(Portret-esse)
Ol – shynynda da ult uǵymyn ulǵaıtqan tulǵa. Týra maǵynasynda da, aýyspaly maǵynasynda da solaı. Buǵan eshkimniń talasy bolmaýǵa tıis. Basynan bastaıyq...
Synshy
Jýrnalıster men fılologtar ómiri daýlasady da júredi. Bul, árıne, bir úıdiń eki balasynyń asyqqa talasqany sııaqty nárse. Jýrnalıster: «Sender biz sııaqty qalamdy qulashtap silteı almaısyńdar. Jazý jazyp qarq qylmaısyńdar», – deıdi. Fılologtar da jýrnalısterdi ońdyrmaıdy: «Al sender ár nárseni jazasyńdar, bir taqyrypqa turaqtamaısyńdar. Únemi betinen qalqyp júresińder». Qaı-qaısysynyń da aıtyp turǵanynyń jany bar. Fılologtardyń jýrnalısterge qaraǵanda til zańdylyqtaryn tereń biletini, ne nárseni de asyqpaı saralaıtyny, taldap-talǵap jazatyny, ǵylymı oılaýǵa jaqyn ekeni ras. Al bar jumysy jedeldigimen erekshelenetin jýrnalısterdiń tez qımyldaıtyny, ámbebaptyqqa boı úıretetini de daýsyz nárse. Jýrfakta til men ádebıet pánderi fılfakqa qaraǵanda, anaǵurlym az oqytylady. Sondyqtan keıde fılfaktyń bilim júıesi men jýrfaktyń mashyqtandyrý júıesi bir arnaǵa toǵyssa, qandaı keremet bolar edi dep oılaısyń. Jarylqap Beısenbaıuly – dál osy úrdistiń mektebinen shyqqan qalamger.
Ádette jazýǵa beıimi bar órender jýrfakqa túskisi keledi. Biraq ol jyldarda jýrfak óndiriste eki jyl jumys istep kelmeseń, qujatyńdy qabyldamaıtyn edi. Sondyqtan mektep bitirgender fılfakka keletin. Jaqań da sóıtti. Keıin fılfaktan jazýǵa qabiletti jigitterdiń kóbirek shyqqan sebebi de sol.
Fylymdy qýsa da, birqatar jetistikke qol jetkizer edi. Biraq ol kezde aspırantýraǵa túsý degen qıynnyń qıyny. Jylyna bir-eki-aq oryn bólinedi. Oǵan tumsyq tyǵý múmkin emes. Onyń esesine irgeli bilim alyp shyqty. Ustazdary jaqsy boldy. Qazaq, orys, shetel ádebıeti tereńdetip oqytyldy. Bári de adamnyń ózine baılanysty ekenin erterek uqty. Úshinshi, tórtinshi kýrstan bastap, jazýǵa talpynys tanytty. Sol jyldarda jas synshylardyń talantty shoǵyry boı kórsetkeni belgili. Asqar Súleımenov, Rymǵalı Nurǵalıev, Zeınolla Serikqalıev, Muhtar Maǵaýın, Ábish Kekilbaevtiń tereń maqalalarynyń áseri sumdyq. Solarǵa eliktegen fılolog-stýdentterdiń kóbi reenzııa jazýmen áýestendi. Qazirgi stýdentter synǵa jolamaıdy ǵoı. Al ol kezdegi ýnıversıtet qabyrǵasyndaǵy fılologtardyń kóbi synmen aýyzdandy. Birin ádebıet syny, ekinshisin kıno syny qyzyqtyrdy. Al stýdent Jarylqap beıneleý óneriniń tylsymdaryna úńilýge qumartty. Sol tusta Zeınolla Serikqalıevtiń «Oılar, tolǵanystar» degen kitaby shyǵa qalsyn. Bas almaı oqyp shyqty. Stıli keremet. Sóılemdi óte sheber quraıdy. «Osylaı jazsa ǵoı, shirkin!», – dep tamsandy.
Jazýǵa beıimi bar stýdentter «Lenınshil jas» (búgingi «Jas alash») pen «Jetisý» gazetterin tóńirekteıdi. Áıgili Vınogradov kóshesiniń 88-shi úıindegi jataqhana turǵyndary tańerteń eń áýelim irgedegi bazarǵa kelip, ishindegi dúńgirshekten osy eki basylymdy satyp alady. Ádebıet, óner máseleleri sol basylymdarda jıi jazylady. «Lenınshil jasqa» avtor kóp bolǵasyn, maqala shyǵarý qıyndaý, sondyqtan stýdentter «Jetisýdi» kóbirek jaǵalaıdy. Syn maqala jazý úshin daıyndyq kerek. Kitap qaramasa bolmaıdy. Kitaphana ol kezde keshki saǵat 10-ǵa deıin jumys isteıdi. Sabaqtan shyǵa sala sonda tartady. Jaýyp bir-aq qaıtady. Shyńǵys Aıtmatovtyń povesteri birinen soń biri shyǵyp, qalyń eldi eleńdetip turǵan kez. Stýdentter sol povester jaryq kórgen «Novyı mır» jýrnalyn kezekke turyp oqıdy.
