Ejelgi Grekııanyń kórnekti ókili Fales Mıletskıı terige úıkelgen ıantardyń elektrlengenin baıqaǵan. Bul shamamen bizdiń zamanymyzǵa deıingi 600 jyldardyń shamasy bolý kerek. Dál osy ýaqytta qazaq dalasynda shopannyń báıbishesi qoı júnin tútken ýaqytta sabaýdyń usaq qıqymdardy boıyna tartatynyn ańǵarǵan. Sodan beri talaı dáýir ótkenge ketti. Elektr qýatyn baǵyndyrý talaı satydan ótti. Adamzat sol qýatty birneshe kózden alýdy úırendi. Buryn ózen aǵyndaryn, qatty hám ózge de janǵysh materıaldardyń kómegimen qýat alsa, qazir kún, jel syndy sarqylmaıtyn energııa kózderin paıdalanyp keledi. Elektr energııasyn ıgerý arqyly adamzat aıshylyq alys jerlerdi baǵyndyrdy, jerdi qoıyp ǵarysh keńistigine boı urdy. Tipti, dáýirimizdiń mıy mıllıonǵa baǵalanǵan Ilon Mask pendege dybystyń jyldamdyǵy bylaı tursyn, sáýleniń jyldamdyǵyn baǵyndyrýǵa múmkindik ashýda. Qarap tursaq, adamzat elektr energııasyn ıgermegende búginimiz ertegi men ańyzdardyń ǵana jelisi bolyp qalýshy edi. Biraq, elektr energııasynyń shyǵý kózin tapqanmen, bul jetistiktiń bári sol energııany saqtaý múmkindigi paıda bolǵanda ǵana qııaldan shyndyqqa aınaldy. Qarapaıym mysal, qazir árkimniń úıinde ishten janý dvıgatelimen jaraqtalǵan kólik bar. Elektromobıldi kimniń qaltasy kótere qoısyn. Kádýilgi kólikti júrgizý úshin qýat kerek. Bylaı aıtqanda elektr energııasy saqtalǵan qor - batareıa. Ol bolmaǵanda mashınańyz kólik emes, bezendire jasalǵan temir qobdı-daǵy. Nysanamyzdy ańǵarǵan bolarsyz?! Árıne, qýat batareıalary nemese akkýmýlıatorlar. Jaı ǵana akkýmýlıator emes, Qazaqstannyń lokomotıvine aınalǵan «Qaınar» zaýytynyń ónimi jaıynda. Kásiporynnyń táýelsizdik alǵannan bergi baǵyndyrǵan belesi haqynda. Jýyrda ataýly kásiporynǵa atbasyn buryp, zaýyttyń tynys-tirshiligimen tanysyp qaıttyq...
Qýaty qaınaǵan óndiris orny
Bireý bilmes, bireý biler, 2017 jyly Afrıka qurlyǵyndaǵy Benın eliniń temir tulparlary BARS Asia markaly akkýmýlıatorlardy paıdalandy. Kólikter emes árıne, Benın turǵyndary desek, durys bolar. Qara materıktiń ózinen suranys týdyrǵan shaǵyn ǵana Taldyqorǵan degen qaladan shyǵatyn bul akkýmýlıatorlar talaıdy tamsandyryp, talaıdy súısindirip júr. Ony sezinýge asa úlken túısik te kerek emes. Jaı ǵana sandarǵa úńilse jetip jatyr. Zaýyt óniminiń 70 paıyzdan astamyn eksportqa baǵyttaıdy. Áleýeti Eýropa men Azııaǵa qaýqarly Reseı men ekonomıkasyndaǵy qandaı da bir is-qımyl Eýrazııa emes, muhıt asyp áser etetin Qytaı turǵanda mundaı qaýqarlylyq qaıdan bolsyn deýińiz de múmkin. Naryqtyq ekonomıka zańyna saı sapa men ýaqyt talabymen úndesý zaýytty osy deńgeıge jetkizip otyr.
