Eki lıderdiń de ómir joly ónegeli taǵylymǵa toly. Eki kúreskerdiń táýelsizdik kúresiniń nátıjesi birdeı bolmady; óıtkeni, eki memlekettiń sol kezdegi saıası jáne áskerı sharttary birdeı emes edi
20-ynshy ǵasyrdyń eki kórnekti jetekshisi Álıhan Bókeıhan men Mustafa Kemal Atatúriktiń, túrki áleminiń eki tarapynda, táýelsizdik jolynda tarıhqa altyn áriptermen jazyp ketken teńdessiz kúresteriniń bir-birine uqsas jaqtarynyń kóp bolýy – ári qyzyqty, ári mańyzdy. Alash tarıhyna qatysty derekterdiń jaryq kórýine zor úles qosyp kele jatqan tarıhshy, professor Tursyn Jurtbaı óz eńbeginde, tarıhshy, professor Mámbet Qoıgeldiniń Álıhan Bókeıhandy qazaq qoǵamynyń Sýn Iat Seni men Mahatma Gandıine teńegenin óte oryndy dep esepteıdi jáne Túrkııada Atatúrik, Ázirbaıjanda Topchýbashy qandaı mańyzǵa ıe bolsa, Álıhan Bókeıhan da sondaı mańyzdy dep tujyrymdaıdy (Qoıgeldıev, 2009; Jurtbaı, 2008).
Álıhan Bókeıhan men Mustafa Kemal Atatúriktiń ómirbaıanyna úńilsek, ekeýiniń de alǵyr, zerek bolyp óskendigin, lıderlik qasıetterge ıe bolyp, qoǵam jumysyna belsene aralasqandyǵyn baıqaýǵa bolady. Eki qaıratkerdiń de áleýmettik máselelerde halyqty saýattandyrý maqsatyna jáne oqý-aǵartý jumystaryna erekshe kóńil bólgendigi – kóregendiktiń aıqyn kórinisi.
Álıhan Bókeıhan «Muǵalimder jıylysy» atty maqalasynda damýdan artta qalmaý úshin qazaqtardyń oqý-aǵartý isin qatań túrde qolǵa alýlary kerek ekendigin jazady. Sondaı-aq, bala oqytýǵa kerekti qarajattardyń tabylýy týraly oryndy pikirimen bul máselege sheshim de izdegen (Aqquly, 2016: 21-22). Atatúrik te oqý-aǵartý isine óte úlken kóńil bólip, «Ómirdegi eń shynaıy kemeldilik – ǵylym» dep aıtyp ketken jáne ǵylym men bilimdi damyǵan memleketterdiń dárejesine jetkizý úshin kóp kúsh jumsaǵan.
Eki lıder de merzimdik basylymdardy jaryqqa shyǵarýdy – oqý-aǵartý isi men halyqty oıatý maqsatynyń jalǵasy dep bilip, oǵan belsene atsalysqan. Á. Bókeıhannyń «Qazaq» gazetin shyǵaryp, qazaq halqynyń tarıhyna orasan zor úles qosqany – barshaǵa málim. Á. Bókeıhannyń «Qazaq» gazetinen basqa da «Irtysh», «Omıch» jáne «Golos stepı» sııaqty kóptegen gazet shyǵarǵany – óte mańyzdy fakt (Aqquly, 2016: 442). «Qazaq» gazetin 1905-jylynyń jeltoqsan aıynda shyǵarý josparlanǵan edi. Ishan Mustafa Orazaıuly gazetti shyǵarýshy, Ahmet Baıtursynuly redaktor retinde, basýǵa ruqsat alynyp qoıylǵanyna qaramastan, Á. Bókeıhannyń bir aıdan keıin tutqynǵa alynýyna baılanysty gazet belgilengen mezgilinde shyqpaı qalady (Aqquly, 2016: 278). «Qazaq» gazeti, 1913-18 jyldar arasynda «ult-azattyq qozǵalystyń baspa únine de aınalǵan edi» (Qoıgeldıev, 1994: 3). «Qazaq» gazeti qazaq qoǵamyndaǵy áleýmettik, saıası, ekonomıkalyq máselelerdi aınadaı aıqyn kórsetip otyrǵan. «Qazaq» gazeti – qazaq qoǵamynyń kúretamyry ispettes ról atqarǵan.
Mustafa Kemal Atatúrik bolsa, Anatolıadaǵy qoǵamdyq máselelerge kúızelip, ashynyp, mektep qabyrǵasynda oqyp júrgen kezinen bastap gazet shyǵara bastaıdy. Osy sebepten Osman Imperııasynyń úkimeti tarapynan qýdalaýǵa ushyraǵan. Mektep gazetterinen basqa, «Halyqtyń Basqarýy» degen maǵynaǵa keletin «Hakimiyet-i Milliye» degen gazetti 1920-ynshy jyly Ankarada shyǵara bastaıdy. Budan basqa, memlekettiń táýelsizdigi jolynda júrgizip jatqan kúresti halyqqa jarııa etý úshin, Atatúrik zııaly jazýshylarmen birge 1920-ynshy jyly 6-ynshy sáýirde Anatolıa agenttigin (Anadolu Ajansı) qurady. Bul agenttik áli kúnge deıin óz jumysyn jalǵastyrýda. Budan basqa, eki kóregen jetekshi de áıelderdiń quqyǵyn arttyrý, olardy oqýǵa tartý úshin bar kúshterin jumsaıdy.