Sol tusta Sherhan Murtaza bas redaktory bolyp dúrildep turǵan «Lenınshil jastaǵy» «Aqqý» estetıkalyq klýbynyń materıaldary da ózinshe bir álem. Aqyry, «Aqqýǵa» qatty qyzyqqandyqtan, franýzdyń áıgili músinshisi Ogıýst Rodenniń shyǵarmashylyǵy týraly alǵashqy maqalasyn ázirledi. Ol kóp uzamaı «Lenınshil jasqa» «Músinder tebirenisi» degen atpen jarq etip shyǵa keldi. Ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Oralhan Bókeı men qyzmetkeri Jarasqan Ábdirəshev jas avtordy birden baýyrǵa tartyp, ózderi tapsyrma bere bastady. Qazaq sýretshileriniń jańa týyndylary, Almatynyń jas baleti týraly syn maqalalary men reenzııalary jarııalandy. Sol kezdegi balet óneriniń kóginde jańa janǵan juldyz Bolat Aıýhanov týraly alǵashqy maqalany Jarylqap Beısenbaıuly jazdy.
Redakııamen osylaı tyǵyz baılanys ornatqan stýdent oqý bitirmeı jatyp, «Lenınshil jasqa» qyzmetke keldi. Jumysshy-jastar bólimine tilshi bolyp ornalasyp, jýrnalıstik jumystyń kórigin qyzdyra bastaǵan kezde, ony áskerge alyp ketti. Keńes-qytaı shekarasyndaǵy ahýal ýshyǵyp turǵan tus edi. Armııada ofıer jetispeıdi. Qysqasy, sol jyly ózimen birge áskerı kafedrany bitirgen jigitterdiń jartysy sol jaqqa attandy. Baıkaldyń arjaǵyndaǵy mońǵol-qytaı-keńes shekarasy túıisken Mánjúrııa jerinde eki jyl ofıerlik boryshyn ótedi. Turǵan páterine qazaq gazet-jýrnaldaryn jazdyryp alady. «Aqqýda» ne jarııalanyp jatqanyn kórip-bilip otyrady. Ara-tura maqala jazýyn toqtatqan joq. Onysy jarııalanyp turdy. Ofıerler úıiniń kitaphanasyn taýysty. Kúnara qaraýyldyń bastyǵy bolyp kúzetke túskende kitap ala shyǵady. Túnimen oqıdy. Áskerden qaıtyp kelgen soń, «Lenınshil jastyń» jańa bas redaktory Seıdahmet Berdiqulovtyń aldyna kirdi. Ol kisi de «Óner týraly jazatyn bul qandaı ofıer?», – dep syrtynan tileýles bolyp júredi eken. Sodan osy gazette tabandatqan jıyrma jyl on aı qyzmet istedi.
Jas jýrnalısti Sekeńniń ózi aýyq-aýyq qaırap ketedi. «Sýretshiler týraly jazǵandaryńdy toqtatpa. El surap jatyr. Keıin kitap etip shyǵarýyńa bolady ǵoı», – deıdi. Sol sózi jigerlendirdi. Jazǵan kezde 20-25 bet qylyp bir-aq jazady. Onyń bári gazetke syımaıtyny belgili. Sodan on betin bólip alyp, gazetke yqshamdap bere qoıady. Keıin olardyń bári franýz postımpressıonısteri bastaǵan beıneleý ónerindegi jańasha dáýirdiń uly sheberleri shyǵarmashylyǵyn zerdelegen «Býyrqanǵan boıaýlar» atty esseler kitabyna jınaqtaldy.
Beıneleý ónerin sony izdenistermen baıytyp, óristetken Jańasha dáýir sýretshileriniń klassıkalyq dúnıelerin taldaý ońaıǵa soqpady. Bul týyndylardyń tabıǵaty bólek. Qoltańbalary bir qaraǵanda túsiniksizdeý bolyp kóriner. Biraq onyń arǵy qaltarysynda jatqan tylsym syrlaryn paıymdaý kerek. Solardyń qupııalaryn taný jolynda talaı kitap jınady. Jıǵan kitaptaryna belgili sýretshilerdiń ózi qyzyǵatyn. Kópshiligin Máskeý, Peterborǵa barǵan saparlarynan ala keldi. Keıde alys aýdandardaǵy aýyldardyń eleýsiz kitap dúkenderinde el jabylyp taba almaı júrgen kitaptardyń turatyny da bar. Beıneleý óneriniń tabıǵatyn tamyrshydaı tap basatyn sarabdal synshy, syrbaz esseshi bolyp qalyptasýyna sonyń báriniń paıdasy tıdi.
Saıahatshy
Jýrnalıstik qyzmeti bastalǵan tusta qazaqtyń uly ǵalymy Shoqan Ýálıhanovtyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteýge den qoıdy. 1975 jyly Shoqannyń týǵanyna 140 jyl tolýy qarsańynda bul taqyrypqa ózgeshe qyrynan qaraýdyń oraıy kele qalǵany. Ol ǵalymnyń 1856 jyly jasaǵan áıgili Ystyqkól saparynyń izimen júrip ótýge bel baılaıdy. Shıyrshyq atyp turǵan jas kezi. Sapar baǵyty túzilgen kartany syzyp, bas sarashy Seıdaǵańa kirdi. Basqa bir tońmoıyn basshy bolsa, «Ystyqkóliń ne, kartań ne, óziń ne aıtyp tursyń?» – dep meselin qaıtarar ma edi, kim bilsin. Berdiqulov jas tilshiniń usynysyna balasha qýandy. «Tez attan, tek eshkimge aıtyp qoıma!» – dep qyzmetkeriniń apshysyn qýyrdy. Qaıran Seıdaǵań! Mańaıyndaǵylarǵa álemdik ábjil aqparat quraly basshysynyń kózimen qaraıtyn. Áıtpese, bul jańalyqty aldyn ala eldiń bárine jaıyp jiberseń de, sol tustaǵy basylymdar mundaı saparǵa jolqapshyq arqalaǵan jolaýshyny jibere qoımas ta edi. Mundaı ıdeıaǵa tek «Lenınshil jastyń» ǵana kózqarasy men múmkindigi úıles keletin.
