«Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy Ámir Dosjan myrzamen boldy.
- Dosjan myrza, Aqmola oblystyq sotynyń ujymymen qandaı bıik belesterdi baǵyndyrdyńyzdar? Qaı jetistikterińiz erekshe ári mańyzdy bolyp sanalady?
- Aqmola oblystyq soty sot tóreligine degen halyqtyń senimin arttyrý jáne sot tóreliginiń ádildigin, onyń jaýapkershiligin, táýelsizdigin, sot sheshimderiniń joǵary sapasyn, sýdıalardyń biliktiligin arttyrý maqsatynda, Joǵarǵy Sot tarapynan aıqyndalǵan aýqymdy mindetterdi iske asyrýǵa jete kóńil bólýde. Mundaǵy baǵyttardyń biri retinde, sýdıalardyń júktemesin azaıtý úrdisine aıryqsha nazar aýdarylyp otyr. Óıtkeni sońǵy jyldary sottarǵa keletin ister sany edáýir óskeni, sonyń saldarynan árbir sýdıanyń júktemesiniń eselep artqany barshaǵa málim.
Máselen, 2016 jyly respýblıka boıynsha sottarǵa túsken ister sany 2,1 mıllıon bolsa, 2017 jyly ol 2,6 mıllıon, 2018 jyly 4,5 mıllıonǵa jetken. Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Soty tóraǵasynyń osy baǵyttaǵy atqarǵan maqsatty jumystardyń nátıjesinde 2019 jyly sottarǵa túsken ister sany 3,3 mıllıon bolsa, ótken 2020 jyly ister 1,3 mıllıonǵa qysqardy. Sonymen, qoryta aıtqanda, sotqa túsken ister sany 4,5 mıllıonnan 1,3 mıllıonǵa deıin azaıdy.
Aqmola oblysynyń sottaryndaǵy jaǵdaı da elimizdegi úrdispen uqsas. 2016 jyly oblys sottaryna 83 609 is tússe, 2017 jyly – 110 990, 2018 jyly – 169 637 is tirkeldi. Byltyr oblys sottary 117 637 isti qarady. Osy rette, 2018 jyly ár sýdıaǵa kelgen júkteme sany 162,3 is bolsa, ótken 2020 jyly bul kórsetkish 46 iske deıin kemidi.
Sot qaraıtyn ister sanynyń birshama kemýi – usaq-túıek daý-damaılardy basqa memlekettik mekemelerge berý jáne sotqa deıin ózara kelisýshilikpen sheshýge jaǵdaı jasaıtyn medıatorlardy, el ishindegi bedeldi adamdardan turatyn bıler keńesterin tartý sııaqty sharalardy júzege asyrý arqyly oryn alǵandyǵyn atap ótkenimiz jón.
2020 jyly oblys sottarymen 20 812 is jáne 57 290 materıal qaraldy. 2019 jylmen salystyrǵanda qaralǵan isterdiń sany 26,1 %-ǵa, materıaldar 77,7 %-ǵa azaıdy, al sýdıalardyń júktemesi 2019 jyly 112,7 % - dan 46,7 %-ǵa azaıdy. Al, 2020 jyldyń 3 aıynda júkteme 53,9 bolsa, 2021 jyldyń 3 aıynda júkteme 36,5 boldy.
Memlekettik tilde 2016 jyly – 1,5% is qaralsa, 2021 jyldyń 3 aıynda oblys sottarymen 9 702 is pen materıaldar qaraldy, onyń ishinde memlekettik tilde 1 222 is pen materıal, bul 12,6 %-dy quraıdy. Memlekettik tilde qaralǵan isterdiń sany 2016 jylmen salystyrǵanda 11,1 %-ǵa ósti.
Aqmola oblysy sottarymen júrgizilgen talqylaýlar, túsindirýler jáne memlekettik tildi qoldanýdy damytý qajettiligi týraly memlekettik jáne quqyq qorǵaý organdarynyń atyna joldanǵan hattar arqyly sot isin júrgizýde memlekettik tildi qoldaný kórsetkishi ósti.
Sot isin júrgizýde memlekettik tildi qoldanýdy damytýǵa kedergi jasaıtyn sebepterin aıqyndap, sýdıalarǵa tildi qoldaný qaǵıdatyn qatań saqtap, jyl aıaǵyna deıin kórsetkishti 30 %-ǵa deıin kóterýdi mindet qoıdyq.
16 jyldyń 2020 naýryzynan pandemııa bastalyp, sot tóreliginiń búkil júıesin sot isin júrgizýdiń jańa qaǵıdattary men formattaryna tez ári tıimdi kóshirý talap etildi.
