«Halyqqa qyzmet – abyroıly mindet». Qazirgi kópshiliktiń urany osy. Sóz ben is bir jerden shyqsa, bul uranyna uran. Bálkı, Álıhannyń «Tiri tursam, qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaımyn» degen jalyndy sózinen keıingi uranǵa aınalǵany qashan. Shynynda elimizdiń árbir atqamineri elge, ultqa, halyqqa qyzmet etýi tıis. Qyzmet qylyp júrgenin de kóz kórip, qulaq estip júr. Solardyń qatarynda buqaranyń únin, halyqtyń jyryn bılikke jetkizip, qoldan kelgeninshe eldiń jaıyna bolysyp júrgenderdiń qatarynda ústimizdegi jyldyń qańtarynda «halyq qalaýlysy» degen beıresmı ataýǵa ıe bolǵan depýtattar da bar. Ádette istiń bastalǵanyn emes, aıaqtalǵanynda syn aıtar jurttyń ádeti emes pe? Jyl basynda álemdi jumsa judyryǵynda, ashsa alaqanynda ustaǵan pandemııaǵa qaramaı saılaý ótkizdik. El parlamentine, oblystyq hám aýdandyq máslıhattarǵa depýtattardy saıladyq. Indetten keler qaýip pen qaterge qaramadyq. Sebebi de túsinikti, el damýy kerek, qoǵam ilgerileýi qajet. Sol qajettilikti óteý úshin – buqara qalaýlylaryn qutty oryndaryna jaıǵastyrdy. Mine sodan beri jyldyń tórtten biri ótipti. Saılanǵandar tyndyrǵan qandaı tirlik bar? Halyq qalaýlylary shynyn da bılik pen buqara arasyndaǵy altyn kópirlik qyzmetin atqardy ma? Osyndaı mańyzdy máselelerdiń tinin tarqatyp, jyl basynan beri jasaǵan sharýalaryn elge tanystyrmaqqa «JETISÝ MEDIA» aqparattyq alańyna Almaty oblystyq máslıhat hatshysy Janbolat Jórgenbaev tilshilermen júzdesti.
Jetisý óńirinde «halyqtyń qalaýlysy» bolǵan 360 depýtat bar. Onyń 45-i oblystyq máslıhattyń tizginin tartqan. Osy depýtattardyń 31,1 paıyzy názikjandylardan quralsa, máslıhat minberinde buqaranyń jaıyn aıtyp júrgen 35 jasqa deıingi 8 jas bar. AQSh-tyń ataqty jazýshysy M.Tven: «Saılaýǵa deıin kandıdat sizdiki bolǵanmen, saılaýdan keıin ol Kongrestiki» degen eken. Bizdikiler «buqara qyzmetshisimin» dep júrgen syńaıly. Oǵan máslıhat hatshysynyń sózi kýá.
– Máslıhat depýtattarynyń negizgi mindeti – halyqtyń muń-muqtajyn bılik nazaryna jetkizý arqyly sheshilýin qamtamasyz etý bolǵandyqtan, olar únemi jurtshylyq pen memlekettik organdar arasyndaǵy dıalogty qamtamasyz etýde. Oblystyq máslıhatta 6turaqty komıssııalarymyz jumys isteıdi. Jyl basynan beri sol komıssııalar 12 otyrys ótkizip, 24 sheshim qabyldady. Munan ózge, depýtattar saılaýshylarmen kezdesý, basqa da baǵyttar aıasynda depýtattyq saýaldar joldap, óńirdegi túrli máselelerdi kóterýde. Osy ýaqytqa deıin oblystyq máslıhat depýtattary 44 depýtattyq saýal joldady. Halyq qalaýlylary nysanasyna eldiń jaıy men buqaranyń únin negizge aldy. Saýaldardyń negizinde jergilikti atqarýshy organdar tıisinshe jumystar júrgizýde. Sondaı-aq, jyl basynan beri óńirdegi barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattary qoǵamdyq qabyldaý negizinde 693 turǵynnyń máselesin tyńdady. Turǵyndar tarapynan túsken máselelerdiń 56,4 paıyzy nátıjeli sheshilip, qalǵan 302 másele quzyrly oryndar tarapyna usynylyp, baqylaýǵa alyndy, - dedi J.Jórgenbaev.
Eldegi pandemııalyq jaǵdaıda da máslıhat depýtattary qarap jatpaýǵa bel býǵandaı. Halyq qalaýlylarynyń 95 paıyzdan astamy áleýmettik jelimen jumys isteýge kóshken. Eldiń jaıyn álem jeli arqyly baqylap ta otyrady eken. Buqaranyń jaıyna bolysýǵa onyń da óz paıdasy tıip jatqan syńaıly. Máselen, oblystyq máslıhat depýtattary jyl basynan beri 87,5 mıllıon teńgeden astam qaıyrymdylyq baǵytta qarjylyq qyzmet kórsetken. Árıne, jeke esebinen. Osynyń nátıjesinde 3003 óńir turǵyny qajetine qol jetkizipti. Naqty aıtqanda halyq qalaýlysy R.Qojasbaev pen S.Qabysheva 2 muqtaj otbasyna baspana ápergen. Sondaı-aq, S.Sársekov óz esebinen baspanasy kúrdeli jóndeýdi qajet etetin turǵynǵa 600 myń teńge bergen. Oqyrmannyń esinde bolar, Eńbekshiqazaq aýdanyndaǵy Nura aýylynda baspanasy órtengen otbasynyń balalary qashyqtyqtan oqý ýaqytynda oqý úlgerimi nasharlamasyn oılap depýtat E.Abıtov 470 myń teńgege smartfondar alyp bergen. Pandemııa kezinde naýqastardy emdeýge S.Aqsýbaev 10 mln. Teńge, E.Úshkempirov 365 myń teńge qarajat bólgen. Tizbekteı bersek, halyq qalaýlylary eldiń joǵyn túgendeýge birshama jeke qarjysyn aýdarypty. Bul da «depýtat boldym, minekeı» degen tirlik emes, buqaraǵa bolysýdyń sıpaty. Aıtpaqshy, máslıhat depýtattary qasıetti aıda 200-den astam turǵynǵa aýyzashar bergen.
Depýtattardy el teginnen tegin halyq qalaýlysy demeıdi. Olar buqaranyń joǵyn joqtaýshysy, eldiń kem-ketigin túzeýshi. Jetisý óńiriniń depýtattary sol mindetinen tanbaǵanyn ańǵartyp ta júr. Bastysy, elge bolsyn degen bılik pen halyq arasyn jalǵaǵan qalaýly azamattarǵa qaı kezde de sáttilik serik bolsyn. Tileýleske tilektestik bildirý kerek te shyǵar.
Dastanbek Sadyq