Seıdahmet Berdiqulov qyzmetkerin bir jarym aılyq issaparǵa jiberý týraly buıryqqa qol qoıdy. Sapar Shoqan saıahat barysynda basyp ótken Aıagózden bastaldy. Sodan ózi keıipkeriniń keıpine endi de ketti. Shoqan bolyp taý-tas kezdi. Jańbyrdyń astynda qaldy. Shoqan bolyp kúndelik júrgizdi. Falym aıaldaǵan eldi mekenderdiń búginin beıneledi. Shoqan júz jıyrma jyl buryn toqtaǵan Lepsi men Ile ózenderiniń jaǵasynda turyp tolǵandy. Qarqara asyp, Ystyqkólge bet túzedi. Óz tusynda saıahatshy ofıer Shoqandy óbektegen qyrǵyz jurtynyń urpaqtary jolqapshyq arqalaǵan búgingi jýrnalısti de janyna jaqyn tartty. Shoqan kúndeliginde kórsetilgen kól tóńiregindegi jerlerdiń bárin aralady.Qyrǵyz ben qazaqqa ortaq Shaty-Saty asýy arqyly Shoqan izimen qazaq jerine jaıaýlap asamyn dep júrip, jolshybaı adasyp ta ketti. Taý ishinde túnedi... Aqyry ǵylymı-tanymdyq jolsapar ocherk jazylyp bitti. Maqalalar serııasy basylymǵa da, jýrnalıstiń ózine de ushan-teńiz bedel ákeldi. Bul eńbegi 1977 jyly «Jalyn» baspasynan «Shoqan izimen» degen atpen kitap bolyp basylyp shyqty.
Qalamger Shoqannyń týǵanyna 150 jyl tolýy qarsańynda taǵy da sol Seıdaǵańnyń qýana qoldaýymen, endi uly ǵalym ǵumyr keshken mekenderdi aralaý maqsatyn kózdep, ekinshi ret jolsaparǵa attandy. Qorjyn tolyǵa tústi. Buryn jarııalanbaǵan derekterge kezikti. Belgisiz bop kelgen málimetter tabyldy. «Lenınshil jasta» túgelge jýyq jarııalanǵan sol jolsapar materıaldarynyń negizinde 1987 jyly «Jasyn-taǵdyr jarqyly» atty kezekti kitaby jaryqqa shyqty.
Shoqan taqyrybyn ıgergeniniń arqasynda ataqty akademık Álkeı Marǵulanmen ara-tura áńgimelesip turdy. Munyń bári uly ǵalym ómir súrgen mekenderdi aralaý ústinde mol paıdasyn tıgizdi. Baspasóz betinde burmalanyp kórsetilip júrgen birneshe málimettiń aqıqatyn anyqtap berdi.
Jarylqap Beısenbaıuly – qazaq jýrnalıstıkasynda saıahattyq sapardyń kóshin bastaǵan qalamger. Biraq bul úrdis aragidik qoldanylǵany bolmasa, keıinnen jappaı dástúrge aınala qoıǵan joq.
Sarashy
Jazý óneriniń sheberi, qabyrǵaly qalamger, alymdy aqparatshy, maıtalman maketshi, zerdeli zertteýshi, synshy-sýrettanýshy, estet-mádenıettanýshy Jarylqap Beısenbaıulynyń shyǵarmashylyǵynda bas sarashylyǵynyń shoqtyǵy bıik turady. Óıtkeni ol aty ańyzǵa aınalǵan áıgili bas redaktorlar Sherhan Murtaza men Seıdahmet Berdiqul sekildi sarashylyq ónerdiń teńdessiz múmkindikterin ashty. Bulaı bolatyn jóni bar edi. Bireýiniń tusynda «Lenınshil jasqa» qyzmetke keldi. Ekinshisiniń áıgili ustahanasynyń kóriginde shyńdaldy. Jýrnalıstik ónerdiń aq naızasyn sóz sıqyryn biletin Seıdaǵańnyń ózi úshkirlep berdi. «Ana tili» gazetin Jarylqap Beısenbaıuly basqarǵan jyldar qazaq baspasóziniń tarıhynda altyn árippen jazylady. Basylym útir-núktesine deıin oqyldy. Jurt jappaı asyǵa qolǵa alatyn jalpyhalyqtyq gazetke aınaldy. Ulttyń sanasyn oıatty, halyqtyń eńsesin kóterdi, eldiń tarıhı tanymyn keńeıtti.
«Ana tili» gazetine bas sarashy bolamyn dep oılaǵan joq-ty. «Lenınshil jastyń» jaýapty hatshysy bolyp júr edi. «Komsomolskaıa pravdanyń» Peskovi sekildi jıyrma jyldan astam qyzmet istegen osy basylymnan zeınetke shyǵatyn shyǵarmyn», – dep qaljyńdap qoıatyn. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń basshylary birneshe úmitkerdi irikteı kelip, Jarylqap Beısenbaıulyn attaı qalap aldy. Qazaq baspasóziniń ustahanasy «Lenınshil jasta» shyńdalǵan ári gazet shyǵarý tehnıkasyn meılinshe meńgergen maketshi Jaqańnyń bas sarashy bolýǵa múmkindigi mol edi.