Sot proesterin klassıkalyq túrde - sot otyrysy zaldarynda taraptardyń, úshinshi tulǵalardyń qatysýymen, kýálar men mamandardyń shaqyrylýymen, sot hatshylarynyń, prokýrorlardyń jáne basqa da adamdardyń tikeleı qatysýymen ótkizý, azamattardyń ómiri men densaýlyǵy úshin osyndaı is-sharalardyń aıqyn qaýiptiligine baılanysty múmkin bolmady.
Qysqa merzimde sot proesteri sot isin júrgizýdiń barlyq sýbektileriniń qashyqtan qatysýymen ıfrlyq rejımge kóshirildi. Árbir qalalyq jáne aýdandyq sotta qol jetimdi jáne aýdıo-beıne tirkeý júıelerimen biriktirilgen Skype jáne TrueConf elektrondyq qyzmetteri sátti qoldanyldy. Sonymen qatar, WhatsApp, Zoom qyzmetterdi de qoldandy.
Sot júıesin ıfrlandyrý óziniń tıimdiligin kórsetti jáne osy baǵyttaǵy jumys jalǵasýda. Osylaısha, jańa ıfrlyq bolmys Qazaqstan sottarynyń jumys prınıpterin sapaly ózgertti.
- Sońǵy bes jylda qandaı oń ózgerister oryn aldy?
-Tatýlyq pen berekeli birlik qashanda el irgesin bekemdegen. Ótken jyldar tájirıbesi sot qyzmetindegi ıgi betburysqa jurtshylyqtyń yqylasty ekendigin kórsetti. Osynaý az ýaqyttyń ózinde, Aqmola oblysynyń sottary qaraǵan 3 616 istiń, ıaǵnı óndiristegi jalpy istiń 11,3 paıyzy tatýlasý rásimderimen aıaqtalǵany sózimizge dálel bola alady. Bul úshin tıisti uıymdastyrý-kadrlyq jumystary júrgizildi. Nátıje kóńildegideı. Búgingi kúnge deıin «Tatýlastyrýshy sýdıa» jobasyn iske asyrý maqsatynda oblysymyzdyń 6 sotynda tatýlastyrýshy sýdıa bekitildi. Atalǵan joba sheńberinde 777 daý boıynsha taraptar tatýlasty. Bul shaǵymdanyp kelgen azamattardyń 77,9 paıyzyn quraıdy.
Qolǵa alǵan taǵy bir jobamyz – «Sottan tys tatýlastyrý» jobasy. Bul baǵytta, oblysymyzda úsh tatýlasý ortalyǵy quryldy. Bular Kókshetaý qalasynda, Kásipodaqtar ortalyǵynda jáne Atbasar aýdanynda jumys isteýde. Osy qurylymdardan basqa 37 medıaııa kabıneti qyzmet etýde. Ashyqtyq pen qoljetimdilik máselesine qatysty, 14 medıaııa kabıneti jergilikti ákimdikterdiń ǵımarattarynda, 22-si sot ǵımaratynda, bir kabınet Qazaqstan halqy assambleıasynda ashylǵanyn aıta ketkim keledi.
Atalǵan baǵyttaǵy jumysymyzben ózektes «Otbasylyq sot» qanatqaqty jobasynyń tıimdiligine nazar aýdarǵym keledi. Bul joba Kókshetaý qalalyq sotynda jáne Kámeletke tolmaǵandardyń isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynda 2018 jyldyń 19 qarashasynan bastap iske asyrylýda. Joba aıasynda 2019 jyly 2 023 is qaralyp, 730 is boıynsha taraptar medıatıvtik kelisimmen tatýlasqan. Bul barlyq isterdiń 41,3 paıyzy. Medıatıvtik tártippen qaralǵan isterdiń nátıjesinde 447 otbasynyń irgesi shaıqalmaı, balalary jetimdik kórmeıtin boldy.
«Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn júzege asyrý maqsatynda halyqpen keri baılanys kúsheıtilgen. «Azamattardyń suraqtarymen áleýmettik jelilerde jumys isteý úshin Aqmola oblystyq sotynyń akkaýnti, sot tóraǵalary jáne keńse meńgerýshileriniń jeke akkaýntteri ashyldy. Zańnamadaǵy ózgeristerdi túsindirý jóninde halyq úshin aqparattyq jobalar uıymdastyryldy.
- Qara qyldy qaq jarǵan ádilettiligimen kózge túsip, bılik tarapynan úzdik marapattarǵa ıe bolǵan ardager qyzmetker, sýdıa, advokattar bar ma? Kimderdiń esimin erekshe qurmetpen atap óter edińiz?
