Zańger, Zań magıstry,
Tarbyǵataı Zańgerler palatasynyń
Basqarma tóraıymy
Sadýakasova R.T.
Búginde zań salasynda daýly máseleler kóp-aq. Eń ókinishtisi, ol olqylyqtardy ózimiz de moıyndap júrmiz. Degenmen quqyqtyq normatıvterge ózgerister men túzetýler engizip, zańǵa tompaq bolar dúnıelerden arylýǵa alǵyshart jasasaq, kez-kelgen máselemen ońaı kúrese alar edik. Osy jóninde arnaıy mamanmen pikirlesken edik.
Endeshe suhbatymyzǵa nazar salýlaryńyzdy suraımyz.
- Memleketimizdiń quqyqtyq saıasatyna kóńilińiz tola ma?
- Bul suraqqa bir aýyz sózben «ııa» nemese «joq» dep jaýap berý qatelik bolady, óıtkeni quqyqtyq saıasat degen uǵym óte aýqymdy, memleket tarapynan jasalatyn kóptegen sharalardan turady. Sonyń ishinde eń mańyzdysy elimizde quqyqtyq memleket qurý bolyp tabylady. Quqyqtyq memleket anyqtamasyna keler bolsaq ol degenimiz – óziniń negizgi ınstıtýttary retinde bılik bólinisin, sot táýelsizdigin, basqarý zańdylyǵyn, memlekettik bılik tarapynan azamattardyń quqyǵy buzylýyna jol bermeýdi jáne oǵan qoǵamdyq mekeme tarapynan tıgizilgen zalaldyń qunyn ótep alýdy qarastyratyn memleket. Quqyqtyq memleket eń aldymen, barlyq memlekettik organdar, laýazymdy tulǵalar, qoǵamdyq birlestikter jáne azamattar baǵynýy tıis ózindegi quqyqtyq erejelermen ózin-ózi shekteıtindigimen erekshelenedi, al ondaǵy basty prınıp - quqyq ústemdigi.
Meniń oıymsha bizdiń elde osy quqyqtyq memlekettiń barlyq ınstıtýttarynyń negizi salynǵan, biraq ol mehanızm jetkilikti dárejede damytylmaǵandyqtan qoǵamda óz kórinisin tappaı jatady.
- Qazaqstannyń zań júıesinde shıkilikterdiń bary ras. Birizdi, qolaıly zań júıesin qalyptastyrý úshin bizge ne qajet dep oılaısyz?
- Zań júıesi qoldanystaǵy zańdar men quqyqtyq normatıvtik atilerden turatyny belgili. Zań júıesiniń kemshiligi bir-birine qaıshylyqty, kollızııaly zań normalarynyń bolýy jáne zań aktileriniń qazaqsha mátinderi men oryssha nusqalarynyń sáıkes kelmeıtin tustarynyń kóp kezdesýine baılanysty dep oılaımyn. Zań shyǵarýshylyq proedýrasy, sonyń ishinde zań jobalaryn daıyndaý kezeńine asa nazar aýdarǵan jón dep sanaımyn.
Zań shyǵarýshylyqty múmkindiginshe demokratııalandyrý qajet, zań jobadaryn halyq arasynda ashyq talqyǵa salýmen qatar, ol zań jobalaryna qazir paıda bolyp jatqan Zańgerler Palatalaryn belsendi túrde qatystyrý kerek dep sanaımyn. Óıtkeni zańdy qyzmet barysynda zańgerler kóp paıdalanǵandyqtan, tájrıbe negizinde olardyń olqylyqtaryn anyqtap, resmı baǵa berýge quqyqtyq bilim deńgeıleri jetkilikti bolyp tabylady.
Oryssha jáne qazaqsha mátinderdiń qaıshylyqtaryn boldyrmaý úshin, bastapqy zań jobasynyń mátini qazaq tilinde jasalýy kerek, bul qazaq tiliniń de mártebesiniń birqatar kóterilýine yqpalyn tıgizetini sózsiz.
Zań jasaý proedýrasyn jaqsartý maqsatynda osy proesske belsendi qoǵamdyq birlestikterdi qatystyryp, pikirlerimen de sanasý úrdisin damytý kerek dep sanaımyn.
Sonymen qatar zań mátinderiniń sapasyn arttyryp, birizdilikti saqtaý úshin qazaq-orys zań termınderi sózdigi jasalyp qabyldanýy kerek dep sanaımyn.
- Halyqtyń quqyqtyq sanasyn, mádenıetin qalyptastyrý úshin bizge ne qajet?
