Qoǵamdyq sanany qalyptastyratyn eldegi ıdeologııa. Buqaranyń oıyna áser etetin basty kúsh el ishindegi júrgizilip otyrǵan saıası saýat. Kózge kórinbeıdi, qolǵa ilinbeıdi biraq sanańyzdy qalaýynsha basqarady. Bul resmı túrde qoǵamdyq sanany manıpýlıaııalaý dep atalady. Eń qaýiptisi jalǵan aqparat taratý arqyly jurttyń oıyn sarsańǵa salý.
Tehnologııa dáýiri atalǵan 21 ǵasyrda buqaralyq medıa salasy asa mańyzǵa ıe. Ony ońynan paıdalansa quba-qup. Alaıda, kórneý derek taratyp, bilgenińnen jańyldyryp, kórgenińdi umyttyratyny taǵy bar. Artynsha japa shegetini sol baıaǵy - qoǵam. Óıtkeni, jalǵan aqparat jarǵa jyǵady.
Aqparattar aǵynynyń qarqyny tym qatty. Kóz ilespes jyldamdyqpen dúnıeniń ár qıyrynan taralatyn maǵulmattyń mazmunyna úńilem degenińshe kelesi legi daıyn turady. Sáıkesinshe, qoǵamdy shyrmaýyq sııaqty shyrmap tur. Dástúrli BAQ-ty qaralaýdan, hám dattaýdan aýlaqpyz. Búginge myńdaǵan adıtorııa jınap, kórermenniń bárin alaqandaı ekranǵa telmirtken «áleýmettik jeli» degen qudiret bar. Eńbektegen baladan, eńkeıgen qartqa deıin qoddanady, ishindegi jańalyǵynan buryn, jarq-jurq etken beıne men alypqashpa sózi beısanańyzǵa bilinbeı áser etedi. Qoldan jasalǵan, oılastyrylǵan málimetke ımandaı senip, sońynda aqıqatyna jete almaı daý bolatyn da, buqara. Mine, manıpýlıaııa sondyqtan da qaýipti. Bir jaǵy munyńda ózindik saıası astary bar. Muny joqqa shyǵara almaısyz. Jalǵan aqparat taratýdaǵy basty maqsat – halyqtyń nazaryn aýdarý, adamdardy ótirikke sendirý, qoǵamda turaqsyzdyq týdyrý.
Bárine aıan, jalǵan aqparattyń taralýynyń yqtımal teris áserleri COVID-19 pandemııasynyń mysaldarymen jaqsy sýrettelgen. COVID-19 pandemııasynyń eki ereksheligi boldy, sonyń arqasynda jalǵan aqparattyń paıda bolýy men taralýy úshin tamasha jaǵdaılar jasaldy. Birinshiden, pandemııa álemdik qaýymdastyqqa birden qorqynysh, kúmán jáne bolashaqqa degen senimsizdik týdyrdy. Ekinshiden, bul tarıhta adamdar ınternet, uıaly baılanys, dástúrli BAQ jáne áleýmettik jeliler arqyly aqparatty (sonymen qatar jalǵan aqparat pen jalǵan aqparatty) ońaı alýǵa, jasaýǵa jáne keńinen taratýǵa múmkindik alǵan sátte boldy. Pandemııanyń áserinen áleýmettik jeliler men messendjerlerde habarlamalar paıda boldy jáne tarala bastady, bul ınfekııany emdeý ádisterine, vakınalardyń qaýipsizdigi men tıimdiligine, áleýmettik qashyqtyqtyń paıdalylyǵyna ózindik áserin berdi. Bul áleýmettik narazylyqtardy, tártipsizdikterdi, vakınaııany keshiktirýdi jáne keıbir jaǵdaılarda ólim-jitimniń ósýin týdyrǵan edi.
Zaıyrly memlekette barlyǵy úshin zań aldynda jaýap beriletinin esten shyǵarmaǵan abzal. Ár memlekette jalǵan aqparat úshin óz Zań normalaryna sáıkes jaza qoldanylady.
Qazaqstanda jalǵan aqparat taratqandarǵa 20 AEK somasyndaǵy aıyppul tóleýden bastap, 7 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrýǵa deıingi jaza kózdelgen.
Jalǵan aqparat taratý 2015 jyly jańa Qylmystyq kodeksi qabyldanǵannan keıin qylmys túrinde (274-bapqa sáıkes) qarastyryla bastady.
Kórneý málimet úshin zań aldynda jaýap beriledi, tek taraǵan aqparat el ishinde rezonans týdyrsa ǵana.
Qylmystyq kodekstiń birneshe baby boıynsha jalǵan aqparat taratýshylar jaza arqalaıdy. Tarqatar bolsaq:
174-bap. Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty týdyrsa, 2 jyldan 7 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteý ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady.
274-bap. Kórineý jalǵan aqparat taratý
Qoǵamdyq tártipti buzý nemese azamattardyń nemese uıymdardyń quqyqtary men zańdy múddelerine ne qoǵamnyń nemese memlekettiń zańmen qorǵalatyn múddelerine eleýli zııan keltirý qaýpin tóndiretin kórineý jalǵan aqparat taratqanýy úshin:
1000 AEK deıingi mólsherde aıyppul salý;
túzeý jumystaryna ne 400 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartý;
bir jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge ne sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady.
130-bap. Jala jabý, ıaǵnı basqa adamnyń abyroıy men qadir-qasıetine nuqsan keltiretin nemese onyń bedelin túsiretin kórineý jalǵan málimetter taratqany úshin 1000 AEK (2 651 000 tg) deıingi mólsherde aıyppul salý, ne bir jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrý jazasy qoldanylady.
Kópshilik aldynda, BAQ, telekommýnıkaııalar jelilerin paıdalana otyryp jasalǵan dál sol is-áreket úshin 2000 AEK deıingi mólsherde aıyppul arqalaýyńyz bek múmkin.
Kórineý jalǵan aqparat taratqany úshin jaýapkershilikke tartylmas úshin azamattarǵa jalǵan aqparat taratýdan saqtanýy kerek.
Búkil álem medıa amerıkalyq saıası analıtık, áleýmettanýshy, lıngvıst Noam Homskı usynǵan tásilderdi qoldanady. Sol arqyly op-ońaı buqaranyń sanasyna ámirin júrgize alady. Alǵasy tásil, ol eldiń kóńilin basqa arnaǵa burý. Memlekette asa mańyzdy jaǵdaı týyndasa, sol dúrmekke nazar aýdartpaý úshin qoldanatyn kóp taraǵan ádis. Kelesi, joq jerden másele týyndatyp, ony sheshýmen aınalysý. Barlyǵy belgili bir senarıı boıynsha júzege asady. Úlken ózgerister men bastamalar aldynda qoǵamdyq sanany daıarlaýda manıpýlııaalaýdyń negizi. Máselege týra qaraýdan jaltarý úshin abstartige basymdyq berý. Eń sońǵy tásil- qoǵamdyq sananyń qalyptasýyna jol bermeý. Osynyń barlyǵy jalǵan aqparat taratý arqyly iske asyrylatyn bir júıege negizdelgen, algorıtm.