- Aqmola oblysy boıynsha búgingi kúni 113 sýdıa sot tóreligin júzege asyrýda, onyń ishide sýdıalyq qyzmet ótilderi 20 jyldan astam 18 sýdıa, onyń 12-i oblystyq sottyń sýdıasy bolsa, 6 – jergilikti sottardyń sýdıalary.
Tabandaı 30 jyldan astam sýdıa bolyp qyzmet etip kele jatqan sýdıalar: Qııasheva Sáýle Káribjanqyzy men Qurmantaev Aqbolat Ahmetuly, ekýide oblystyq sottyń sýdıasy bolyp tabylady.
25 jyldan astam sýdıalyq qyzmet ótili bar tulǵalar: oblystyq sottyń sýdıalary Damınov Radjab Adgamovıch, Jakýlın Áskerbek Beısembekuly, Muqasheva Dana Aýsaqqyzy, Sábdın Qanat Temirtasuly, aýdandyq sottardyń sýdıalary Jumabekov Átimbek Esilbaıuly, Seksenbaeva Larısa Jazıtqyzy.
20 jyldan astam: oblystyq sottyń sýdıalary Ǵabdýlın Serikjan Jáleluly, Ertaeva Roza Myrzaqulqyzy, Músetov Qaıyrkeldi Ahmetuly, Ospanova Botagóz Ahmetjanqyzy, Sábdın Qanat Temirtasuly, Smagulova Zamıra Sharapqyzy, aýdandyq sottardyń sýdıalary ıbýlskaıa Lıýdmıla Grıgorevna, Balabekov Abzal Ómirtaıuly, Qaıshybekov Ǵalym Aıdashuly.
Sot tóreligin júzege asyrý barysynda jetken úlkendi-kishili jetistikteri úshin sýdıalar korpýsy ár túrli deńgeıdegi marapat túrlerine ıe bolýda, onyń ishinde memlekettik nagradalar ıeleri de bar, oblystyq sottyń sýdıasy Shoıynbekova Altyn Erǵalıqyzy memlekettik «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalsa, oblystyq sottyń sýdıasy Áskerbek Beısembekuly Jakýlın men Bulandy aýdandyq sotynyń sýdıasy Lıýdmıla Grıgorevna ıbýlskaıa Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmet gramotasymen nagradtalǵan.
Sondaı-aq vedomstvolyq nagradalar ıegerleri de bar:
QR Sýdıalar odaǵynyń «Úsh bı» qurmet belgisi – 16;
«Sýdıalar odaǵynyń qurmetti múshesi» qurmet belgisi – 6;
«Sot júıesiniń qurmetti qyzmetkeri» belgisi – 1;
«Minsiz qyzmeti úshin» II dárejeli medali - 2;
«Minsiz qyzmeti úshin» III dárejeli medali – 9;
«Sot júıesiniń úzdigi» I dárejeli tósbelgisi - 2;
«Sot júıesiniń úzdigi» II dárejeli tósbelgisi - 11;
"Sot júıesiniń ardageri" medali – 2.
Aqmola oblysy boıynsha 2007-2020 jyldar aralyǵynda otstavkaǵa 35 sýdıa shyqqan. Olardyń sýdıalyq qyzmettegi ótilderi 15 jyldan 34 jyl aralyǵyn quraıdy, jas mólsherleri 49-66 jas aralyǵy.
Olardyń ishinde Aqmola oblystyq sotynyń otstavkadaǵy sýdıasy M.M.Gıbadılovtyń sýdıalyq ótili 34 jyl, T.B.Kasymovtyń sýdıalyq ótili 21 jyl, Atbasar aýdandyq sotynyń sýdıasy M.F.Skıdan, elınograd aýdandyq sotynyń sýdıasy T.K.Alımbaevtyń sýdıalyq ótilderi 32 jyl.
Otstavkadaǵy sýdıalardyń «Úsh bı» qurmet belgisimen -30, «Sot júıesiniń qurmetti qyzmetkeri» belgisimen -1, «Sot júıesiniń ardageri» medalimen - 12, «Minsiz qyzmeti úshin» medalimen – 6, «Qazaqstan Respýblıkasy Sýdıalar odaǵynyń qurmetti múshesi» qurmet belgisimen – 19, «Eren eńbegi úshin» medalimen -1, «Sot júıesiniń úzdigi» tósbelgisimen – 1, «Qurmetti sýdıa» belgisimen -1 sýdıa marapattalǵan.
Sýdıalardyń birqatary otstavkaǵa shyqsa da ózderiniń belsendiligin tanytyp, sot tóreligin iske asyrý jumystaryna qatysady.