Basylymnyń bet-beınesi birden qalyptasty. «Lenınshil jastaǵy» qorǵasyn áriptiń ýyn jutqan jıyrma jyldyń tájirıbesi jemisin bere bastady. Seıdahmet Berdiqulov tárbıesiniń paıdasyn kórdi. Gazetti basqarýdyń múlde ózgeshe úlgisin qoldandy. Ulttyq ustyndy berik ustanatyn jýrnalısterdiń mektebin qalyptastyrdy. Basqa gazettiń basshylary bas asaýlyǵyna bola mańyna jolata qoımaıtyn tarpań talanttardy qyzmetke aldy. Olarǵa jaýapty qyzmettiń tizginin ustatty. Mundaı múmkindiktiń bola bermeıtinin uqqan olar da qamshy saldyrmady.
Birer jyldan keıin Altaıdyń ker buǵysy sekildi erkin jortyp úırengen asa talantty jazýshy Marat Qabanbaıdy óziniń orynbasary etip taǵaıyndady. Qabyrǵaly qalamger pýblııstıkaǵa túbegeıli bet buryp, zamannyń ay zapyranyn aqtaryp, qanyn sorǵalatyp, aqıqatty qara sózben jyrlady da otyrdy. Buǵan deıin kórkem sózden kestelep óleń órgen belgili aqyn Baıbotanyń til tarıhy týraly birer maqalasyn jarııalaǵannan keıin qyzmetke shaqyrdy. Budan soń gazettiń betinde Baıbota Serikbaıuly Qoshym-Noǵaı dep qol qoıatyn talantty zertteýshiniń qalamy jorǵadaı josylyp júre berdi. Tereń taldaýlarǵa toly maqalalarǵa tilshi-ǵalymdardyń nazary aýdy. Gazet ashylardan birer jyl buryn tilshi-ǵalym Farıfolla Ánestiń «Jalyn» jýrnalyna shyqqan bir maqalasyn kórgen edi. Jýrnalıstik ıirimderge ıkemdigin birden baıqaǵan. Keıin ony qyzmetke shaqyrǵanda, «Men ómir boıy gazette istemegen adammyn», – dep birden basyn alyp qashty. Qolqa salǵan soń aqyry keldi. Kóp uzamaı gazette on jyl qyzmet istegen tájirıbeli jýrnalıst Qonysbek Qojamjarulymen deńgeıles bolyp shyǵa keldi. Óıtkeni arjaǵynda bilimi men biligi bar edi. Alash ardaqtylarynyń búkil eńbekteri qolynda boldy. Shetinen jarııalaı bastady. Sol dúnıelerdi jýrnalıstik tásilge salyp usyndy. Oıy júıriktiń qııaly jetpeıtin derek taýyp, ony adam aıtqysyz pálsapamen tuzdyqtap usynatyn bilimdar jýrnalıst Maqsat Tájimurat, ǵylymnyń qudyǵynan sý iship júrgen jas periler Amantaı Shárip pen Dıhan Qamzabekuly qatarǵa qosyldy. Ony aıtasyń, Mońǵolııadan atajurtyna oralǵan dáriger-hırýrg Abaı Maýqarauly qandaýyryn qalamǵa aıyrbastap, ulttyq máselelerdiń semińkirep qalǵan tustaryna qan júgirtýge kiristi. Egde tartqan shaǵynda qazaq etnografııasynyń bilgiri, ózgeshe úrdispen jazatyn qart sarbaz Ahmet Júnis sapqa turdy. Qanshama jyl korrektorlyqtan kóz ashpaǵan Raýshan Tólenqyzynyń qabiletin baıqap, qolyna qalam ustatyp edi, ol da kóp uzamaı kósemsózdi kórkemdep kesteleıtin boldy. Ot aýyzdy, oraq tildi qalamger Jumataı Sabyrjanulyn Aqmola óńirindegi menshikti tilshi qyzmetine qabyldady. Betiń bar, júziń bar demeı tilgilep turyp, aqıqatty aıtatyn Jumataı bılikke unaı bermeıtinderdiń qatarynan edi. Soǵan qaramastan senim artty. Sol sol-aq eken, Jumataıdyń «Ana tilindegi» altyn dáýiri bastaldy. Tomaǵasyn sypyrǵan qyran sekildi qalamyn qulashtap siltedi. Bir ǵajaby, buryn birin-biri kórmegen edi. Qyzmetke de syrtynan aldy. Úsh-tórt jylǵa deıin de kezdesýdiń sáti túsken joq. Buryn-sońdy jurt kórip-bilmegen avtorlardyń esimderi jalpaq álemge keńinen tanyldy.
«Ana tili» az ǵana ýaqyt ishinde ultqa kerekti eń basty basylymǵa aınaldy. Qazaqtyń ulttyq baspasóziniń múmkindikteri sheksiz ekeni dáleldendi. «Ana tili» qoǵamdaǵy demokratııalyq úrdisterge súıenip, minezdi jýrnalıstıkanyń jańasha úlgisin qalyptastyra bastady. Bul minez, árıne, ult minezimen tolyq úılesetin edi.
