Bizge bárinen buryn belgili matematıka oqýlyǵy – qazaqtyń birinshi romanyn dúnıege ákelgen Mirjaqyp Dýlatulynyń 1914 jyly Orynborda jaryq kórgen, bastaýysh mekteptiń eki jyldyǵyna arnalǵan «Esep quraly». Bul eńbek týraly tyrnaqaldy pikir ile-shala «Aıqap» jýrnalynyń sol jylǵy 19-sanynda basylǵan. Al Keńes ókimeti tusynda onyń «Esep quraly: birinshi jyldyq» (Orynbor, 1922), «Esep quraly: ekinshi jyldyq» (Qyzylorda, 1927) atty oqýlyqtary jarııalandy.
Mirjaqyptyń 1922 jyly basylyp shyqqan oqýlyǵy: «Mine, meniń qolymda bir asyq, buǵan taǵy bir asyq qostyq, sonda neshe asyq boldy?», – dep bastalady. Á degende kóńilińdi baýraıtyny, Alash ardageriniń matematıkalyq mysaldary el turmysyna, halyqtyń salt-sanasyna jaqyn. Tórt amaldy úıretkeninde malsaq qazaqqa etene tórt túliktiń barshasynyń ataýyn kezdestiresiz.
Aıtalyq, esep shartyndaǵy suraqtarynyń ózi bylaı bolyp keledi: «Ahmetjannyń úıi soǵymǵa neshe mal soıdy?», «Jylqybaıdyń jylqysy neshe úıir boldy?», «Moldanyń neshe qoıy qaldy?», «Narbaı úıi neshe bıe saýady?», «Saǵynbaı qalyńmalǵa neshe túıe berdi?» t.s.s. Qazir múıizine qarap, eshki men sıyrdy ajyrata almaıtyn ýrbanızaııa perzentterine jaratylystaný páni retinde, áıtpese etnografııalyq dúnıe esebinde oqytsa da jaraıtyndaı.
Eldiń úı-jaıynan bastap, tutynǵan buıymy, ilgen kıimi, ishken sýsyny, jegen taǵamy da umyt qalmaıdy. «Etikshi eki jumada neshe par kebis tikti?», «Úıdiń turqy neshe kez?», «Qoıshybaıdyń úıi barlyǵy neshe kıiz basty?», «Sulýshashtyń qansha aq shyny-aıaǵy bar?», «Taıynsha terisi qansha turady?», «Endi árqaısysynda qansha saqına boldy?» t.s.s. Netken ulttyq kolorıt dep qaıran bolasyń. Eseptiń qısynyn mekteptiń tar bólmesinde emes, keń saharadaǵy tirshiliktiń ishinde júrip úırenip jatqandaısyń. Onyń ústine til baılyǵy qunarly, boıaýy qanyq. Jańa zaman belgilerin de tysqary tastamaıdy. «Otarba eki saǵatta qansha shaqyrym júrdi?», «Poıyzben salystyrǵanda aıyrplannyń ushqyrlyǵy neshe shaqyrym artyq?» degen sıpattaǵy eseptik saýaldar – sonyń aıǵaǵy.
Al, búgingi ádiskerlerimiz ázirlegen ekinshi synyptyń matematıkasy: «Bekjanda 9 flomaster, al Álıde 6 flomaster boldy. Álıge qaraǵanda Bekjannyń neshe flomasteri artyq?» dep bastalady. Birinshi synyptyń oqýlyǵynyń qarapaıym sanaqtaǵy azdy-kóp sanaǵa sińirgendegi aıtatyny mynaý: «Ne artyq – krýjkalar ma nemese tárelke me? Ne kem – qasyqtar ma nemese tárelkeler me?».
Tipti úlkenniń mıyn ashytyp jiberetin osyndaı bytpyraq tilde balalarymyzdyń qınala esep úırenip, akademık Muhtarbaı Ótelbaev pen professor Nurlan Temirǵalıevtyń jolyn qýamyz degen jankeshti umtylystaryna rıza bolmasqa sharań joq.
Endeshe, ult azattyǵynyń manıfesi – «Oıan, qazaqty» jazǵan ardaqtymyzdyń osy «Eseptaný quraldaryn» bastaýyshta oqıtyn jelkildegen jas urpaqqa qosymsha oqýlyq etip engizsek, olardyń matematıkalyq sanasy sergip, oıy oıana túser me edi degen úmit qııalyńdy qozǵaıdy. Óıtkeni taǵy da sol Muhtarbaı aǵamyz aıtpaqshy, «matematıkanyń damý deńgeıi – halyqtyń ıntellektisiniń eń dál kórsetkishi».
Sóıtip, ótken ǵasyrdyń 20-30 jyldary eseptanýdan oqýlyq jazýshy azamattardyń aldynda Mirjaqyptyń matematıkalyq mektebi turdy.