Sondaı-aq, qazirgi ýaqytta M.M.Gıbadılov Aqmola oblysy sot júıesi ardagerler keńesiniń tóraǵasy bolsa, T.B.Kasymov Aqmola oblystyq sotynyń janyndaǵy sottarmen ózara is-qımyl jónindegi keńestiń tóraǵasy bolyp tabylady.
Aqmola oblysy boıynsha Sottar ákimshisiniń memlekettik ákimshilik qyzmetshileriniń 14–niń sot júıesindegi eńbek ótili 20 jyldan astam ýaqytty qurasa, 25 jyldan joǵary eńbek ótili bar mamandardyń sany – 6.
Sonymen qatar, sot júıesinde 30 – 35 jyldan astam abyroıly eńbek etip kele jatqan mamandardyń sany – 5.
Onyń ishinde taldaý jáne josparlaý bóliminiń bas mamany M.A.Ahrıevanyń sot júıesindegi eńbek ótili 39 jyl, Atbasar aýdandyq soty keńsesiniń bas mamany N.V.Derkachevanyń sot júıesindegi ótili 27 jyl, osy sot keńsesiniń bas mamany – sot májilisiniń hatshysy G.B.Ahmetovanyń ótili 25 jyl, jergilikti sot keńseleriniń meńgerýshileri Z.A.Mahambetova men M.B.Bılıalovanyń sot júıesindegi ótilderi 27, 26 jyldy quraıdy.
Sot júıesiniń mamandary «Sot júıesiniń ardageri» medali – 4, «Minsiz qyzmeti úshin» medali – 11, «Sot júıesiniń úzdigi» tósbelgisi – 19 marapattalǵan.
- Karantın rejımi sot proesine kedergi keltirip jatqan joq pa?
Koronavırýs pandemııasy kezeńine tótenshe jaǵdaıdyń engizilýine baılanysty, Aqmola oblysynyń sottarynda keıinge qaldyrýdy kútpeıtin sot proesteri elektrondyq tehnologııalardy qoldanýmen birge qashyqtyqtan ótkiziledi.
Sot proesterinde adamdardyń baılanysyn alyp tastaý jáne olardyń ómiri men densaýlyǵyna qaýipti azaıtý maqsatymen, Sottar ákimshisi tapsyrma qoıdy – beınekonferenbaılanys júıelerin sapaly qoldanýmen birge 100 paıyz sot proesterin qashyqtyqtan ótkizýge ótý.
Aqmola oblysy boıynsha Sottar ákimshisiniń aqparattyq tehnologııalar jáne aqparattyq resýrstardy qorǵaý bólimi reseılik, Moskva qalasynyń kompanııasy «TrueConf» JShQ-men yntymaqtastyq jasasty. Kompanııamen onlaın-keńestiń nátıjesinde, «TrueConf» JShQ-y 2020 jyldyń 1 maýsymyna deıin onlaın baılanys rejıminde sot proesterin ótkizý úshin 1 000 eseptik jazbalardy bergen.
Eseptik jazba azamattarǵa sotpen beınekonferenbaılanys júıesine qosylýǵa múmkindik beredi. Aǵymdaǵy jyldyń 20 naýryzynan bastap osy eseptik jazbalar oblys sottary boıynsha bólip taralǵan jáne tehnıkalyq máseleler sheshilgen, sottardyń beınekonferenbaılanys rejıminde sot proesterin ótkizý boıynsha jumysy jeńildetilgen, onlaın BKB/MBKB rejıminde isterdi qashyqtyqtan qaraýǵa sottar tolyq kóshti.
Qazirgi tańda Aqmola oblysynyń sottary BKB/MBKB ótkizý úshin arnaıy eseptik jazbalarmen 100% qamtamasyz etilgen.
TrueConf Server ár túrli rejımderde jáne 4K UltraHD deıingi ajyratymdylyǵynda beıne qońyraý shalýlar men konferenııalardy úzdiksiz ótkizýdi qamtamasyz etedi. Árbir azamat kez kelgen qoljetimdi qurylǵynyń (derbes kompıýterdiń, noýtbýktyń, planshettiń nemese smartfonnyń) kómegimen onlaın sot proesterine qatysa alady.
- Sotqa, zańǵa baılanysty aqparattardyń ashyqtyǵy, qoljetimdiligi qandaı deńgeıde? Halyqpen keri baılanys qanshalyqty jıi ornatylady?
-2020 jyl ishinde Aqmola oblysynyń sottarymen Aqmola oblystyq sotynyń ınternet-resýrsynda akm.sud.kz (saıt) 1 308 aqparat memlekettik jáne orys tilderinde jarııalandy.
«Telegram» kanalynyń «Aqmola oblystyq soty» paraqshasynda 1 178 aqparat pen Aqmola oblystyq sotynyń saıtyna siltemeler jarııalandy.
