Tuǵyry bıik tulǵa

1888

(Beligili ǵalym, dıplomat Ádil Ahmetov 80 jasqa toldy) 

 Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde oqyp júrgen kezimizde jýrfak stýdentteri qoldan-qolǵa ilip alyp oqyǵan eki kitap boldy. Biri – Gabrıel Garsıa Markestiń «Júz jyldyq jalǵyzdyǵy» bolsa,  ekinshisi Ádil Ahmetovtyń «Azııa-Berıngııa-Amerıka nemese amerıkalyq «úndisterdiń» azııalyq tegi» atty zertteý eńbegi edi. Ǵylymı eńbektiń ózin tartymdy etip, qulpyrtyp jazý ol kisiniń negizgi mashyǵy ekendiginen ol kezde áli habarsyzbyz. Ádil Qurmanjanulynyń shyǵarmashylyǵymen eń alǵash tanysýym osylaı bastalǵan edi. Stýdentter oqyp qana qoımaıdy, bir-birimen talqylap, ózderiniń bilimderin synaıdy. Osylaısha, jigitter jaǵy qyzdardyń aldynda oqymysty keıipte kórinip qalýdyń múmkindiginen qapy qalmaıdy. Bul kezde Ádil aǵamyzdyń mandaty – depýtat. Ǵalymdyǵynan bólek «depýtat» ataǵynyń ózi bizdiń ol kisige degen syrttaı qurmetimizdi eseleı túskenin nesine jasyraıyq?!

 

Sodan beri Ádil Qumanjanulynyń buqaralyq aqparat quraldaryna shyqqan maqalalaryn birin qaldyrmaı oqyp júretin boldyq. Kóne dáýirlerge qalam terbeıtin aǵamyzdyń maqalalary qııalymyzǵa qanat bitirip, ejelgi zamanǵa saıahat shekkendeı kúı keshemiz. Qııalshyl, armanshyl jastardyń boıynda týǵan tarıhqa, kóne túrik órkenıetine, tipti Uly Dalany dúbirletken odan da arǵy dáýirlerge mahabbat sezimin oıatyp, shyǵarmashylyq oı-órisin órnektedi. Altaıdy mekendegen arǵy babalarymyzdyń Berıng buǵazynan ótip Amerıka qurlyǵyn baǵyndyrý sátin kóz aldyńyzǵa elestetýdiń ózi nege turady? Kúnderdiń bir kúninde AQSh-qa baryp úndisterdiń mádenıetimen tereńirek tanysýdy maqsat tutqan kezim de osy tus bolatyn...

Ádil Ahmetovtyń ǵylymı shyǵarmashylyq joly kimdi bolsa da súısindire túseri anyq. Qyzyqtyrady, shabyttandyrady, óz-ózińizge, aınalańyzǵa da úlgi tutýǵa taptyrmaıtyn tulǵa retinde aıryqsha baǵalatady. Munyń bári de jaıdan-jaı kele salǵan joq, árıne. Ádil Qurmanjanulynyń úsh tildi (qazaq, orys, aǵylshyn tilderine) birdeı sheber meńgergendigi ǵylymdaǵy jolyn aıqara ashty desek qatelespeımiz. Bala Ádildiń oqý-bilimge qushtarlyǵy úsh tilde oqyp qana qoımaı, erkin sóılep, erkin jaza alatyndaı deńgeıde qalyptastyrdy. Keıin Ulybrıtanııada elshi bolǵan jyldary aǵylshyn tili boıynsha bilim deńgeıi kóne aǵylshyndardyń ádebı úlgisi deńgeıine deıin kóterilgeni qaıran qalady. Bári de – tynymsyz eńbektiń, qajyrly kúrestiń, muqalmas qaırattyń arqasy.