Ár túrli pánder, onyń ishinde matematıka boıynsha oqýlyqtar jazý júıesiz júrgizildi desek, qatelesemiz. Arhıv qujattarynyń buǵan baılanysty deregi men dáıegi jetkilikti. 1920 jylǵy 2 jeltoqsan kúni Qazaq AKSR-i Memlekettik baspasynyń janynan quramyna Ahmet Baıtursynuly, Álıhan Bókeıhan, Smaǵul Sadýaqasuly, Haıretdın Bolǵanbaıuly jáne Júsipbek Aımaýytuly kirgen redakııalyq alqa jasaqtaldy. Araǵa kóp ýaqyt salmaı, 1921 jylǵy 31 qańtarda atalǵan alqa músheleri Halyq aǵartý komıssarıatymen birlesken májilis ótkizip, 1-shi jáne 2-shi basqyshtaǵy qazaq mektepteri úshin oqýlyqtar ázirleý men olardy orys tilinen tárjimalaý jóninde másele qarady. Nátıjesinde naqty qaýly qabyldandy. Tıisinshe tapsyrmalar berildi. Avtorlar aıqyndaldy, merzim belgilendi.
Alashtyqtar sala-sala boıynsha berekeli iske belsene kirisip ketti. Mysaly, týmysynan tamasha lıngvıst Eldes Omaruly matematıka, algebra, trıgonometrııa, geometrııa oqýlyqtaryn orys jáne nemis tilderinen (onyń jubaıy doıche jurtynyń qyzy edi) qazaqshaǵa aýdaryp, óz tarapynan óńdedi.
Búgingi kúni qoldanysta joq dıagonal – qııa, dıametr – óre, parallelogramm – qıyqsha, os – beldik sekildi qyzyqty tárjimalardyń qatarynda onyń geometrııa – pishindeme, trapeııa – qostaban sııaqty aýdarmalary kezdesedi.
Eldestiń bastan keshpegen taýqymet-teperishi joq. Ádebıetshi-ǵalym Tursyn Jurtbaıdyń zertteýlerine súıensek, qýǵyn-súrginge ushyratqan kezde Eldestiń topas tergeýshileri onyń algebra oqýlyǵynyń qaǵazǵa qattalǵan formýlalaryn «shpıondyq shıfrlar» dep bále japqan eken.
Álimhan Ermekov negizin qalaǵan Qarqaraly pedtehnıkýmynda muǵalim bolyp istegen kórnekti aǵartýshy, júırik pýblııst Mánnan Turǵanbaev ta «Esep» atty aýdarma oqýlyq ázirledi.
Qanysh Imantaıuly Sátbaevtyń 1924 jyly jazyp bitirgenimen, qoljazba kúıinde ǵana jetken «Algebra» oqýlyǵy qaıbir jyly Eýrazııa ýnıversıtetinde tuńǵysh tanystyrylyp, qalyń elmen qaýyshty.
Sol zamatta Túrkistan respýblıkasyndaǵy qazaq qaıratkerleri de osy baǵyttaǵy bastamadan qulaǵdar etildi.
Ońtústik óńirde Qazaq bilim komıssııasynyń tapsyrmasymen alǵashqy matematıka oqýlyǵyn daıarlaǵandar – taǵy da Alashtyń asyl azamattary Sultanbek Qojanuly men Kárim Jálenuly. Alǵashqysynyń «Eseptaný quraly» Tashkentte 1924 jyly jaryq kórse, keıingisiniń «Eseptaný jobasy», «Eseptaný. Bólshek sandar» kitaptary sol shaharda bir jyl buryn – 1923 jyly jurtshylyqtyń qolyna tıdi. Kárimniń eseptaný quraldary sol tusta qyrǵyz tiline aýdarylyp, týysqan halyqtyń bastaýysh mektepterinde basty oqýlyq retinde kádege jaratyldy. Sultanbektiń «Eseptaný quralyn» arab qarpinen kırıllıaǵa kóshirip qoıǵanbyz. Oraıy kelse, jaryq kórip qalar degen dámedemiz.
Mirjaqyptyń súıektesi ári seriktesi bolǵan aıtýly Álmaǵambet Qasymovtyń 1926-1931 jyldar aralyǵynda Qyzylorda qalasynda 4 jyldyq «Esep quraly» qaıta-qaıta basylyp turǵandyǵynan kópshiligimiz beıhabarmyz. Bul kisiniń eńbekteri de zertteýsiz jatyr.