Iýtýb jáne Instagramm áleýmettik jelilerinde ashylǵan «Aqmola oblystyq soty» paraqshalarynda foto jáne beınematerıaldar únemi jarııalanýda. Iýtýbta -159 materıal, Instagrammda -154 materıal.
Feısbýk áleýmettik jelide «Aqmola oblystyq soty» atty paraqsha ashylyp, onda: qaralǵan rezonans týdyratyn ister boıynsha baspasóz habarlamalar, zańnamadaǵy ózgerister men tolyqtyrýlar boıynsha túsiniktemeler, oblys sottarynyń qyzmeti týraly beıne jáne foto materıaldary, azamattardyń ótinishteri men suraqtaryna jaýaptar beriledi.
Feısbýk áleýmettik jelide ashylǵan «Qazaq bıler soty» paraqshasynda 25 foto jáne beıne materıal, 309 aqparat jarııalandy.
Feısbýk áleýmettik jelide oblystyń sot júıesi ókilderiniń 270 akkaýnty ashyldy:
- oblys sottary tórǵalarynyń 25 akkaýnty,
- oblys sýdıalarynyń 96 akkaýnty,
- aýdandyq sottary keńse meńgerýshileriniń 25 akkaýnty,
- Sottar Ákimshisi mamandarynyń 124 akkaýnty.
Atalmysh akkaýnttarda sottar qyzmeti týraly aqparattar únemi jarııalanýda.
Feısbýk jeliden advokattardyń, ókilderiniń jáne basqa azamattardyń 126 ótinishi qabyldanyp, jaýaptary berildi.
Feısbýk áleýmettik jelide sýdıalar men mamandardyń 6 228 posty jarııalandy.
Qaralǵan ister boıynsha sot aktilerin túsindirýimen 102 brıfıng ótkizildi. Sottar jumysynyń qorytyndylary jáne zańnamadaǵy jańashyldyqtardy túsindirý boıynsha 72 baspasóz-konferenııa ótkizildi. Ortalyq Kommýnıkaııa Qyzmetiniń alańynda Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy jáne jergilikti sot tóraǵalary 9 baspasóz-konferenııa ótkizdi.
Respýblıkalyq jáne jergilikti teledıdarda 97 sıýjet pen suhbat uıymdastyryldy.
Baspa basylymdarda (gazet, jýrnal) 893 maqala men aqparat jarııalandy.
Respýblıkalyq jáne jergilikti aqparattyq portaldarynda 4 283 materıal jarııalandy.
BAQ ókilderiniń 325 aýyzsha suranystaryna jaýaptar berildi («NUR.KZ, «Ekspress-K», «tengrinews.kz», «Habar», «Aqparatbıýro», «KazTag», «Qazaqparat», «Today.kz», Azattyq radıosy» aqparattyq portaly, «Evrazııa» 1-shi arnasy, «Akmolınskaıa pravda» gazeti, «Qazaqstan» UA, «Qazaqstan-Kókshetaý» jáne basqa BAQ ókilderi).
- Qos tarap daýly máselelerdi medıaııalyq jolmen sheship, beıbit kelisimge keletin jaǵdaılar jıi kezdese me? Osy jolmen qansha másele óz sheshimin tapty?
2020 jyly sottan tys 3 002 (10,6 %) medıaııalyq kelisim jasaldy. Eger, árbir iste keminde 2 bolmasa odan da kóp talaptar bar ekenin eskersek, 6 jarym myndaı azamat sot zalynan qol alysyp, tós qaǵystyryp shyǵady. Bul bizdiń qoǵam birligine qosqan úlesimiz dep sanaýǵa bolady.
Jalpy, oblys boıynsha 68 kásipqoı jáne 1085 kásipqoı emes medıator qyzmet kórsetýde. Olardyń ishinde 70 kásipqoı emes medıator kásibı bilimderin jetildirdi. Sonymen qatar, óńirde 143 Bıler keńesi qurylyp, onyń quramynda jergilikti jerde jurtshylyqqa tanymal jáne bedeldi 495 azamat jumys atqarady.
Oblys sottary, Bıler ınstıtýtyn jandandyrý baǵytynda, el ishinde nasıhat jumystaryn júrgizýge jete kóńil bóledi. Aqmola oblysynyń sottary qazaq bıler ınstıtýtyn nasıhattaý baǵytynda kóptegen taǵlymdy sharalar uıymdastyrdy.
Máselen, «Qazaq dalasynyń bıler soty – egemendi elimizdiń sot-quqyqtyq júıesiniń negizi» atty ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótkizilip, túsken usynystar boıynsha qabyldanǵan qarar sheshimderi men vedomstvoaralyq josparly ister oryndalyp jatyr. Aqmola oblysynyń sottary ótken jyly Bıler keńesiniń qatysýymen 353 isti qarap, 141 is boıynsha oń sheshim qabyldandy.