Byltyr osyndaı uly tulǵamen jaqynyraq tanysýdyń sáti tústi. Kásipker, meenat Qaırat Ábekovtyń keńsesinde biz aıryqsha qurmet tutatyn Ádil Ahmetovpen kezdesip qaldym. Ózi de sol Qaırekeńniń keńsesi ornalasqan aspanmen talasqan «Kók saǵym» («Severnoe sııanıe») atalatyn kók úılerde turady eken. «Ulyq bolsań, kishik bol» ustanymyndaǵy Ádil aǵa bizdi jas dep jatyrqamady, jyly shyraımen, jyly júrekpen áńgime tıegin aǵytty. Biz de úlkenge degen iltıpatpen muqııat qulaq túrip otyrmyz. Sabyrly, salıqaly, parasat bıiginen árdaıym túspeıtin Ádil Ahmetovtyń árbir sózi ornyqty, kirpishteı qalanyp dóp túsedi. Ómir hıkaıalary úlgi-ónegege toly, shyǵarmashylyq joly sabaq alar dáristeı san qyrly aǵamyzdyń jastarǵa qamqorlyǵy, izgilikke qushtarlyǵy da onsyz da uly tulǵany kóz aldynymyzda odan saıyn asqaqtata túskendeı. Kópten beri rýhanı áńgimege sýsap qalǵan biz berilip tyńdap otyrmyz. Jan saraıymyz jadyrap, qýat alyp sergip, serpilip qaldyq.

Bir sátte Ádil aǵanyń úıindegi Darıǵa apaıymyz habarlasyp, dári ishetin ýaqyttyń bolǵanyn aıtyp, eskertip jatty. Qartaıǵanda jan-jarynyń qamqorlyǵyn, qurmetin sezinetinder neken-saıaq. Al Ádil aǵanyń bul turǵyda baq-juldyzy joǵary ekendigin men aıtpasam da sezip-bilip otyrǵan bolarsyzdar. Aǵamyzdyń durys tamaqtanýy, ýaqytyly serýenge shyǵýy – bári de júıeli jolǵa qoıylǵan. Serýen demekshi, birde Nur-Sultandaǵy «Kerýen» saýda-ortalyǵyna ketip bara jatyp, jolaı Ádil aǵa men Darıǵa apaıymyzdy kezdestirip qaldym. Qoltyqtasyp bara jatqan quddy jas-jubaılardaı jarasymdy jup. Boılaryn tip-tik ustap, kórkem kıingen bul kisilerdi áýelde jastar eken dep qaldym. Shyn sózim. Sóıtsem, astananyń aq boranyna qaramaı serýendep júrgen Ádil aǵamyz ben Darıǵa apaıymyz eken. Mundaı baq ekiniń birine buıyra bermesi anyq qoı. Nurlan, Nurjan, Qarlyǵash atty ulaǵatty, bilimdi urpaq tárbıelep ósirgen olardyń nemere-shóberesinen de kórer qyzyǵy áli alda dep esepteımin.

Búgin, 23 mamyr kúni belgili ǵalym, dıplomat Ádil Qurmanjanuly Ahmetov seksenniń seńgirine shyǵyp otyr. Aǵamyzǵa uzaq ǵumyr, zor densaýlyq, shyǵarmashylyq tolaǵaı tabys tileımiz! Ǵalymdardyń mıy eshqashan óz qyzmetin álsiretpeıdi, qaıta eńbek etkenniń arqasynda damı túsetini ǵylymı dáleldengen jaıy bar. Ádil aǵamyz júz jasaǵannan keıin de shyǵarmashylyq jumysyn toqtatpaı, qazaq eline nebir súbeli ǵylymı eńbekter týdyra bererine kámil senemiz. Jarqyraǵan juldyzdaı jastarǵa jol kórsetip aman-esen júre berińiz, jaqsy aǵa!

Arman ÁÝBÁKIR,

«Adyrna» UEB»

qoǵamdyq qorynyń

prezıdenti       

 

 

 

 

  

 

 

 

 

 

Pikirler
Uqsas jańalyqtar