Oqý-aǵartýshylyq maqsatyndaǵy atqarylǵan eńbekteri birneshe baǵytta óz jalǵasyn tabady. Álıhan Bókeıhannyń jetekshiligindegi Alash ıdeıasymen pisip-jetilgen qazaq zııalylary Qazaq elinde ýnıversıtet jáne basqa da oqý oryndarynyń ashylýyna, dárister oqyp, shákirtter tárbıeleýge, kitaptar jáne oqýlyqtar jazýǵa, aýdarýǵa at salysyp, Qazaqstanda ǵylym jáne bilimniń damýyna, qazaq zııaly qaýymynyń qurylýyna orasan zor úles qosady. Sol sııaqty Atatúrik te Túrkııa Respýblıkasynda mektep jáne joǵary oqý oryndaryn qurady. Atatúriktiń óziniń tikeleı bastamasy jáne qatysýymen, kóńil bólýimen kóptegen mektepter jáne joǵary oqý oryndary, fakýltetteri, zertteý ınstıtýttary qurylady jáne bul mekemeler áli kúnge deıin jumys isteıdi.
Eki jetekshi de kitap oqyǵandy, jazǵandy, ásirese tarıhty óte unatatyn edi. Álıhannyń óz jazǵan eńbekterinen búgin 18 tom qurastyrylyp jatyr. Bul – árkimge násip bola bermeıtin jetistik. Atatúrik te ózi jazǵan eńbekteri men kitaptarynan basqa, 3997 kitap oqyp, bilimge-ǵylymǵa, oqýǵa degen qushtarlyǵymen tańdaı qaqqyzyp otyr. Túrki halyqtarynyń osy eki kórnekti de kóregen jetekshileriniń jetistikteri, jas býynǵa da, árkimge de ónege.
Saıası kúreste de eki danyshpannyń da bir-birine uqsas tásilderdi qoldanǵanyn kórýge bolady. Qazaq tarıhynda quryltaılardyń roli úlken jáne 1917-jyly 12-jeltoqsanda Álıhan Bókeıhan eń kóp daýysty alyp, Alashtyń jáne qazaqtyń kósemi bolyp saılanǵany belgili. Mustafa Kemal Atatúrik bolsa, memleketti sheteldik basqynshylardan tazartyp, ult-azattyq kúrestiń kósemi retinde kúresýge bel býǵanda 19-mamyr 1919 edi. 23-sáýir 1920-jyly Túrkııanyń Ulttyq májilisi saltanatty túrde ashylǵanda, aldymen jasy eń úlken aqsaqal Májilis tóraǵasy bolyp saılansa da, ile-shala Mustafa Kemaldy bir aýyzdan tóraǵa etip saılady.
Atatúriktiń ult-azattyq kóterilisiniń tarıhta jeńiske jetýinde ózi uıymdastyrǵan eki kongrestiń mańyzy óte úlken. Bular- Erzurum jáne Sıvas qalalarynda ótkizilgen jáne bul qalalardyń atymen atalǵan kongrester táýelsizdik jolynda mańyzdy belester bolyp esepteledi.
Sondaı-aq, Álıhan Bókeıhan qazaq memleketine avtonomııa qurýdy kózdeıdi. Orys patshalyǵynyń otary bolǵan eli úshin, alǵashqy etapta avtonomııaǵa qol jetkizse, táýelsizdik te alys emes ekenine senimdi edi. Mustafa Kemal Atatúrik bolsa aldymen áskerı jetistikterge qol jetkizip, respýblıka rejımin qurdy.
Áskerı aspektiden alyp qaraıtyn bolsaq, Álıhan atamyzdyń ásker (mılıııa) quryp, qarýly kúshterge tálim-tárbıe berý kerek ekenin jan dúnıesimen sezinip, armııa qurǵany búgin belgili (Aqquly, 2016: 271-274). Osy oraıda, Atatúriktiń ómir jolynyń ózgerek bolǵanyn baıqaýǵa bolady. Mustafa Kemal bolsa ózi áskerı lıeıdi bitirip, birneshe soǵysqa qatysyp úlgergen edi. Áskerı qolbasshylyǵy jaǵynan ári teorııalyq, ári praktıkalyq jaqtan, Atatúrik óz qurdastarynyń arasynda da erekshelenetin edi.