Bıler sotyn nasıhattaý boıynsha BAQ-ta 529 jarııalanym uıymdastyryldy. Oblystyq sot tóraǵasy retinde bul jaıdy únemi baqylaýda ustaımyn. Ótken jylda 221 «Dóńgelek ústel», «Ashyq esik kúnderi», taqyryptyq kezdesýler ótkizildi. Bul sharalarǵa kásipqoı emes medıatorlar, Bıler keńesiniń quramy, aýdan jáne aýyldyq okrýgterdiń ákimderi, aýyl turǵyndary qatysty.
- Qoǵamda keleńsizdikter, ákimshilik quqyq buzýshylyqtar, qylmys oryn almas úshin, olardyń aldyn alý úshin qanshalyqty jıi brıfıngter men dóńgelek ústelder uıymdastyrasyzdar?
-Ótken jyly qaralǵan ister boıynsha sot aktilerin túsindirýimen 102 brıfıng ótkizildi. Sottar jumysynyń qorytyndylary jáne zańnamadaǵy jańashyldyqtardy túsindirý boıynsha 72 baspasóz-konferenııa ótkizildi. Ortalyq Kommýnıkaııa Qyzmetiniń alańynda Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy jáne jergilikti sot tóraǵalary 9 baspasóz-konferenııa ótkizdi.
Respýblıkalyq jáne jergilikti teledıdarda 97 sıýjet pen suhbat uıymdastyryldy.
Ákimshilik ne qylmystyq quqyq buzýshylyqtardyń aldyn-alý sharalarynyń biri - sotpen jekeshe qaýly shyǵarý sharasy.
Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodekstiń 829-babyna sáıkes, zańdylyqty buzý jaǵdaılary anyqtalǵan, sondaı-aq ákimshilik quqyq buzýshylyqtardy jasaýǵa yqpal etken sebepter men jaǵdaılar belgilengen kezde sot jekeshe qaýly shyǵarady jáne tıisti uıymǵa jáne laýazymdy adamdarǵa olardy joıý jóninde sharalar qoldaný týraly usynys engizedi.
Qylmystyq-proestik kodeksiniń 405-babyna sáıkes, sot jekeshe qaýly shyǵarady, onda memlekettik organdardyń nemese laýazymdy adamdardyń, uıymdardyń nemese olardyń basshylarynyń nazaryn is boıynsha anyqtalǵan zań buzýshylyq faktilerine, qylmystyq quqyq buzýshylyqty jasaýǵa yqpal etken jáne tıisti sharalar qabyldaýdy talap etetin sebepter men jaǵdaılarǵa aýdarady. Adamnyń áreketterinde qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaýǵa yqpal etken ákimshilik teris qylyq anyqtalǵan jaǵdaıda, sot oǵan zańda kózdelgen jaza qoldanýǵa quqyly.
Aqmola oblysy sottarymen ótken 2020 jyly qylmystyq jáne ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly ister boıynsha 523 jeke qaýly shyǵardy.
- Sot júıesindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy qandaı is-qımyldar júrgizilip jatyr?
- Basty maqsat - sot júıesinde sybaılas jemqorlyqty boldyrmaý.
Sot qaýymdastyǵy men sot júıesi qyzmetkerleri arasyndaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda, azamattardy qabyldaý tártibi kestesine sáıkes Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy ár aptanyń sársenbi kúnderi saǵat 10-00-den 13-00-ge deıin jeke jáne zańdy tulǵalardy jeke qabyldaý júrgiziledi.
Sonymen qatar sýdıanyń nemese sot júıesi mamandarynyń tarapynan sybaılas jemqorlyq áreketine baılanysty aqparattardy jeke jáne zańdy tulǵa 8 (7162) 55-96-66 senim telefonyna habarlap qana qoımaı, ár aptanyń beısenbi kúnderi saǵat 9.00-den 17.00-ge deıin Aqmola oblystyq sotynyń ishki qaýipsizdik jáne sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý bólimi basshysynyń qabyldaýynda bolyp, shaǵymyn jetkize alady.
Aqmola oblysy boıynsha jergilikti sot ǵımarattarynda jeke jáne zańdy tulǵalardyń ótinishteri men shaǵymdaryna arnalǵan jáshikteri men senim telefonyna kelip túsken sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyq kórinisterine sebep bolatyn mán-jaılardy anyqtaý, sýdıalar men sot júıesiniń qyzmetkerleri tarapynan sot tóreligin júzege asyrý kezinde alynǵan aqparatty jeke maqsatta paıdalaný ne bolmasa onyń jaıylyp ketý faktilerin anyqtaý jáne onyń jolyn kesý maqsatynda aqparattar jan-jaqty tekserilip otyrylady.
