Quqyqtyq mádenıet – degenimiz adamnyń jeke basynyń quqyǵyn bilýdegi oı órisi, dúnıetanymy. Quqyqtyq mádenıettiń tiregi – quqyqtyq tárbıege baılanysty. Bul degenimiz adamnyń quqyqqa jáne quqyqty bilýge baǵyttalǵan qundylyqtar men ıdeıalar júıesi. Azamat óz quqyǵyn bilýi búgingi tańda asa mańyzdy.
Quqyqtyq mádenıettiń negizgi elementteri qandaı?
- Quqyq pen quqyqtyq normalarǵa degen kózqarasty qalyptastyratyn senim
- Quqyqtyq saýattylyq – negizgi zań erejelerin bilý jáne túsiný
- Zań talaptaryna sáıkes keletin praktıkalyq áreketter
Quqyqtyq mádenıetke qarama-qaıshy uǵym bul – quqyq buzýshylyq. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 15 sáýir kúni turmystyq zorlyq-zombylyqqa qatysty zańǵa ózgeris engizdi. Buǵan sebep, el ishindegi otbasylyq-turmystyq quqyq buzýshylyqtardyń jıi oryn alýy. Osy oraıda aıta ketetin jaıt, quqyqtyq mádenıettiń damýy barysynda quqyq buzýshylyqqa nemquraıly qaramaý – bizdi jarqyn bolashaqqa jeteleıdi. Al bunyń negizgi kepili – tárbıe. «Otan otbasynan bastalady» demekshi quqyqtyq bilimniń qalyptasýy da otbasyndaǵy tárbıege, adamnyń aralasatyn qoǵamdyq ortasyna, dostaryna baılanysty bolýy múmkin. Otbasynda durys tálim tárbıege qanyǵyp ósken adam zańǵa qaıshy, teris áreketterge barýy ekitalaı. Sol sebepti otbasy tárbıesine de asa kóńil bólgen jón.
Qazaqstandaǵy quqyqtyq mádenıet 1991 jyly táýelsizdik alǵannan beri eleýli ózgeristerge ushyrady. Elimizdiń ártúrli aımaqtaryndaǵy quqyqtyq mádenıettiń erekshelikterin atap aıtar bolsaq, Soltústik jáne Shyǵys aımaqtardaǵy Reseı quqyǵynyń tarıhı yqpalyna baılanysty quqyqtyq nıgılızmniń joǵary deńgeıin baıqaýǵa bolady. Al, Ońtústik jáne Batys óńirlerde úlkendi syılaý men rýlyq ǵuryptan kórinetin dástúrli qazaq quqyǵynyń aıqyn áseri qalyptasqan. Ortalyq Qazaqstanǵa keler bolsaq, ártúrli aýmaqtardyń erekshelikterin biriktiretin anaǵurlym teńdestirilgen quqyqtyq mádenıet.
Memleket halyqtyń quqyqtyq sanasyn arttyrý maqsatynda túrli sharalardy júzege asyrýda. Mektep pen ýnıversıtettiń oqý baǵdarlamalaryna quqyqtyq bilim berý júıesi engizilgen. Quqyqtyq pánder bastaýysh mektepten bastap joǵary oqý oryndaryna deıin bilim berýdiń barlyq deńgeıinde oqytylady. Bul quqyqtyq bilimniń negizin qalap, quqyqtyq sanany jastaıynan qalyptastyrýǵa múmkindik beredi.
Sonymen qatar osy quqyqtyq bilimniń deńgeıin kóterý maqsatynda el ishinde túrli semınarlar men túrli is-sharalar uıymdastyrylady. Oǵan qosa, quqyqtyq bilim berý júıesin qurý úshin memlekettik organdar, qoǵamdyq uıymdar jáne buqaralyq aqparat quraldary broshıýralar, plakattar, teleradıo habarlary, ınternet-resýrstar jáne oqý is-sharalary arqyly quqyqtyq aqparatpen halyqty habarlandyryp otyrady.
Quqyqtyq mádenıetti tek qana quqyqpen shektelip qalǵan dúnıe retinde qaramaı, biz ony rýhanı jáne ulttyq turǵydan da qalyptastyrýymyz qajet. Munyń barlyǵy bir-birimen ózara tyǵyz baılanysta bolýǵa tıisti. Quqyqtyq mádenıet – memleket pen qoǵamnyń mańyzdy elementi bolǵandyqtan, bul qoǵamdaǵy adamdar arasyndaǵy qatynastardy jáne olardyń memleketpen ózara áreketin retteıtin quqyqtyq bilimderdiń, senimderdiń, qundylyqtardyń, minez-qulyq normalary men erejeleriniń jıyntyǵy.
Quqyqtyq mádenıetti damytý – bul barlyq múddeli taraptardyń: memleket, azamattyq qoǵam, oqý oryndary men buqaralyq aqparat quraldarynyń qatysýyn talap etetin úzdiksiz proess. Birlesken kúsh-jiger arqyly ǵana zańdy qurmetteıtin ádil qoǵam qura alamyz!
Aıgúl Muratqyzy
