Eldi zań salasyndaǵy oń ózgeristerden habardar etý maqsatynda «Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Pavlodar oblystyq sotynyń tóraǵasy Qaramanov Baqytjan myrzamen boldy.
- Baqytjan myrza, Pavlodar oblystyq sotynyń ujymymen qandaı bıik belesterdi baǵyndyrdyńyzdar? Qaı jetistikterińiz erekshe ári mańyzdy bolyp sanalady?
- Elimizdiń basty Zańy - Konstıtýııaǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda sot tóreligin tek sot qana júzege asyrady. Azamattardyń sotqa degen senimi jalpy memleketke degen senimdi bildiredi.
Búginde Joǵarǵy Sottyń tarapynan buryn-sońdy bolmaǵan is-sharalar atqaralýda, damyǵan elderde qoldanylatyn jańa tásilderdi, PR- tehnologııalardy qoldanyp júrgizýde.
Oblystyq sottyń oqý ortalyǵymen zańdy tulǵalar arasyndaǵy daýlardy sheshý jónindegi bitimgershilik rásimder boıynsha sot aktileri jınaǵy, eńbek zańnamasy boıynsha suraq-jaýap jınaǵy, «Balalardyń tárbıesine baılanysty daýlar boıynsha medıaııa týraly» ádistemelik usynystar qurastyryldy.
Eńbek zańnamasy boıynsha suraqtar men jaýaptar jınaǵy «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasymen birlesip shyǵaryldy, onyń fılıaldarynyń biri «Eńbek daýlaryndaǵy bitimgershilik rásimderi» bólimi bolyp tabylady.
Bul ádistemelik jınaq oblystyń kásipkerler palatasynda usynylyp, oblystyń barlyq sottaryna jiberildi.
«Bıznesti sot arqyly qorǵaý» jobasy aıasynda «Atameken» Pavlodar oblysynyń ulttyq kásipkerler palatasynyń keńsesinde medıatorlar buryshy ashyldy, onyń qyzmeti kásipkerlerdiń medıaııa máseleleri boıynsha aqysyz keńester alýyna baǵyttalǵan.
Men, ásirese, Pavlodar oblysynda bastaý alǵan «Mekteptegi medıaııa –quqyq buzýshylyqtyń aldyn alýdyń naqty sharasy» jobasy týraly aıtqym keledi. Búkil álem boıynsha kámeletke tolmaǵandardyń bilim alýynyń jáne áýmeserlik minez-qulyqynyń qıyndyǵy eń ózekti áleýmettik máselelerdiń biri bolyp tabylady.
Respýblıkamyzda halyqaralyq standarttarǵa sáıkes, ınstıtýıonaldyq jáne zańnamalyq deńgeıde qurylǵan balanyń quqyqtaryn qorǵaýdyń ulttyq modeli qalyptasty.
Pavlodar oblysynda kámeletke tolmaǵandar arasyndaǵy quqyq buzýshylyq pen qylmystyń aldyn alý maqsatynda, mekteptegi medıaııany damytýdaǵy ózara yntymaqtastyq týraly «Mektep, kolledj – jan-jalsyz aýmaq» atty pılottyq joba júzege asyryldy.
Pavlodar oblysy ákimi apparatynyń «Qoǵamdyq kelisim» kommýnaldyq memlekettik mekemeniń medıaııa ortalyǵy, Pavlodar oblystyq soty, Pavlodar qalasy prokýratýrasy, Pavlodar oblysynyń Polıııa departamenti jáne Pavlodar oblysy bilim berý basqarmasynyń bastamasymen, Pavlodarda «Mektep, kolledj – jan-jalsyz aýmaq» Pılottyq jobasyn iske asyrýǵa mektep oqýshylary men kolledj stýdentteriniń qatysýymen «Medıaııa jáne zań negizderi»atty III aımaqtyq týrnır ótkizildi. Koronavırýstyq pandemııaǵa baılanysty zańdyq týrnır onlaın rejıminde ótti.