2021 jyldyń 3 aıynda senim telefonyna, áleýmettik jelilerde jáne ınternet resýrstarynda Aqmola oblysy boıynsha sýdıalar men sot júıesiniń qyzmetkerleri tarapynan sybaılas jemqorlyq belgisi bar qylmys nemese quqyq buzýshylyq jasaǵandary týraly aqparattar túsken joq.
Aqmola oblystyq sotynda sybaılas jemqorlyqty aldyn alý maqsatynda ishki qaýipsizdik jáne sottardaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aldyn alý bólimi turaqty negizde sot júıesiniń sýdıalary men sot qyzmetkerleri arasynda memlekettik qyzmetshiler jáne sýdıa ádebi Kodeksteriniń talaptary men normalaryn saqtamaý, eńbek tártibiniń buzylýy, sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtary men qylmystaryn jasaýǵa beıim qyzmetkerlerdi anyqtaýǵa baǵyttalǵan aldyn alý jumystaryn júrgizedi.
Aqmola oblystyq sotynda Qazaqstan Respýblıkasynyń sot júıesindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi keshendi jospardy iske asyrý maqsatynda 2021 jyldyń 1-shi jartyjyldyǵyna bekiltilgen sot júıesindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi is-sharalar jospary negizinde júzege asyrylýda.
Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasynyń basshylyǵymen sýdıalar men sot júıesi qyzmetkerleriniń qatysýymen ótkiziletin 23 jalpy otyrys tóralqasynda, jedel keńesterinde sybaılas jemqorlyqqa qarsy zań normalaryn qatań saqtaý máseleleri kún tártibinde qaraldy. Bundaı jumystar aýdandyq jáne olarǵa teńestirilgen sottarda da apta saıyn jedel keńesterde qaraldy.
2021 jyldyń 3 aıynda oblys boıynsha jergilikti sottarǵa sybaılas jemqorlyq pen ártúrli zań buzýshylyqtyń týyndaýyna sebepshi bolatyn ártúrli faktorlardy boldyrmaý maqsatynda 3 profılaktıkalyq hat joldanyp, árbir hattar jedel keńesterde qaralyp, sýdıalar men sot júıesi qyzmetkerleri qol qoıýlary arqyly jeke tanystyryldy.
Budan ári mundaı faktilerge jol bermeý úshin keshendi aldyn alý jumystary jalǵasyn tabady. Ótkiziletin jalpy otyrys tóralqasynda, jedel keńesterinde sybaılas jemqorlyqqa qarsy zań normalaryn qatań saqtaý máseleleri kún tártibinen túspeıdi.
Oblystyq jáne oǵan teńestirilgen sottarda sýdıa ádebi jónindegi komıssııalar jumys isteıdi, olardyń maqsaty sýdıalardyń sýdıa qoǵamdastyǵynyń ádep normalaryn saqtaýyn, onyń ishinde proesten tys baılanystarǵa jol bermeýdi baqylaý bolyp tabylady. Komıssııalarǵa jurtshylyqtyń zań buzýshylyqtar týraly ótinishterine der kezinde den qoıyp otyrý mindeti júkteldi.
Sonymen qatar, sottarda isterdi avtomatty túrde taratý men sot proesterinde dybys-beıne tirkeý arqyly júrgizý nysandar sybaılas jemqorlyqty boldyrmaýdy kózdeıdi.
- Halyqtyń quqyqtyq sanasy men mádenıetin qalyptastyryp, quqyqtyq saýattylyǵyn arttyratyn jobalar júzege asyp jatyr ma? Nátıje qandaı?
- Feısbýk, Iýtýb, Instagramm áleýmettik jelilerinde 3 aqparattyq joba júzege asyryldy:
- «Azamattyq proestik kodeksine (APK) qandaı ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen? Azamattar neni bilýi tıis?» taqyrybymen Aqmola oblysynyń sýdıalary «Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq proestik kodeksine sottar jumysynyń zamanaýı formattaryn engizý, artyq sot rásimderi men shyǵyndaryn qysqartý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańynyń basty erejelerin túsindirdi. Barlyǵy 24 vıdeotúsindirý jarııalandy.
- Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik til týraly Zańyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasynyń 7 babyn, Qazaqstan Respýblıkasynda qylmystyq sot isin júrgizý (QPK-niń 30-babynyń talaptaryn), Qazaqstan Respýblıkasynda azamattyq ister boıynsha sot isin júrgizý (APK-niń 14 - babynyń 1,2 bólikteriniń talaptaryn) túsindirdi. Sot isin júrgizýde memlekettik tildi qoldanylý, azamattardyń til quqyǵyn saqtaý týraly sýdıalardyń 16 vıdeotúsindirmesi jarııalandy.