Ekonomıkalyq turǵydan bolsa, halqynyń jaǵdaıyn jaqsartý – eki lıderdiń de negizgi maqsattarynyń biri edi. Álıhantanýshy ǵalym Sultan Han Aqqulynyń eńbeginde, Álıhan Bókeıhannyń ekonomıst retinde, qazaq memleketin 20-25 jyldyń ishinde japondardyń tájirıbesin negiz etip ala otyryp, ulttyq qundylyqtardy saqtap, qazaq halqyn álemdegi eń baqýatty, aýqatty elderdiń qataryna qosýdy naqty josparlaǵany detaldy túrde ashylǵan (Aqquly, 2016). Alashtanýshy ǵalym Tursyn Jurtbaıdyń taldaýynda, Bókeıhannyń ustanymy boıynsha, jerdiń astyndaǵy, ústindegi, aspanyndaǵy barlyq ıgilik qazaq memleketine qyzmet etýi kerek. Á. Bókeıhannyń aıtýynsha: «Onyń árbir túıir tasy ár qazaqtyń óńirine túıme bolyp qadalý kerek»; sondaı-aq, «Qazaqtyń jerinde óndirilgen bir ýys jún sol memlekettiń azamattarynyń ústine toqyma bolyp kıilýi kerek», ıaǵnı tolyqtaı ekonomıkalyq táýelsizdik pen birlikke qol jetkizýge umtylýy tıis (Jurtbaı, 2011). 20-ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zııalylarynyń jan-jaqty bilimi, shet ólkelerdiń ekonomıkalyq damýyn úlgi retinde qoldanýdy naqty josparlap, muny ulttyq qundylyqtardy saqtaı otyryp júzege asyrýdy oılastyrýlary tańdandyrmaı qoımaıdy.
Mustafa Kemal Atatúrik te Álıhanǵa uqsas, shet memleketterdiń damý úrdisin qadaǵalap, ozyq tájirıbelerdi óz memleketiniń, halqynyń turmysyn jaqsartýda qoldanady. Metallýrgııadan óndiriske, bank, qarajat sektorynan ınvestıııaǵa ekonomıkaǵa qatysty kóptegen salalarda óte qarqyndy damýdy júzege asyrady (Atatürkçülük, 1998). Soǵystan ábden álsiregen elin bas-aıaǵy on jyldyń ishinde aıaǵynan tik turǵyzyp, ekonomıkalyq jeńiske jetkizedi. Bul qarqyndy damý óz kezeginde áskerı, saıası, áleýmettik, sondaı-aq demografııalyq, psıhologııalyq, t.s.s. jetistikterdi birge jeteleıdi.
Qorytyndylap kelgende, 20-ynshy ǵasyrda túrki áleminde zııaly, kemeńger de kóregen kósemderdiń ishinde Álıhan Bókeıhan men Atatúriktiń orny bólek. Eki jetekshiniń pikir-paıymdarynyń, paıdalanǵan tásilderiniń uqsastyǵyna, basty maqsat, murattary bolǵan táýelsizdik jolyndaǵy kúresterine tańdanbaý, tánti bolmaý múmkin emes. Eki lıderdiń de ómir joly ónegeli taǵylymǵa toly. Eki kúreskerdiń táýelsizdik kúresiniń nátıjesi birdeı bolmady; óıtkeni, eki memlekettiń sol kezdegi saıası jáne áskerı sharttary birdeı emes edi. Sóıtse de, eki kósemniń de óz ómirlerin otqa salyp, Otan úshin jan pıda degen ustanymdaryna, halqy úshin istegen ótelmes eńbekterine keıingi urpaq qaryzdar. Ult kósemderiniń arttaǵy urpaqqa qaldyrǵan qundy baǵyttarynyń mańyzy kún ótken saıyn arta túspese, kemigen joq.
Gúljanat QURMANǴALIEVA ERJILASÝN, tarıh ǵylymdarynyń doktory,
Ankara, Gazı ýnıversıteti
Ádebıetter:
Aqquly Sultan Han. Álıhan Bókeıhan: Zertteýler, maqalalar jáne suhbattar. Almaty: Er Jánibek, 2016.
Aqquly, Sultan Han. “Álıhan Bókeıhanov IýNESKO aıasynda búkilálemdik dara tulǵa dep tanyldy”, http://www.inform.kz/kaz/article/2842432, 24.11.2015.
Atatürkçülük: Atatürk’ün Görüş ve Direktifleri, Genelkurmay Başkanlığı, İstanbul: 1998.
Jurtbaı, Tursyn. “Álıhan Bókeıhanov jáne birtutas Alash ıdeıasy”, http://www.qazaquni.kz/?p=10227, 30.12.2011.
Jurtbaı, Tursyn. Uranym - Alash. Almaty: El-shejire, 2008, 3 tom.
Qoıgeldıev, Mámbet. “Alash kógindegi kún – Álıhan Bókeıhan” (suhbat), 05.03.2009.
Qoıgeldıev, Mámbet (qurast.+kirispe). Álıhan Bókeıhanov. Shyǵarmalar. Almaty: Qazaqstan, 1994
history.kz