Pavlodar oblysy ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasy «Qoǵamdyq kelisim» kommýnaldyq memlekettik mekeme medıaııa ortalyǵymen mekteptik jáne stýdenttik medıaııany nasıhattaýda quqyqtyq mádenıet deńgeıin arttyrý jáne bilim berý keńistiginde jan-jaldardy sheshýdiń negizgi ádisi retinde medıaııany qoldaný maqsatynda zoom platformasynda onlaın-rejıminde:
-2020 jyly oblystyń kolledjderi men mektepteriniń 200 jýyq oqý-tárbıe isi jónindegi meńgerýshisi men muǵalimderine;
- 2020 jyly oblys kolledjderiniń eki júzden astam stýdenti men mektep oqýshylaryna, barlyǵy myńǵa jýyq adamǵa birqatar semınarlar uıymdastyryldy.
Sot praktıkasy kóptegen daýlar men janjaldar neke-otbasylyqqatynastardan týyndaıtynyn kórsetti.
Talaptarda nekeniń buzylýynyń basty sebebi – minez qulyqtarynyń sáıkessizdigi. Biraq bul sebeptiń artynda: turmystyq qıyndyqtar, jalpy ómirge jáne olardyń árqaısysynyń otbasyndaǵy róline degen kózqarastardyń aıyrmashylyǵy, sondaı-aq zınaqorlyq, alkogol, nashaqorlyq, áleýmettik máseleler: turǵyn úıdiń bolmaýy, jumys, fızıkalyq zorlyq-zombylyq, úıdegi zeriktik, qarjylyq jaǵdaı, úshinshi tulǵalardyń (onyń ishinde týystarynyń) áseri, ártúrli dinı kózqarastar, qumar oıyndar tur.
Sýdıalar óńirdegi otbasylaryn saqtaý boıynsha tıisti sharalar qabyldaýda, tatýlasýǵa merzim beriledi, erli-zaıyptylar otbasylyq psıhologqa, bılerge jiberiledi.
Osy tusta «Bıler keńesi» jobasy sátti júzege asqanyn aıtqym keledi. Bıler keńesiniń quramyna oblystyń 154 qurmetti azamattary, aqsaqaldar, ardagerler keńesiniń músheleri, otstavkadaǵy sýdıalar kirdi. Barlyq bıler medıaııa daǵdylaryna oqytylyp, sertıfıkattar aldy.
2019 jyldyń shildesinde bıler keńesiniń konferenııasy ótti, oǵan ákimder, advokattar, medıatorlar, memlekettik organdardyń ókilderi shaqyryldy. Bıler keńesiniń erejesi bekitildi, bıler keńesiniń múshelerine sertıfıkattar men tósbelgiler berildi, kúrdeli máseleler talqylandy.
Tıimdi jumys úshin sýdıalardan, otstavkadaǵy sýdıalardan, medıatorlardan, psıhologtardan jáne úkimettik emes uıymdardyń ókilderinen turatyn jumys toby quryldy.
Tatýlasý ortalyǵyna myńnan astam adam júgindi, olarmen kelisý alańynda keńesý men kezdesýler ótkizildi, nátıjesinde 300-ǵa jýyq daý sotqa jetpeı sheshildi.
Sondaı-aq, sottar «Ana úıi» qoǵamdyq qory «Turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryna arnalǵan daǵdarystyq ortalyqtyń» ómirine belsendi qatysady, munda psıhologııalyq jáne zańgerlik keńester beriledi.
Pavlodar oblysynda Tatýlasý ortalyǵy, 52 medıaııa kabıneti qurylyp, «Balalary bar áıelderdi ońaltý daǵdarys ortalyǵynda» otbasylyq-keńes berý kabıneti boı kóterdi.