- Bizdiń elimizde halyqtyń quqyqtyq saýattylyǵyn, mádenıetin kóterý maqsatynda birqatar normatıvtik aktiler qabyldandy. Meniń oıymsha olar ish júzine aspady, óıtkeni qazirgi kezdegi halyqtyń quqyqtyq mádenıetin aqparat jelilerindegi oı pikirlerin aıtýdan kórýge bolady. Quqyqtyq mádenıet tómen ekenin jelilerde erkinsip kóptegen quqyq buzýshylyqtarǵa jol berilip júrgenine ózimiz kúá bolyp otyramyz. Osyndaı keleńsiz oqıǵalar bolmaý úshin halyq arasynda zań normalaryn nasıhattaý jumystary kóptep júrgizilýi tıis dep sanaımyn. Sonymen qatar aýyldy jerlerde Aqsaqaldar Keńesin, eksperıment túrinde Bıler ınstıtýtyn engizip, halyqtyń uıat bolady degen prınıpy negizinde tárbıe jumystaryn júrgizý qajet dep sanaımyn. Halyqtyń quqyqtyq mádenıetin arttyrýda zańgerler men advokattardyń da rolin arttyrý qajet. Olar palata sheńberinde belsendilik tanytyp kýrstar men lekııalar júrgizip otyrsa, aýdıtorııa jınaý qıyndyqqa soqpaıdy dep oılaımyn.
- Qazirgi tańda túrli zań jobalary shyǵyp jatyr. Olar týraly ne aıtasyz?
- Zań jobalary jónindegi óz pikirimdi joǵaryda aıtyp kettim. Qosarym, zań jobalarynyń sapaly bolýy bolashaqta bekitilip, qoldanysqa túsetin Zańdarymyzdyń ómirsheńdik kepili. Sondyqtan zań shyǵarý ınııatıvasyn jan-jaqty paıdalaný qajet dep sanaımyn. Zań jobasyn talqylaý barysynda aıtylǵan syn-pikirler, alyp-qosýlarǵa nazar aýdarylýy kerek.
- Búginde zańgerler men quqyq qorǵaý salasynyń mamandary óte kóp. Alaıda halyqtyń quqyǵy tolyqqandy qorǵalyp jatyr ma?
- Menim pikirim, bizdiń elimizde azamattardyń quqyqtary qorǵaýsyz qalyp jatqan kezi, kemde kem. Quqyq qorǵaý tetikteri keńinen paıdalanýda. Quqyqtary buzylǵan tulǵalar qoǵamdyq pikir týyndatyp, qaı jerde bolsyn óz pikiriniń tyńdalýyna qol jetkizip jatyr. Árıne keı kezde teris pııar, turpaı túrde bolsa da áleýmettik jelini paıdalanyp aıqaıǵa basp jatyr. Bul áreketter oryndy dep aıta almaımyn, degenmen jabaıy túrdegi quqyq qorǵaý tetikteri qoldanylyp jatyr. Kásibı zańgerler tarapynan da quqyq qorǵaý belsendi júzege asyrylýda. Áleýmettik qorǵalmaǵan jandar úshin zańdyq kómek tegin júzege asyrylady jáne ondaı adamdardyń sanattary zańda naqty belgilengen.
- Jaqsy zańger mamandardy tárbıeleý úshin qandaı shet eldik tájirıbelerge súıený kerek dep oılaısyz?
- Jalpy álemdik quqyq júıesi eki túrge bólinedi, ol anglo-saksondyq jáne bázde qoldanystaǵy roman-germandyq quqyq júıesi. Ekýiniń ózgeshelikteriniń biri anglo-saqsondyq quqyq júıesi sottyq preedentterge negizdelgen, al romano-germandyq quqyq júıesi zań nomalaryna negizdelgen. Meniń pikirimshe tarıhı turǵydan sot preedentterin keńinen qoldanyp kele jatqan Anglııanyń sot júıesi óz tıimdiligin baıqatty. Sondyqtan aǵylshyn eliniń, AQSh-tyń tájrıbelerimen bizdiń zańgerler biliktiligin arttyrý maqsatynda is-júzinde tanysp kelgeni artyq etpeıdi.
- Quqyq, zań salasyndaǵy eń daýly másele ne?
- Óz tájrıbeme súıenip aıtar bolsam, qazirgi tańda eń daýly másele, ol alıment óndirý. Qoǵamda ókinshke oraı, eń qorǵaýsyz sanat - ol balalar bolyp otyr. Semıadan ajyrasyp ketken januıa múshesi, onda qalǵan balalaryna qarjylaı kómek berýden jaltaryp jatady. Alımentti tólemeý nemese mardymsyz kólemde tóleýge tyrysady. Ony joqtyqtan da emes, jubaıyna renishin solaı bildiredi mys, sonda balanyń ne kinási bar ekenin ashý ústindegi erli-zaıyptylar túsinbeı jatady.
- Ol máselemen kúresý joldary qanshalyqty deńgeıde júrip jatyr?
- Zań júzinde alıment tólemeýshilermen kúres joldary naqty belgilengen. Is júzinde kóp jaǵdaıda ol nomalar oryndalmaıdy. Atap aıtar bolsaq alıment tólemegeni úshin qylmystyq is qozǵap, jazaǵa tartý. Eger osyndaı sharalardy qoldanatyn bolsa, alıment tólemeı qashyp, pysyp júrgender sany azaıatyn edi dep oılaımyn.
Aqgúl QUDAIBERGEN,
«Adyrna» ulttyq portaly