«Máskeý de birden turǵan joq» degen támsil bar TMD halyqtarynda. Ol ras, zaýyttyń ótkeni kommýnıstik ıdeologııanyń urany júrip turǵan dáýirden bastaý alyp, el táýelsizdik alyp, naryqtyq ekonomıkaǵa bet burǵan kezeńderdi bastan ótkerdi. Almaǵaıyp ýaqyttarda tynysyn taryltpaǵan óndiris orny talaı qıyndyqty eńserdi. Syldyr sóz arasyna san qossaq máıektirek bolar, zaýyttyń irgesi sonaý 1970 jyldary qalandy. Alǵashqy ónimin 1975 jyldyń 13 qańtarynda shyǵardy. 6 S-75 EM markaly akkýmýlıator batareıalary sol ýaqyttyń suranysyna oraı shyǵarylǵan edi. Jalpy alyp KSRO quramyndaǵy elderdiń ishinde «Qaınar» zaýytymen qatar 4 óndiris orny jumys istep turdy. Keıin Qazaqstan óz táýelsizdigin jarııalady. Qıyn qystaý kezeńder týdy. Bir turalap, qaıta qalpyna kelgen zaýyt naryqtyq ekonomıkaǵa ábden beıimdeldi. Búginde kásiporyn Qazaqstannyń kez kelgen buryshynda ónimin tutynýshyǵa usynyp keledi. Munan bólek alys-jaqyn 15 memleketpen baılanys ornatqan. Olardyń qatarynda Birikken Arab Ámirligi, Reseı, Qytaı, Polsha, Italııa, Aýǵanstan jáne TMD elderi bar. Demek, «Qaınar» zaýytynyń ónimin osy eldegiler paıdalanady degen sóz. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Reseı naryǵynda taldy qaladaǵy zaýyttyń ónimine suranys basym. Soǵan oraı, «Qaınardyń» Reseıdiń Máskeý, Ekaterınbýrg, Novosibir, Sankt-Peterbor, Chelıabi qalalarynda ókildikteri ashylǵan. TMD kóleminde ǵana emes, Eýropa men Azııanyń qajettiligin ótep otyrǵan «Rostelmash», «KamAZ», «MAZ», «OralAZ», «Belaz» syndy alpaýyt mashına qurastyrý konsernderi tikeleı «Qaınardyń» ónimin paıdalanyp keledi. Osyndaı alapat jumystardyń nátıjesinde kásiporyn eýropalyq ICO 9001:2000 sapasyna qol jetkizgen. Búginde zaýytta 1200-den astam adam nápaqasyn taýyp júr. Demek osynsha otbasyna kásiporyn «azyq» bolýda. Tike maǵynasynda emes, zaýyttyń qyzmetkerleri ájeptáýir jalaqy alady. Ishinara qyzmetkerlerine qoldaý bildirip te otyrady.
«Qurysh qalaı shynyqty?»
Zaýyttyń tynys-tirshiligimen tanystyrý kásiporyn basshylyǵy tarapynan óndiris dırektorynyń orynbasary Seıdahmet Jumahanulyna tapsyrylǵan eken. Ol sanaly ǵumyrynyń 34 jylyn osy zaýyttyń «otymen kirip, kúlimen shyǵýǵa» arnap keledi.Mamandyǵy – elektr-hımııa ınjıneri, Qazaq hımııa tehnologııalar ınstıtýtyn támamdaǵan Sekeń Keńes úkimeti tusynda osynda jas maman retinde joldamamen kelgen.Osyndaı azamattardyń arqasynda shynyn da zaýyt alpaýyttarmen ıin tiresken kásiporynǵa aınalǵan. S.Jumahanulynyń aıtýynsha, kásiporyn basshylyǵy jastardy tárbıeleýde, olardy zaýyt jumysyna baýlýda kópshilikke úlgi bolarlyqtaı qareket etýde. Baıqaǵanymyzdaı, zaýyt ehtarynda ter tógip júrgen jastar kóp. Solardyń biri – Qanat Baıytbekov. Jas mamanmen sóılesip kórdik. Jumysqa ornalasqanyna jarty jyl bolǵan jas jigit eh qulaǵynda oınap tur. Quddy shıkizatty daıar ónimge aınaldyrǵan alyp apparat munyń yrqyna ábden kónip alǵandaı. Ár tetigin basqan saıyn tapsyrmasyn múltiksiz oryndap tur.
- Azǵantaı ýaqytta ujymǵa «tastaı batyp, sýdaı sińip» kettik qoı. Aǵa býyn ókilderi bilgenin úıretip, kemshin tusymyzdy túzep otyrady. Jastarda jalyn bar, tek sol jalyndy qolaıly paıdalanǵandar jarqylyn kórmek. Zaýyt basshylyǵy jastardy qoldaýdy bir jolǵa qoıǵan. Jumysym asa aýyr emes. Negizi mahabbatpen istelgen qaı is te ónimdi bolady ǵoı, - dedi Q.Baıytbekov.