Toraıǵyrov ýnıversıtetinde stýdentter úshin medıaııa kabıneti ashyldy. Oblysta eki júzden astam kásibı jáne kásibı emes medıatorlar jumys isteıdi. Bekitilgen Memorandýmdar aıasynda medıatorlar, psıhologtar, bıler qyzmetterin aqysyz kórsetedi. Osy tusta Joǵarǵy Sottyń bastamasymen osy másele boıynsha zańnamalyq aktilerge birqatar túzetýler engizildi.
Sonymen Azamattyq proestik kodeksine sáıkes azamattyq sot isin júrgizýdiń mindetteriniń biri - daýdy beıbit jolmen retteýge járdemdesý bolyp tabylatynyn atap ótý kerek. Isterdi qaraý kezinde sýdıalar bekitilgen memorandýmdar sheńberinde bılerdi, medıatorlardy, Kásipodaqtar ortalyǵynyń, «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasy ókilderi men kelisý komıssııalarynyń ókilderin tartý boıynsha jumys júrgizýde.
Jalpy aıtqanda, buryn-sońdy bolmaǵan ıgi is-sharalar atqaryldy.
- Sońǵy bes jylda qandaı oń ózgerister oryn aldy?
- Oń ózgeristerdiń biri «Sot júıesiniń 7 túıini» baǵdarlamasy bolyp tabylady. Sot júıesi «Sot júıesiniń 7 túıini» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa basty nazar aýdara otyryp, óziniń damýynyń jańa baǵytyn aıqyndady. «Minsiz sýdıa», «Úlgili sot», «Ádil proess», «Sapaly nátıje», «E- sot», «Ońtaıly orta» jáne «Sotsyz tatýlasý ortalyǵy» sekildi jeti top bar.
Atalǵan baǵdarlamalardyń maqsaty – azamattardyń sot tóreligin sapaly atqaryp zań ústemdiginiń joǵary senimine qol jetkizý.
Sonymen qatar «Túngi sot», «Otbasy soty» jobalary júzege asyryldy. Sottarda Tatýlastyrý ortalyqtary ashyldy.
Sońǵy jańalyqtardyń biri Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Mamandandyrylǵan ákimshilik sottar» týraly Jarlyǵyna sáıkes respýblıka kóleminde jańa sottardyń ashylýy bolyp tabylady.
Jańadan qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik rásimdik-proestik kodeksi sot júıesin jetildirýge arnalǵan. Atap aıtqanda, kodeks bılik organdarymen daý-damaılardy qaraý barysynda azamattardyń quqyqtaryn qorǵaýdy sapalyq jańa deńgeıge shyǵarýǵa baǵyttalǵan. Ár túrli jarııa-quqyqtyq daýlardy sheshýde taraptardyń teńdigin, qoǵamnyń sotqa degen senimin arttyrý, sot tájirıbesiniń birizdiligin qamtamasyz etý maqsatyn kózdeıdi.
- Qara qyldy qaq jarǵan ádilettiligimen kózge túsip, bılik tarapynan úzdik marapattarǵa ıe bolǵan ardager qyzmetker, sýdıa, advokattar bar ma? Kimderdiń esimin erekshe qurmetpen atap óter edińiz?
- Árıne, bar.
Qara qyldy qaq jarǵan, ádil sheshim qabyldaǵan otstavkadaǵy sýdıalar bolyp sot júıesiniń ardagerleri A.T. Tursynbekov, A.Sh. Hamzın, E.Á. Temirova., M.M. Bıkıeva., A.S. Kúzekov, R.Q. Súleımenovti atap óter edim.
Búgingi kúni sot tóreligin ádil júzege asyryp, memlekettik marapattarǵa ıe bolǵan jas býyn áriptesterimiz barshylyq.
- Karantın rejımi sot proesine kedergi keltirip jatqan joq pa?
- Álemdi jaılaǵan indetke baılanysty sot proesteri IT-tehnologııalardyń qoldanylýymen onlaın-rejımde ótkizilýde.