Bul tustaǵy bas sarashyny sarashy emes, sıqyrshy deýge bolar edi. Dúısenbi kúni lezdeme ótkizedi de, aptalyqtyń aldaǵy sanyna qandaı dúnıeler jarııalanatynyn josparlap, súbeli maqalalardy jazatyn adamdardy «jumysta otyrmańdar, juma kúni daıyn materıalmen bir-aq kelińder!» – dep úıine qaıtaryp jiberedi. Basqa bireý mundaı qadamǵa ólse de barmas edi. Bireýge bas ıip kórmegen tarpańdar kelisken kúni de kelmeı qalýy múmkin ǵoı! Bas sarashy qyzmetkerlerine sendi. Ózi de senim uıalatatyndaı baısaldy tulǵa boldy. Jaqańnyń sal-serileri ýádelesken ýaqyttan keshikken emes. Ózderiniń janyn jep júrgen taqyrypty maqalaǵa aınaldyryp, beısenbi, juma kúnderi Beısenbaıulynyń aldynan tabylady. Maqalalar kóbine-kóp daıyn keledi. Sonda da sarashy avtordyń ózimen aqyldasa otyryp, kerek tustaryn baıytady, qoıýlatady. Selkeýlik ketpeýin qadaǵalaıdy. Artyq eshteńe jibermeıtin «Lenınshil jasta» kórgen tájirıbeniń úrdisine salady. Taqyryptardy oınatady. Sol jyldarda basylymda qoǵamnyń, ulttyń basyndaǵy dilgir problemalar jazyldy.
Beısenbaıuly basqarǵan basylymnyń batyldyǵynda min bolmady. Ult máseleleriniń sheshilýine kedergi keltirgen ákimqaralardy aıaýsyz synady. Keıbir synnyń aqyry boljaýsyz oqıǵalarmen de aıaqtalýy múmkin edi. Soǵan qaramastan «Ana tili» sanaly túrde aıaq tartqan joq. Jalpy, baspasózdiń tobyǵynyń tusyndaǵy tusaý qaı kezde de tartylmasa da ilýli turady. Buryn enzor qadaǵalasa, endi tender qojalyq etedi. Al keńestik júıe ydyramaı turǵan kezde táýelsiz baspasóz retinde dúnıege kelgen «Ana tili» eshteńeden jasqanbaı, bılikti aýyq-aýyq julqylap qoıyp otyrdy.
– Bir kúni halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń vıe-prezıdenti Ómirzaq Aıtbaıuly qatty renjip keldi. Óńi qaraýytyp ketken. Bólmemiz qatar edi. Qapalanyp, áńgimesin bastady: «Adam quqy jónindegi respýblıkalyq komıssııanyń múshesi edim. Búgin sol komıssııanyń basqosýy boldy. Májilisti respýblıkanyń vıe-prezıdenti, komıssııa tóraǵasy Erik Asanbaev oryssha júrgizip otyrdy. Men kezegim kelgende, sózimdi qazaqsha bastap edim. Ol: «Govorıte po rýsskıı, chtoby bylo ponıatno vsem», – dep eskertpe jasady. Men: «Bul qalaı bolǵany, adam quqyn dál osy jerde buza bastaǵanymyz ba, sonda?» – dep edim, «Vam, chto, ne ponıatno?..» – degen zildi sózder ketti. «Eger qazaqsha ruhsat berilmese, onda men sóıleýden bas tartamyn», – dedim. Otyrys sońyna qaraı meni qazaqsha sóıletpeý máselesi demograf Maqash Tátimov tarapynan qaıta kóterilip edi, elimizdiń vıe-prezıdenti ony da qaǵyp tastap, «ljedemokraty», «ekstremızm», «gorlopany» degen sózderdi qarsha boratqany», – dedi.
Men «Osy aıtqandaryńyzdy jazyp berińiz», – dedim. Ómekeń sál oılanyp qaldy. «Búkil kúshtiń bári qolynda ǵoı, erteń ylań salyp júrmeı me?!». «Salsa, kórermiz...». Renjip otyrǵan Ómekeń qolma-qol jazyp berdi. Kelesi nómirge jarııalap jiberdik. Taqyryby aıqaılap tur: «Meni nege qazaqsha sóıletpedi?». «Ne bolar eken?» dep otyrmyz. Baıaǵy zaman bolsa, qurtyp jiberer edi ǵoı. Eshteńe de bolǵan joq. Sodan soń «E, táýba, demokratııa bizge shynymen kele bastaǵan eken» dedik. Taǵy bir mysal. Jeltoqsan oqıǵasynan keıingi úsh-tórt jyldyń ishinde Dinmuhamed Qonaev aqsaqalǵa buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi jolaı bermedi ǵoı. Biz birinshi bop ol kisimen suhbat jarııaladyq. Gazet shyqqan kúni aqsaqalǵa telefon shaldyq. Ol kisi rahmetin aıtty. «Ne buıymtaılaryń bar?» – dep surady. «Buıymtaıymyz sol, Sizdiń qolyńyzdy alyp qaıtqymyz keledi», – dedik. «Kelińder!». Bardyq, birge sýretke tústik. Menen «Atyń kim?» – dep surady. Aıttym. «Ata-anań durys qoıǵan eken. Jurtty jarylqasyn degeni ǵoı», – dedi. Keıin alash ardaqtysy Muhamedjan Tynyshbaevty jalpaq jurtqa keńinen tanystyrdyq. Balasy Eskendir jylap turyp rızashylyq bildirdi. Sonda Dımekeń de Eskendirge telefon shalypty; «Áı, bular bir aınalaıyn balalar ǵoı!» – depti. Bizdiń jumysymyzǵa berilgen baǵanyń úlkeni osy dep esepteımin, – deıdi Jarylqap Beısenbaıuly.