- Zaýyt 70-ten astam ónim shyǵarady. Akkýmýlıator batareıalary ár salaǵa beıimdelip jasalady. Bizdiń ónimder áskerı qorǵanys jáne aýylsharýashylyǵy tehnıkalaryna, temirjolǵa, júk kólikterine, jeńil kólikterge arnalǵan. Kásiporyn jyl ótken saıyn jańashyl tehnıkalarǵa tolyǵýda. Avtomattandyrylǵan apparattar ondaǵan adamnyń qolyn baılaıtyn eski ehtardyń ornyn almastyrýda. Jańashyl tehnıkany jastar tez meńgeredi ǵoı. Maǵjan aqyn «Arystandaı aıbatty, jolbarystaı qaıratty, men jastarǵa senemin», - degen ǵoı. Biz de jastarǵa senemiz. Basshylyq olarǵa úlken senim artady. Ózimiz de jas bolyp keldik, qazir aǵa býynǵa aınaldyq. «Jas kelse iske» degen, olar qaı isti de urshyqsha ıirip áketedi, - dedi Seıdahmet Jumahanuly.
Eńbek ónimdiligin avtomattandyrý arttyrady
Bizdiń qoǵam tutynýshylyqqa kóp arqa súıeımiz. Shynyn da solaı ǵoı. Bir ónim jasaǵannan góri satyp alǵandy qup kóremiz. Qaltada aqsha bolsa boldy degen tanym. Bazar barǵanda ne dúken aralaǵanda belgili bir buıymnyń arzanyna júgiretinimiz taǵy bar. Neden jasalǵan, qalaı jasalǵan, kim jasaǵan, bas qatyrmaımyz. Mysaly, kóligińiz qys boıy qınap shyqty. Birden otala qoımaıdy. Anda apardyńyz, mynda apardyńyz. Mamandardyń aıtýynsha, gáp akkýmýlıator batareıasynda. Sodan bazar bardyńyz, kerektini saýdalasyp júrip, eń tómen baǵasyndaǵysyn aldyńyz. Bastysy kólik júrse boldy. Al sizdiń kóligińiz qaltqysyz otalyp, toqtaýsyz júrýi úshin akkýmýlıatoryńyz daıyn ónim bolǵansha qansha kisiniń qolynan ótkenin de bilmeısiz. Soǵan toqtala óteıik...
Daıyn ónim saýda sóresine túspes buryn biraz satydan ótedi. Áýelgi jumys plastmassa quıý ehynda bastalady. Bul ehta 102 adam jumys isteıdi. Muntazdaı taza bıik ǵımarat ishinde 35 quıma apparat qaltqysyz jumys istep tur. Basty shıkizat plastmassa túıirshekteri. Ol – Koreı elinen alynady. HAITIAN balqytý jáne quıý apparaty áp sátte túıirshekterdi qalypta balqytyp, tıisti jáshikke aınaldyrady. Bul ehta akkýmýlıator jabyndysynan bólek, sol akkýmýlıatorlardyń qulaǵy, tyǵyndary, qaqpaǵy daıarlanady. 35 apparat tynymsyz jumys isteıdi eken. Tek adamdary kezekpen, ıaǵnı úsh aýysymmen jumysshy brıgadalary 24 saǵat boıy apparattarǵa tynym bermeıdi. S.Jumahanulynyń aıtýynsha, suranystyń artýyna baılanysty jańadan 12 apparat ákelinipti. Jýyrda iske qosylady olar da. Aıtpaqshy, plastmassa túıirshekterine suranysqa saı ártúrli tús beriledi eken. Sol mańda aıanbaı jumys istep júrgenderdiń biri - Jazıra Shahıeva. Óz isiniń bilgiri degen oı týdy sanada. Kóz ilespes jyldamdyqpen jumys istep turǵan maman birer mınýtta birneshe plastmassa jáshikti daıarlap tastady.
- Jumysym ózime ábden unaıdy. Mashyqtanyp aldyq. Jyly ári jaıly jerde kimniń de bolmasyn jumys isteýge yntasy artady emes pe? Búgin jeńil kólikterdiń akkýmýlıator batareıalaryna jabyn daıarlap jatyrmyz. Segiz saǵat tapjylmaı jumys isteý túk emes. Óıtkeni ýaqytyly ári sapaly tamaqtanamyz. Medıına qyzmetkerleri densaýlyǵymyzdy únemi baqylaýda ustaıdy. Bizden talap – sapaly jumys, - dedi J.Shahıeva.