Oblystyq sotta ıfrlandyrý júıesi ilgeri damýda. Qylmystyq, azamattyq, ákimshilik ister boıynsha sot proesteri aqparattyq tehnologııalardyń kómegimen beınekonferenııa baılanysy, sonyń ishinde «TrueConf», «Skype», «Whatsapp» mobıldi qosymshalary arqyly qashyqtyqtan júrgizilýde.
Barlyq sot qujattary «Sot kabıneti» aqparattyq servısi arqyly túsedi. Halyq tehnologııa tilin jaqsy meńgergenin atap ótý kerek. Qashyqtyqtan sotqa qatysatyn adamdardyń sany artýda.
- Sotqa, zańǵa baılanysty aqparattardyń ashyqtyǵy, qoljetimdiligi qandaı deńgeıde? Halyqpen keri baılanys qanshalyqty jıi ornatylady?
- Azamattardyń sot júıesine qatysty senimi týraly másele mańyzdy jáne negizgi bolyp tabylady. Sot tóreligin sapaly atqarýda «100 naqty qadam» Ult josparynda osy máselege basty nazar aýdaryldy.
Áleýmettik jelilerde Pavlodar oblystyq jáne aýdandyq sottary tóraǵalarynyń, oblys sýdıalarynyń jáne ózimizdiń oblystyq sot baspasóz hatshysynyń jeke paraqshalary bar.
Búgingi tańda Qazaqstanda áleýmettik jelilerdi paıdalanýshylar sany ósip keledi, demek qazirgi kezde ótinishter men suraqtardyń negizgi bóligi áleýmettik jeliler (Facebook, Instagram) arqyly túsedi jáne zerdelenip jaýap beriledi.
Sot júıesiniń ashyqtyǵy, barlyq ister boıynsha mindetti túrdegi tártippen sot otyrystary dybys-beıne júıesimen júrgizilýimen qamtamasyz etiledi. Oblys boıynsha sot otyrystarynyń barlyq zaldary 100 paıyz dybys-beıne júıesimen jabdyqtalǵan, bul sýdıalardyń áreketterine negizsiz shaǵym berýdi joıýǵa jáne sot otyrysyna qatysýshylardyń tártipterin retteýge múmkindik berdi.
Memleket Basshysy sýdıalardyń ÚIII sezinde sóılegen sózinde aǵymdyq pandemııa jaǵdaıynda elimizdiń sot júıesi kúrdeli synaqtan ótkenin atap ótti. Onyń aıtýy boıynsha, karantınge qaramastan azamattardyń quqyqtary men bostandyǵyn qamtamasyz etý máselesi kún tártibinen alynǵan joq. Aqparattyq tehnologııalardyń nátıjesinde sot proesterin qashyqtyq formatyna jedel túrde aýystyrý múmkindigi týdy, bul qolaıly jáne úılesimdi shara bolyp tabylady.
Engizilgen elektrondyq servıster sot proesine qatysýshylarǵa orasan zor múmkindikter beredi, azamattar úshin sot júıesiniń qol jetimdiligin ońaılatady, sýdıalar men mamandardyń jumysyn jetildiredi.
Halyqpen dıalog qurý alańdarynyń biri bolyp - esep berý kezdesýleri, joǵary oqý oryndary men kolledjderdiń jastarymen kezdesýler bolyp tabylady.
Kelýshilerdiń qabyldaýyn uıymdastyrý kókeıdegi suraqtaryna jaýap berý - sot tóraǵasynyń jumysyndaǵy mańyzdy fýnkııalardyń biri. Azamattardy qabyldaý týraly alǵashqy áser azamattardy qabyldaýdy uıymdastyrý deńgeıinen qalyptasady.