«Ana tili» qazaq tilinde shyqqan alǵashqy táýelsiz gazet edi. Sondyqtan jýrnalıster qalamyn erkin siltedi. Bılikpen baýyry jabysqan basqa basylymdar sál nárseden aıaq tartyp otyrǵanda, ult gazetiniń ashyq kúnde naızaǵaı oınatyp, qara sózden quıyn turǵyzýy qalyń eldiń rýhyn oıatty. Basylym úsh jyl boıy óz kúnin ózi kórdi. Alǵashqy sany 1990 jylǵy naýryzdyń 22-si kúni 25 myń danamen jaryqqa shyqqan gazet kelesi jyldyń qańtarynan 111 myń danamen taraı bastady. Qalyń qazaq óziniń rýhanı únqaǵazyndaǵy ár maqalany aýadaı qajet qyldy. El ishine Alashty ulyqtaǵan uly basylym «Qazaq» gazeti qaıta oralǵandaı boldy!
Basylymda aqparatty daıyndaýdyń qazaqy úlgisi qalyptasty. «Ana tiliniń» aqparat aınasy – «AnAqAı» aqparat toby ázirlegen málimetter oqyrmandy eleń etkizetin. Sony baıqaǵan bolýy kerek, bir kúni bas sarashyny Aqparat mınıstri Altynbek Sársenbaıuly shaqyrdy. Qaıta qurylyp jatqan Qazaq aqparat agenttiginiń qazaq redakııasyna bas sarashy qyzmetine jibergeli otyrǵanyn aıtty. «Jeti jyl mápelegen ózimniń perzentim ǵoı, «Ana tilinde» otyra bereıin», – dep edi, Altekeń kónbedi. «QazTAG áli kúnge deıin aýdarmamen otyr. Aqparattar áýeli oryssha jazylyp, sodan keıin ǵana qazaqshaǵa aýdarylady. Baıaǵy keńes kezindegideı, orys tili áli ústemdik quryp tur. Soǵan namysyńyz kelmeı me? Ózińiz ult pen til múddesi úshin kúresip júrgen joqsyz ba?! Baryńyz, qazaqsha aqparat berý júıesin túgelimen ózgertińiz», – dedi jas mınıstr. Kelispeske amaly qalmady.
Altynbek Sársenbaıuly ózi syılaıtyn Jarylqap aǵasynyń qyzmetin aýystyrýdyń salmaǵyn sezingen bolýy kerek, mınıstr basymen «Ana tiliniń» redakııasyna arnaıy kelip, ujymynyń aldynda bas sarashyǵa rahmet aıtyp, ózimen birge ertken kúıi búgingi «QazAqparatqa» ákelip otyrǵyzdy.
Jańa jumysty jatyrqaǵan joq. Bul da sarashylyq qyzmet. Sál basqasha úrdispen dóńgelentip áketti. Eldiń jańa astanasyna kelip, aqparat taratý ortalyǵynyń ýyǵyn shanshysty. Qazaq redakııasy damylsyz ter tókti. Qazaq tildi aqparattyń úlgisi jasaldy. Ult tilindegi aqparattyń stıli qalyptasty. Aqparattyq til saltanat qurdy. Buryn orys tilindegi aqparattyń bar sózi túgel aýdarylýy qatań qadaǵalanatyn. Óıtkeni sondaı tártip bolatyn. Sol úshin arnaıy korrektorlar otyratyn. Bir sóz qalyp ketse, zar ıleıtin. Agenttik bul ádetten aryldy. Aqparat erkin jazylady. Maǵynasy qazaqy stılmen uǵyndyrylady. Bul mekemedegi Jaqańnyń tárbıesin kórgen qyz-jigitter jazýǵa jaqsy tóseldi. «QazAqparat» ulttyq kompanııasyndaǵy eń myqty jýrnalıstik top qazaq redakııasynyń enshisine tıetin edi. Málimetti óte jedel beredi. Oqıǵaǵa dereý ún qosady. Shuǵyl májilisterden lezdiń arasynda telefonmen joǵary deńgeıdegi aqparat tarata alady. Aıbyn Baqytuly, Ernur Aqanbaı, Qanat Toqabaı sekildi jas noıandar Beısenbaıulynyń bapkerlik tálimin aldy. Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetine memlekettik emtıhan komıssııasynyń tóraǵasy bolyp barǵan bas sarashy eki jigitti janyna ilestire qaıtty. Aqparattaǵy alǵashqy qadamdaryn kibirtiktep bastaǵan Arman Asqar men Rýslan Fabbas keıin shashasyna shań juqtyrmaıtyn boldy. Balaqbaý taǵyp, baspasózdiń balapandaryn baptaý ońaı emes. Biraq áıteýir jankeshti jumystyń jemis bergeni qýantady.
Qazir búkil qoǵam bolyp kóshýge ázirlenip jatqan latyn árpin paıdalanýdy «QazAqparat» erterek qolǵa aldy. 2004 jyldyń sáýirinde latyn árpindegi saıt ashylyp, sheteldegi bes mıllıon qazaqtyń tarıhı otany týraly málimetpen kúnbe-kún tanysyp otyrýyna múmkindik jasaldy. «QazAqparattaǵy» latyn qaripteri akademık Ábdýálı Qaıdardyń nusqasy boıynsha ázirlendi. «Árıne, bul – qazirgi áripterimizdiń latynshaǵa tikeleı aýysqan túri. Iaǵnı, jańa álipbı emes. Jańa latyn qaripteri Ahmet Baıtursynuly ázirlegen jıyrma alty áripke negizdelýge tıis. Latyn qarpine kóshý eń aldymen, bizdiń orfografııamyzdyń tazarýy úshin qajet. Sol arqyly qazaq tiliniń úndestigine jat artyq áripterden arylamyz. Ony qazirgi kırıllıa arqyly atqarý múmkin emes. Ári búgingi áripterimiz ınternetti tolyǵymen meńgerýge de tosqaýyl bolyp otyr. Qosymsha qazaq áripteri kóbine ashylmaı qalady. Orys tilindegi saıttardan kez kelgen málimetterdi alýǵa bolady. Al biz óıte almaı otyrmyz, latyn qarpine ótpesek, bolashaqta jas urpaqtyń obalyna qalýymyz kádik», – deıtin bas sarashy sol kezde.