Munan keıin akkýmýlıator jabyndary tesý-kesý ehyna oıysady. Bul jerdegi ZesaR Natek ataýly túrik qondyrǵysy áýeli batareıa jabyndarynyń bútindigin tekserip, sodan soń, jabyn ishinde elektrlik baılanys kózderin daıarlaıdy. ehtan keri qaıtqan ónim az. Óıtkeni zamanaýı tehnıkalar qaltqysyz jumys isteıdi.
Qorǵasyn balqytý jáne plıtka quıý ehy zaýyt ornalasqan 22 gektar aýmaqtyń eń ytyq aýmaǵy eken. Alaýlaǵan ot qorǵasyndy balqytyp, 10 apparat akkýmýlıator ishine salynatyn plıtkalardy ázirleıdi. Bul jerde odan ózge qorǵasyn lentasyn ázirleıtin eki birdeı alyp qondyrǵy bar: biri Italııa elinen kelgen, ekinshisi kanadalyq. Eki qondyrǵy da júrek dúrsilindeı tynbastan jumys isteıtini ańǵarylyp tur. Biz barǵan ýaqytta da júrisinen tanbady. Daıyn bolǵan qorǵasyn plıtkalar maılaý ehyna ótedi. Bul ehta plıtkalardyń betin sylaq jaqqandaı arnaıy qospany jaǵatyn qondyrǵylar ornalasqan.
Daıyn bolǵan qorǵasyn plıtkalary qurastyrý ehyna ótedi. Eń alǵashqy plastmassa ehynan kelgen akkýmýlıator jabyndary men plıtkalardy biriktiretin ehta uzyn sany 7 qondyrǵy ornalasqan. Naǵyz konveıer. Aıtpaqshy, bul jerdegi apparattardyń tórteýi tolyq avtomattandyrylǵan. Ózi Aýstrııanyń ónimi eken. Adam kúshin az qajet etedi. Bul mańda jumysshylar kóbine-kóp baqylaýshynyń qyzmetin atqaratyndaı. Al qalǵan 3 qondyrǵy ıtalıandyq, jartylaı avtomattandyrylǵan. Ataýly ehta ár qondyrǵy boıynda 8 adamnan bar. Olar kelgen dúnıelerdiń kóp bóligin qoldan jınaıdy. Bul bólikten shyqqan ónim qýattaý ehyna ótedi. Bir mezette qýattaý ehyna 12 myń akkýmýlıator ornalastyrylady.Munan soń sońǵy tekseris, sapa baqylanady, ónimniń bútindigi tekseriledi de, júk tıeý aımaǵyna jiberiledi.
Qaldyqsyz óndiris - qaýipsizdik kepili
Zaýyt basshylyǵynyń negizgi ustanymy qorshaǵan ortanyń qaýipsizdigi. Ádette iri óndiris oryndary mańaıyndaǵy tabıǵatqa orasan shyǵyn ákep jatady. Al «Qaınar» zaýyty qaıta óńdeýdi de qolǵa alǵan. Máselen, sizdiń kóligińizdiń akkýmýlıatory isten shyqty. Jańasyn aldyńyz delik, eskisin dalaǵa tastamaısyz. Arnaıy dıllerlerge ótkizesiz. Olar zaýytqa qaıta ákeledi. Kúlli Qazaqstan boıynsha qalyptasqan júıe osylaı. Kásiporynda jaramsyz dúnıe qaıtadan paıdaly ónimge aınalady. Bir akkýmýlıatordy jasaý úshin bes túrli qospa paıdalanylady. Onyń bári kádege jaraıdy. Eski hám jaramsyz batareıalar óńdeý ehyna ákelinedi. Alyp qondyrǵy ár materıaldy bólip, quıý ehtaryna jóneltedi.
Kásiporynnyń jasyl ekonomıkaǵa baǵyt alǵanyn ishinde júrip kóz jetkizdik. Adam boıynan sál ǵana bıik shyny bileýler arqyly zaýyttaǵylar sýdy jyly kúıinde paıdalanady eken. Bul bileýler sýdy kún kózimen jylytatyn qondyrǵy eken. Munan bólek, zaýyttaǵy tehnıkalar da, qondyrǵylar da tabıǵı gazben jáne elektr jaryǵymen jumys isteıdi. Demek, aýaǵa da zııandy zattar taramaıdy degen sóz.