- QR Konstıtýııasynyń 25-jyldyǵyna Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýııasynyń negizgi normalary týraly sýdıalardyń 11 vıdeotúsindirmesi.
Sottarda ótkizilgen is-sharalar boıynsha 11 vıdeorolık jasaldy.
4 estafeta-chellendj ótkizildi:
- 2020 jyldyń qańtar aıynda A.Qunanbaevtyń 175-jyldyǵyna arnalǵan «Ár sózinen uǵyndyrǵan ulylyq» taqyrybyna.
- 2020 jyldyń maýsym aıynda «Til mártebesi – El mártebesi. Kel, qazaqsha sóıleıik» taqyrybyna.
- 2020 jyldyń qarasha aıynda «Tóle bıdeı Tólegen» taqyrybyna.
- 2020 jyldyń jeltoqsan aıynda «Til – táýelsizdik tiregi» taqyrybyna. Feısbýk áleýmettik jelide Aqmola oblystyq sotynyń tóraǵasy D.Ámir óz paraqshasynda «Qazaq bıleri týraly ne bilemiz?» taqyrybymen aıdar ashyp, Qazaq halqynyń bıleri jáne Bıler sotynyń ınstıtýty týraly 9 post jarııalady. Bul baǵytta jumys 2021 jyly jalǵasǵastyrylady.
-«Sot kabıneti» elektrondyq servısin paıdalanýdy oblys turǵyndary qanshalyqty jetik meńgerdi? Bul servıstiń artyqshylyǵy nede? Halyqtyń kóńilinen shyǵyp jatyr ma?
-Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Soty janyndaǵy Sottardyń qyzmetin qamtamasyz etý departamenti 2014 jyly maýsym aıynda azamattardyń elektrondyq sot isin júrgizýge qoljetimdiligi men jedeldigin qamtamasyz etý tetigin ońaılatý, sondaı-aq qashyqtan qatysý maqsatynda "Sot kabıneti" elektrondyq aqparattyq servısin iske asyrdy»
Sot kabıneti "elektrondyq servısi Resmı saıtta ornalastyrylǵan http://office.sud.kz.
Sot kabıneti arqyly talap aryz, sot otyrysynyń hattamasyn usyný týraly aryz berýge, memlekettik bajdy onlaın rejımde tóleýge jáne t. b. bolady.
Sondaı-aq, osy júıe arqyly sot qujattaryn jáne tutastaı alǵanda sot isine qatysty barlyq qujattardy baqylaýǵa bolady.
Sot kabınetine kirý úshin, birinshiden, zańdy jáne jeke tulǵanyń elektrondyq ıfrlyq qoltańbasy (EQ) bolýy qajet. Bul servıstiń basty ereksheligi-azamat, onyń advokaty nemese ókili kez kelgen yńǵaıly ýaqytta úıden nemese keńseden shyqpaı-aq, Internet jelisi arqyly sot qujatyn kóre alady, sondaı-aq sot aktisin basyp shyǵara alady.
Aǵymdaǵy jyldyń birinshi toqsanynda bul kórsetkish Sot kabıneti arqyly kelip túsken 4 127 talap aryzdyń 3 427 jalpy sanynyń 83,04% - yn qurady.
Aǵymdaǵy jyldyń birinshi toqsanynda ákimshilik isterdiń sany 3 632 qurady, onyń ishinde 3 596 is elektrondyq formatta joldandy jáne 99,01% - dy qurady.
2020 jyly kórsetkish kelip túsken 19 162 talap aryzdyń jalpy sanynyń 80,2% - yn, Sot kabıneti arqyly 15 383-in qurady (2019 jyly berilgen 25 956 talap aryzdyń 20 043-i Sot kabıneti arqyly kelip tústi, bul 77,2% - dy qurady%)
Sonymen qatar sot keńsesinde ákimshilik isterdi jiberý qyzmeti qoldanylady. Bul qyzmet ákimshilik isterdi sot organdaryna jiberýdi Avtomattandyrý jáne jeńildetý fýnkııasyn júzege asyrady.
2020 jyly ákimshilik isterdiń sany 13 909 qurady, onyń ishinde 13 578 is elektrondyq formatta joldandy jáne 97,6% qurady (2019 jyly 15 772 is, onyń ishinde 15 572 is elektrondyq formatta joldandy nemese 98,7%).
Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Aıjan Ámıtbekqyzy,
«Adyrna» ulttyq portaly