Men azamattardy qabyldaýdyń bekitilgen kestesine sáıkes qabyldaý júrgizemin, dúısenbi kúni saǵat 15.00-den 17.00-ge deıin, rezıdent emester kez kelgen ýaqytta qabyldanady. Proeske qatysýshylardy oblystyq sottarda qabyldaýdy azamattardy qabyldaýǵa arnalǵan ókimdirge (kestelerge) sáıkes aýdandyq (qalalyq) sottardyń tóraǵalary júzege asyrady.
Sottar ákimshisimen qabyldaý seısenbi kúni saǵat 15.00-den 17.00-ge deıin júzege asyrylady. Barlyq sottarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Soty, Departamenti, Pavlodar oblystyq soty, Sottar ákimshisi jáne aýdandyq (qalalyq) sottardyń tóraǵalarynyń azamattardy qabyldaý bekitilgen biryńǵaı qabyldaý standarty bar.
Pandemııa kezeńinde qabyldaý on-line rejıminde júzege asyrylyp júr.
- Qos tarap daýly máselelerdi medıaııalyq jolmen sheship, beıbit kelisimge keletin jaǵdaılar jıi kezdese me? Osy jolmen qansha másele óz sheshimin tapty?
- Medıaııa – taraptardyń erikti kelisimi boıynsha júzege asyrylatyn, olardyń ózara qolaıly sheshimge qol jetkizýi maqsatynda medıatordyń (medıatorlardyń) járdemdesýimen taraptar arasyndaǵy daýdy (daý-shardy) retteý rásimi.
Halyq medıaııa ınstıtýty men basqa tatýlastyrý rásimderi týraly habardar bolý úshin, jergilikti atqarýshy organmen birlesip, oblys sýdıalarymen aýyldyq jerlerde turaqty túrde túsindirý jáne aqparattyq jumystar júrgizildi.
Ortaq sheshimge kelýge sýdıa emes, medıator degen maman kómektesedi. Taraptar kelisimge kelse, ózara jazbasha kelisim shartyn jasasady. Ol medıaııa týraly shart dep atalady.
Aǵymdaǵy jyldyń 3 aıynda oblys sottarynda 841 azamattyq is medıaııa tártibinde qaraldy. Onyń ishinde 791 is medıaııa tártibimen, 10 is partısıpatıvtik rásim tártibimen, 40 is tatýlasý kelisimin jasaýmen aıaqtaldy. 16 qylmystyq is medıatordyń qatysýymen qaraldy.
Medıaııa tártibimen qylmystyq jaýaptylyqtan tatýlasyp, keltirilgen zııandy qalpyna keltirip, bas bostandyǵynan aıyrmaı qaralǵan qylmystyq isterdiń sany onsha aýyr emes jáne aýyrlyǵy ortasha qylmystar boıynsha artty. 2967 ákimshilik is taraptardyń tatýlasýymen aıaqtaldy.
- Qoǵamda keleńsizdikter, ákimshilik quqyq buzýshylyqtar, qylmys oryn almas úshin, olardyń aldyn alý úshin qanshalyqty jıi brıfıngter men dóńgelek ústelder uıymdastyrasyzdar?
- Oblys sottary qoǵam úshin árqashanda ashyq.
Halyqtyń senimin arttyrý - sot júıesiniń basty mindetteriniń biri bolyp qalmaq. Bul turǵyda buqaralyq aqparat quraldary jáne áleýmettik jelilermen tıimdi ózara is-qımyl qurý mańyzdy ról atqarady. Sottardyń buqaralyq aqparat quraldary jumystarymen úılestirýsheleri, onyń ishinde aýdandyq sottar jáne baspasóz hatshysy áleýmettik jelilerde rezonansty isterge aqparattyq qoldaý kórsetý jáne synı jarııalanymdarǵa jaýap berý maqsatynda jeke paraqtaryn júrgizedi.
Oblys sýdıalary turaqty negizinde «Birinshi stýdııa» oblystyq «ERTIS» telearnasynyń baǵdarlamasyna (tikeleı efırde) qatysyp, sot júıesindegi jańashyldyqtar men ózgerister týraly aıtady.