- Qorshaǵan ortanyń búlinbeýin jiti nazarda ustaımyz. Akkýmýlıator qurastyrýda hımııalyq kóptegen elementter qoldanylady. Zaýyt basshylyǵy qaldyqsyz óndiris jasaý jolynda aıanbaı eńbek etip keledi. Tabıǵattyń amandyǵy – adam saýlyǵynyń kepili. Bizdegi qyzmetkerlerdiń de densaýlyǵy únemi baqylaýda. Álsin-álsin medıına qyzmetkerleri jumysshylardyń saýlyǵyn tekserip otyrady, - dedi Seıdahmet Jumahanuly.
Ónimde sapa bolǵanda suranys artady
Daıyn ónimniń tıisti orynǵa buzylmaı, búlinbeı jetkeni de olja. Máselen, saýda sóresinde sheti mújilgen bolmasa syrtqy japsyrmasy myjylǵan, jabyny tilingen dúnıe tursa satyp almaıtynyńyz tur ǵoı. Naryq zańyna sáıkes,syrtqy jabyn kóz tartarlyqtaı bolýy kerek. «Qaınar» zaýytynda taýardy búlinbeýi úshin arnaıy eh jumys isteıdi. Olar daıyn ónimniń astyna, ústine jáne janyna salynatyn qorǵanysh qurylǵylaryn daıarlaıdy. Jastaıynan zaýyttyń tynys-tirshiligine aralasyp júrgen Dúısenbek Aıtbekov bas-kóz bolyp otyrǵan aǵash ehy biraz sharýany eńserip otyr. Qyryq jyldan astam eńbek etip kele jatqan aǵa sheber Dúısekeń bastaǵan sheberlerdiń qolynan poddondar daıarlanady. Poddondar akkýmýlıatorlardyń astyna tóseledi. Munan bólek, zaýyt ónimi qansha jerden tórt buryshty bolǵanmen, onyń qulaǵy, tyǵyndary bolady. Olardyń zaqymdanbaýy úshin aǵash ehtan tireý buıymdary jasalady.
Munan bólek zaýyt ishinde energııamen jabdyqtaý, qondyrǵylardy óńdeý, temir buıymdardy dánekerleý, qalpyna keltirý, t.b. basqa da ehtar bar. Olardyń jumysy tikeleı akkýmýlıator jasaý bolmaǵanmen, zaýyttyń jumysynyń toqtamaýyna tikeleı qatysy bar.
Búginde zaýyt qaltqysyz jumys istep keledi. Kúnine 12 myń, aıyna 300 myń, jylyna 2,5 mln. ónim shyǵaryp júrgen zaýyt bıyl jańa mejeni baǵyndyrýdy kózdeıdi. Maqsat – 3 mln. ónim shyǵarý. Zaýyt qarqyny jaman emes, mejege jetetinine kámil senemiz. Óndirisi óristi kásiporynǵa, zaýyt tirshiligin tanystyrǵan Seıdahmet Jumahanulyna alǵysymyzdy bildirip, biz de óz tirligimizge bet aldyq. Mıda san oı, maqalany qalaı bergen oraıly shyqpaq degen beımazalyq basym. Bastysy, Taldyqorǵan áleýetiniń ósýine, ekonomıkasynyń damýyna septesip otyrǵan «Qaınar» zaýytynyń shynaıy kórinisin oqyrmanǵa jetkizý. Maqala barysynda ne kórdik, qospasyz sony jazdyq...
P.S. Maqala jazý barysynda novator Ilon Mask týraly jańalyqqa kózim túsip ketti. Jýyrda ol zamanynan ozyq týǵan smartfonyn kópshilikke usynbaq. I.Mask onsyz da adamzatty jańashyldyqqa súırep júrgeni belgili. Ótken jyly ǵana adamzat tarıhynda alǵash ret memleket emes, jeke kompanııa ǵaryshqa keme jóneltti. Ol osy Ilonǵa tıesili. Zamanaýı elektromobılderdi jasap jatyr. Jasandy ıntelekt qurastyrýdy da qolǵa aldy. Sanada san oı, sonaý taýlar men taldarmen kómkerilgen Qazaqstannyń buryshyndaǵy Taldyqorǵan qalasynda akkýmýlıator qurastyratyn «Qaınar» zaýytynyń ónimine Ilon Mask suranys túsirse... Qııalda shek joq, biraq ol da oryndalmaı turmaıdy. Dana qazaq «bolar eldiń balasy birin-biri batyr der» demeı me, laıym qııal júzege assyn deıik...
Dastanbek Sadyq