Biz joǵaryda esimderi men eńbekterin ataǵan arystarymyzdyń birde-biri 1937 jylǵy stalındik qandy qasaptyń quryǵynan aman qutylǵan joq. Túgeldeı baqılyq boldy. Qazaqtyń tuńǵysh matematıka professory Álimhan Ermekov – sol qııamet qyrǵynnan tiri qalǵan sanaýlylardyń biri. Sondyqtan uly tulǵalarymyzdyń ulaǵaty onyń bekzat bitimi men bolmysy arqyly berige jetip, sáýleli uryǵyn septi. Úsh ret sottalyp, jıyrma jylǵa jýyq ǵumyryn tas qapasta ótkizse de, adamshylyǵynan, azamattyǵynan, alashshyl ańsarynan aınymady.
Ahmet Baıtursynuly óziniń «Ádebıet tanytqyshynda» roman janryn «uly áńgime» dep ataıdy. Mine, Álimhan da «vysshmat», ıaǵnı «vysshaıa matematıka» pániniń atyn sol kezdegi qazaq tiliniń mazmundyq máıegine sáıkes «Uly matematıka kýrsy» dep áspettep aýdarady.
Oqýlyq analıtıkalyq geometrııa men dıfferenıal jáne ıntegraldyq esepteý negizderin qamtyǵan. «Determınant teorııasynyń elementteri» qosymshasynan bólek, bul eńbek «Koordınat metody», «Fýnkııalyq baılanys jáne ony kórsetý tásilderi», «Syzyqtyq fýnkııa», «Ekinshi rettik qısyqtar», «Keńistiktegi koordınat metody», «Jazyqtyq», «Túzý syzyq» dep atalatyn 7 taraýdan turady.
Kitap Qyzylorda qalasynda 1935 jyly jaryq kórgen. Joǵary tehnıkalyq oqý oryndary men pedagogıkalyq ınstıtýttarǵa arnalǵan. Taralymy – 3500 dana.
Álimhan 1936 jyly «Qazaq tiliniń matematıka termınderi» atty túsindirme sózdik te shyǵarypty. Ókinishke qaraı, onyń túpnusqasy áli tabylǵan joq. Ǵalym 1948 jyly «Halyq muǵalimi» gazetinde jarııalanǵan «Emle men termınologııanyń keıbir máseleleri» atty maqalasynda: «Qazaqtyń baıyrǵy tilinen: núkteler, irgeles buryshtar, sybaılas buryshtar, teń búıirli úshburyshtar, túzýdiń berilgen kesindisi, ortaq tóbeli buryshtar, úshburyshtyń qabyrǵalary men buryshtarynyń arasyndaǵy táýeldilik, sheńber, qııýshy, túıindesý, aýdan, dóńgelek, túzýler, buryshtar, amaldar, t.b. alyndy. Osyndaı termınderdiń jıyndysy matematıka ǵylymynyń bir salasy – geometrııanyń termınologııasy boldy, ondaı termınderdi sovettik qazaq mektepterinde qazaq balalaryn oqytqanda qazaq tilinde qoldanyp, oqýshylarǵa ǵylymnan naqty bilimder berip júrmiz dep ábden aıta alamyz jáne osylaı deýge tájirıbemiz, aqyl-oı eńbegimizdiń, zertteý, qarastyrý isterimizdiń nátıjeleri tolyq kórsetip otyr», – dep pikir-paıymyn tarqata jazdy.
«At aýnaǵan jerinde túk qalady» demekshi, Álimhan Ermekov ár jyldary taǵdyrdyń taqsyretin tarta júrip, Qaraǵandyda turaqtaǵanǵa deıin – Tashkenttegi, Almatydaǵy, Kýıbyshevtegi, Shymkenttegi iri oqý ordalarynda oqytýshy, doent, professor, kafedra meńgerýshisi qyzmetterin atqarypty. Izgi jannyń izderi olardyń qaı-qaısysynda da sara joldaı saırap jatyr deýge bolady.
Álimhannyń 1921 jyly Qarqaralyda eki basqyshty mektep pen pedagogıkalyq tehnıkýmnyń ashylýyna muryndyq bolýy – kemel qaıratkerliginiń bir kórinisi. Attary alty alashqa málim Aqjan ál-Mashanı, Orynbek Jáýtikov, Shapyq Shokın sekildi ǵulamalar osy oqý ornynan túlep ushqany belgili. Bul – bólek áńgimeniń jelisi bolýǵa laıyq taqyryp, árıne.
Qazir Álimhan Ermekovtiń «Uly matematıka kýrsynyń» bir danasy Semeıdegi Abaı atyndaǵy oblystyq kitaphananyń sırek qoljazbalar qorynda saqtaýly eken. Onyń qazynaly murasynyń Alashtyń týy tigilgen qalanyń qoınaýynda joǵalmaı jetýinen áldebir sımvoldyq sıpat belgi beretin sııaqty.
Bul – Álıhandar men Álimhandar rýhynyń óshpestiginiń, ómirsheńdiginiń, óristestiginiń dáleli.
Amantaı ShÁRIP