Sot tóreligin júzege asyrý taqyrybyndaǵy brıfıngter toqsan saıyn, al ózekti taqyryptar boıynsha dóńgelek ústelder jıi ótkiziledi.
Barlyq is-sharalar buqaralyq aqparat quraldarynda keń kólemde jaryq kórip, halyqtyń nazaryna jetkiziledi. Beınerolıkter túrindegi reportajdar áleýmettik jeliden, teledıdardan kórsetiledi.
- Sot júıesindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy qandaı is-qımyldar júrgizilip jatyr?
- Pavlodar oblysynyń sottarymen Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldar boıynsha túrli dárister, semınarlar, dóńgelek ústelder ótkiziledi.
Ár sottarda sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl máseleleri boıynsha aqparattyq stendter ornalasqan.
Bul stendterde kelýshilerge qajetti aqparattardy, atap aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń, oblystyq sottyń, ishki qaýipsizdik jáne oblystyq sottardaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aldyn-alý bóliminiń «senim telefondary», jeke jáne zańdy tulǵalardy qabyldaý kestesi, ishki qaýipsizdik jáne oblystyq sottardaǵy sybaılas jemqorlyqtyń aldyn-alý bólimi basshysynyń telefon nómeri kórsetilgen.
- Halyqtyń quqyqtyq sanasy men mádenıetin qalyptastyryp, quqyqtyq saýattylyǵyn arttyratyn jobalar júzege asyp jatyr ma? Nátıje qandaı?
- Joǵaryda aıtylǵandaı atqarylyp otyrǵan jumystardyń barlyǵy halyqtyń quqyqtyq sanasy men mádenıetin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Halyqtyń sottarǵa degen senimin arttyrýda jumys jalǵastyrylatyn bolady.
- Daýly máselelerdi sheshýdegi medıatorlardyń sot júıesindegi orny, mańyzy, bedeli, atqaratyn qyzmeti qandaı? Pavlodar oblysyndaǵy úzdik medıatorlardyń qataryna kimderdi qosar edińiz? Medıatorlardyń boıynda qandaı qasıetter bolýy kerek? Olar qalaı saılanady?
- Medıaııanyń sottan eń basty aıyrmashylyǵy – medıaııada utqan, utylǵan degen tarap joq, sebebi olar eki jaqqa qolaıly mámilege keledi.
Medıaııaǵa mindetti túrde úshinshi tarap – medıator qatysýy kerek. Ol táýelsiz, beıtarap, istiń nátıjesine múddeli bolmaýǵa tıis. Ony taraptar ózara kelisip tańdaıdy. Onyń basty mindeti – daýdan qos taraptyń qanaǵattanyp shyǵýyna kómektesý.
Medıatordyń qyzmeti kásibı jáne kásibı emes bolýy múmkin.
Otstavkadaǵy sýdıa nemese jıyrma bes jasqa tolǵan, kez kelgen salada joǵary bilimge ıe, medıatorlardy daıarlaý baǵdarlamasy boıynsha sertıfıkat alǵan azamat kásipqoı medıator bola alady.
Pavlodar oblysyndaǵy úzdik medıatorlardyń biri dep Tatýlastyrý ortalyǵynyń jetekshisi, sot júıesiniń ardageri Marına Anatolevna Ivanovany aıtar edim.
Jalpy alǵanda sot júıesinde júzege asyrylyp jatqan oń ózgerister, halyqtyń sottarǵa degen senimin arttyrý, sot tóreliginiń zańdylyǵy men ashyqtyǵynyń qol jetimdiligin joǵary deńgeıde qamtamasyz etý úshin berik quqyqtyq negiz jasaıdy.
«Jaqynymyzǵa janashyr bolaıyq» degen oımen suhbatymyzdy aıaqtaıyq. Jaqsy kúnderde kezdeskenshe!
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Aıjan Sylanova,
«Adyrna» ulttyq portaly