Sarashynyń qaıda da sarashy ekeni bul mekemede de dáleldengendeı.
Sardar
Búgingi qazaq jýrnalıstıkasy sarbazdan kende emes. Sarbaz bolǵanda qandaı. Báriniń de bes qarýy boıynda. Shetinen aqparat taratý tehnologııasynyń sońǵy úlgidegi qural-jabdyqtarymen muzdaı qursanǵan áriptesterimizdiń qalyń qoly táýelsiz eldiń tútininiń túzý ushýyna shamasy kelgenshe úles qosyp jatyr. Onyń ishinde besikten beli shyqpaı jatyp, jeti jurttyń tilin bilip, ınternet emip ósken tegeýrindi jas býyn da, eki júıeniń de dástúrine qalamyn sýarǵan, aýyzdyǵyn shaınap, jer tarpyǵan orta býyn da, kemel jasqa kelse de kesek týraıtyn aǵa býyn da bar. Biraq sarbazdarymyz qansha mol bolǵanymen, sardarlarymyz kóp emes. Óıtkeni jaqsy sarbazdardyń bári birdeı myqty sardar bola almaıdy. Bireýine sardar bolý múmkindigi berilmeıdi. Ekinshisi sol múmkindik berilgenimen, sardar bolyp jarytpaıdy. Buqaralyq aqparat quralyn basqaryp, taıtuıaq talanttardy baptaý óneri myńnan bir adamǵa ǵana buıyrady. «Bes kitap shyǵarǵanymen, avtory jazýshy bolmaýy múmkin», – dep sóz zergeri Fabıt Músirepov aıtqandaı, basylymnyń jeti atasyn basqarǵan kisiniń bári birdeı sarashylyqtyń sardary deńgeıine kóterile almaıdy. Qazaqta bas sarashynyń oryntaǵyna otyryp kórgen jandar az emes. Alaıda halyq qadirlegen tulǵa dárejesinde moıyndalǵan sańlaq sarashylar saýsaqpen sanarlyq. Tipti bir qoldyń saýsaǵy da jetip qalar. Solardyń biri – Jarylqap Beısenbaıuly.
Men ózim de Beısenbaıulynyń baspasózge baptaǵan balasy ekenimdi maqtan etem. Stýdent kezimnen «Lenınshil jastyń» redakııasymen turaqty baılanysym bolǵan maǵan qaı aǵam da qyryn qaraǵan joq. Janbolat aǵam (Aýpbaev) kók tútinge kómilip otyryp, aparǵan dúnıemdi lezde qarap beretin. Qýanysh aǵamnyń (Jıenbaı) kezekti tapsyrmasy daıyn turatyn. Qalamymdy úshkirlegen aǵa-dos Qaınar Oljaı Qaraǵandyǵa menshikti tilshilikke attanyp, maǵan oryn bosatty. Erjuman aǵam (Smaıyl) bar sharýasyn ysyryp qoıyp, sol zamandaǵy aqparattyq tehnıkanyń suńqary «Iatran» mashınkasymen meni jumysqa shaqyrý týraly dáý eKanyń dáý bólimine óz qolymen hat jazdy. Men úshin bári de qadirli. Biraq maqalalarymdy eń kóp daıyndaǵan, jazý óneriniń qyr-syryn shegelep turyp túsindirgen Jarylqap aǵanyń jóni bólek.
Sóz sardary tek qana bapkerligimen emes, shyǵarmashylyq talantymen de erekshelenedi. Jazbaıtyn sardar jazatyn sarbazǵa eshqashan úlgi bola ala almaıdy. Sardar baspasózge kórik berip, jazarmandaryna saýyt usyný úshin ǵana kelmeýge tıis. Ushaqty ushyrtyp aıdaıtyn Muhtar Altynbaev pen qandaýyryna qudiret qonǵan Jaqsylyq Dosqalıev sekildi bizdiń salanyń sardarlary da qalamynyń qýatty ekenin keıingilerge kórsetip otyrýy kerek. Basqany qaıdam, bul jaǵynan Jarylqap Beısenbaıulyna eshkim de min taǵa almaıdy.
Qaı qyzmetin de shyǵarmashylyǵyna tıimdi paıdalandy. Soǵan oraı múmkindigi oraılasyp turǵan taqyryptarǵa qalam tartty. «Lenınshil jastyń» jastar jáne adamgershilik tárbıe bólimi ashylyp, sonyń meńgerýshisi bolyp bekitilgen tusta qazaq ádebi týraly materıaldar jınaı bastady. Stýdent kezinde etıket máselesi jóninde birdeńe oqyǵysy kelse, esh jerden tappaıtyn. «Shirkin-aı, osyny bireý nege jazbaıdy eken?» deıtin. Keıin ózi jazdy. Sonyń negizinde «Ádep álemi» degen kitaby 1982 jyly jaryqqa shyqty. Sol kitaptyń alǵashqy nusqalary gazette jarııalandy. Beıneleý óneri týraly jazylǵan «Býyrqanǵan boıaýlar» jáne etıket máselesin kótergen «Ádep álemi» kitaptary úshin 1982 jyly Qazaqstan komsomoly syılyǵy berildi. Jarylqap Beısenbaıuly bul syılyqqa qazaq tildi jýrnalısterdiń arasynda tuńǵysh ret ıe boldy.
