shyńdalǵan aıbarly akademık.
Tym jaqyn aralaspaı-aq júris-turysynan, is-qımylynan, bolmys-bitiminen, sóz saptaýynan ónege alatyn kósheli kisiler bolady. Biz, ǵylymnyń keıingi býyn ókilderi, Amanjol aǵany osylaısha tanydyq. Oılanbaı sóılemeıdi, tııanaqtamaı tujyrym jasamaıdy, teksermeı táýekel etpeıdi. Qysqasy, ár qadamyn anyq basady. Bir sharýany bastamas buryn elep-eksheıdi, baıqap-bezbendeıdi. Sondyqtan árbir sózi mirdiń oǵyndaı, árbir isi durystyq jolyndaı bop shyǵady. Zııalylardyń zııalysy degen uǵymǵa tolyq saı keletin qadirli qazaqtyń biri sol edi. Ǵylym akademııasy basshylarynyń biri bolǵan tusta, gýmanıtarlyq ǵylymdardyń órkendeýine aıryqsha úles qosty. Jas býyndy barynsha qoldaýǵa tyrysty.

Eldiń aldyna jarqyldap kóp júrgen joq. Sát saıyn suhbat berip, ózi týraly maqala jazdyrýǵa áýestenip, jýrnalısterdiń mıyn jeıtin daǵdydan meılinshe aýlaq boldy. Internetti jaqsylap súzip kórińizshi, ony shekten tys dáriptegen mardymdy birdeńe tabar ma ekensiz. Óıtkeni, ol óz salasynda laıyqty orny bar bedeldi ǵalym bolsa da, únemi qarapaıymdylyq qaǵıdasyn berik ustandy. Bylaısha aıtqanda, ádemi qartaıdy.

Bizdiń biletinimiz, Amanjol aǵa – áıgili Shal aqynnyń urpaǵy. Kádimgi «Saıasy joq báıterek, Sazdaýǵa bitken talmen teń. Jaqsy aǵańyz bar bolsa, Aldyńda sary belmen teń» dep jyrlaǵan Shal Qulekeulyn aıtyp otyrmyz. Shynynda da, jaqsy aǵamyz edi, kópke saıasy mol edi.
Keshe ǵana ataqty akademık ómirden ozdy. Sol baıaǵy Shal aqyn aıtqandaı:
Óttiń bir dúnıe óttiń-aı,
Teńsele basyp kettiń-aı...

Baqul bolyńyz, ardaqty azamat!

Baýyrjan OMARULY

Pikirler
Uqsas jańalyqtar