«Ana tili» gazetinde bas sarashy bolǵan jyldarynda «Qazaq shejiresi» kitaby jazyldy. Bul kitaby da basylymda jaryq kórgen málimetter men derekterden túzildi.
«QazAqparattaǵy» aqparatpen alysqan on jyl da bosqa ótken joq. Bul mekemede ınternettiń bar ıgiligin paıdalandy. Sol arqyly álem kitaphanalarynyń qoıny-qonyshyn aqtaryp shyqty. Baǵaly derekterge kezikti. Shynynda da, toqsanynshy jyldardan keıin elimizge syrttan keletin kitaptar leginiń toqtap qalǵany belgili. Sonyń báriniń ornyn bar bolǵyr ınternet myqtap toltyrdy. Rasy kerek, Jaqańnyń qatarlastarynyń birazy ınternettiń bar múmkindigin paıdalanýǵa beıim emes. Eger «QazAqparatqa» kelmese, ózi de áýes bolmas edi.
Fylymı-kópshilik ortany eleń etkizgen «Arǵy túrkter aqıqatynyń izimen» atty kitaby ınternettiń taýsylmas qaınar bulaǵynyń arqasynda jazyldy. Amerıka qurlyǵyna ótken túpki túrikterdiń tarıhy týraly tyń derekter usyndy. Túpki túrk-úndisterdiń Ortalyq Azııadan ótken joly jóninde baıan etti. «Sol túpki túrkter qaıdan shyqty, olardyń atamekende qalǵan keıingi izbasarlary kimder?» degen saýalǵa jaýap berdi. Kitaptyń ǵylymı jańalyqtaryna bul salamen túbegeıli aınalysyp júrgen mamandardyń ózi qyzyǵa qaraıdy. Túpki tarıhtan tamyrlastyq izdegen adam bul eńbekten mol málimet tabady.
Eń negizgi taqyryby Shoqandy jadynan shyǵarmaıdy. Shoqan – ýaqyt ótken saıyn ár qyrynan aıqyndala túsetin tulǵa. Keńestik dáýirdegi derekter ony basqasha tanytty. Shoqannyń shyn beınesi áli ashylǵan joq. Otarshyldardyń zulymdyqtaryn Shoqan kórmedi deısiń be? Bul másele de zertteý jelisine aınalýǵa tıis. «Buratana halyqtyń ókilisiń» degen kelemejdi orys ofıerleriniń arasynda júrgen Shoqan da talaı ret estigen. Oǵan talaı ret jaýap qaıtarǵan. Sondaı-aq onyń ómiri men shyǵarmashylyǵyndaǵy qazaq tarıhyna, uly tulǵalarymyzǵa qatysty qaýzalmaı qalǵan tustar áli de jetip artylady. Kezinde molynan jıǵan derekteri birneshe kitapqa júk boldy. Munymen de shektele qoımas. Sóz sardarynyń sonysymen de salmaǵy arta túspek.
* * *
«Ana tili» ult gazetin Jarylqap Beısenbaıuly basqarǵan tusta basylymnyń atyndaǵy «ult» degen jazýdyń áýeli tıtimdeı qariptermen terilip, birtindep úlkeıe túskeni eldiń esinde shyǵar. Bas sarashy árkimniń oıyna kele bermeıtin bul úrdisti asqan tapqyrlyqpen bir jylǵa jýyq júrgizip otyrdy. Kún ótken saıyn «Ana tili» degen ataý jaılap qana kishireıip, kerisinshe, «ult» uǵymy birtindep ulǵaıyp kele jatty. Munyń mánisi, ol gazettiń atyn «Ult» dep ózgertýge daıyndap edi. Óıtkeni keńes dáýiriniń aıyl-tartpasyn endi ǵana bosatqan jyldarda tıimdi tásil qoldanbasań, qadamyń jańsaq ketýi ábden múmkin. «Ulttyń» ulǵaıyp kele jatqanyna halyqtyń da, bıliktiń de kózi úırene bastady. Rýhy eldik sanamen tamyrlasyp ketken kıeli basylymnyń kóp uzamaı aty ózgerip, «Ult» atanyp, ultymen qaýyshatynyna eshkimniń kúmáni joq-ty. Gazettiń búkil bolmysy osy ataýǵa tolyǵymen laıyq boldy. Tek mańdaıshany ózgertý ǵana qalǵan. Eger júzege asqanda, baspasózdegi teńdessiz joba bolýy múmkin edi. Bas sarashy maqsatyna jaqyndap, «Ult» irilenip, endi irgelene bastaǵanda, «QazAqparatqa» aýysyp ketti...
Biraq ustazymyz irilendirýge umtylǵan «Ult» uǵymy eldiń zerdesinde qaldy. Kún óte kele bıikteı berdi. Bul uǵym ýaqyt ótken saıyn tulǵalana túsetin Beısenbaıulynyń óz bolmysyn da tanytqandaı.
* * *
Búgin - tomaǵamyzdy alyp topqa salyp, jazý ónerine baýlyǵan qadirli ustazymyz Jarylqap Beısenbaıulynyń týǵan kúni. Jelip kelgen jetpis tórtińiz qutty bolsyn, aǵa!
Baýyrjan OMARULY
