Sońǵy jyldary latyn álipbıine qatysty úsh nusqa jasaldy. Anyǵyn aıtsaq, aldyńǵy úsh nusqa sátsiz bolyp shyqty. Al búgingi tórtinshi nusqaǵa qatysty pikirler aǵyny da san alýan bolyp tur. Biraq «osy tórtinshi joba sońǵy nusqa bolsa eken» deýshiler de jeterlik. Birqatar til mamandary men ǵalymdar tórtinshi nusqanyń da qabyldanýyna qarsy.
«Áli de jetildire tússek» deıdi. Óz dálelderin keltiredi. Al Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýynyń dırektory Anar Fazyljanova sońǵy aptada jıi suhbat berip, «osy tórtinshi nusqany maquldaý kerek, endigi áńgime Prezıdentke tirelip tur. Jańa álipbı zaman talabyna jaýap beredi» dep otyr. Al Fazyljanovanyń «jańa álipbıine» qarsy aıǵaq keltirip, professor Álimhan Júnisbektińjobasyn qoldap, óz pikirlerin dáleldep otyrǵan mamandar da jeterlik. Sonymen...
Nurlybek Samatuly, «Tańsholpan» jýrnalynyń bas redaktory, jazýshy:
-Til bilimi ınstıtýtynyń derektiri Anar Fazyljanova óz suqbatynda latyn negizdi qazaq álipbıiniń jaqynda tanystyrylǵan 4-nusqasyn maqtap, professor Álimhan Júnisbek usynǵan jobany jónsiz synap, aıtpaǵandy aıtty qylyp, qııanat jasapty.
Onyń aıtýynsha, Álimhan Júnisbek tól sózderdegi «Ý» árpin «W» tańbasymen (SÝ – SUÝ – SUW), kirme sózderdegi «Ý» árpin «U» tańbasymen (ÝRAN – URAN) jazýdy usynady eken.
«Sondyqtan bala mektepke tól sóz ben kirme sóz degenniń ne ekenin bilip barýy tıis. Bala tól sóz, kirme sóz degendi bilmeıdi», – deıdi ol.
Ol ras. Biraq Álimhan Júnisbek óz jobasynda olaı demegen ǵoı.
Ol kez kelgen sózdegi (tól sóz ba, kirme sóz be, báribir) «Ý» árpin «W» tańbasymen, onda da aldyna «U» nemese «Ú» árpin qoıyp jazaıyq degen. Bylaı: SÝ – SUÝ – SUW, ÝRAN – UÝRAN – UWRAN. Bundaı jaǵdaıda «sý»-dy tól sóz, «ýran»-dy kirme sóz dep kim bóledi?
Al Fazyljanova bolsa, «bizdiń jobada (ózi qoldap otyrǵan 4-shi nusqany aıtady – red.) balanyń tól sóz, kirme sóz týraly bilýiniń qajeti joq, al Álimhan Júnisbek usynǵan joba jaǵdaıynda oqýshy bala buny bilýi kerek bolady» dep, tyńdarmanyn kóre kózge adastyrady.
Odan ári ol:
«Álimhan Júnisbek «U» tańbasymen «Ý» dybysyn da, «U» dybysyn da tańbalaıdy, sóıtip eki túrli dybysqa bir grafıkalyq tańba berip tur. Sonda ýran degen sózdi «ÝRAN» dep oqımyz ba, álde «URAN» dep oqımyz ba? Bul balany shatystyrmaı ma?» deıdi.
Rasynda bulaı bolsa, bala turmaq, úlkender de shatysar edi, biraq Álimhan Júnisbek olaı demegen ǵoı. Ol «Ý» dybysyna «W», «U» dybysyna «U» tańbasyn ǵana bergen.
Álimhan Júnisbekov «SÝ» degen sózdi «SUÝ» «SUW» dep jazaıyq deıdi. Al Anar Fazyljanova Álimhan Júnisbektiń «SUÝ», «MYI» jáne t.b. dep jazaıyq degenin kemshilik deıdi. Jaı kemshilik emes, úlken kemshilik deıdi. Ol «eki árippen jazatyn sózdi úsh árippen, úsh árippen jazatyn sózdi bes árippen jazyp sózdi shubaltqansha, únemdeý prınpine súıengen jón» deıdi. «SÝ» dep jazsaq ta «SUÝ» dep oqı beremiz ǵoı deıdi. «SÝ» bir býyndy sóz, al «Ý» dybysy bar eki býyndy sóz jazyp kórelikshi. Máselen «SÝYQ» dep. Osy sózdi dál osy turysymen býynǵa qalaı bólemiz?
«SÝ-YQ» dep pa? "SUÝ-YQ" dep bólmeı, «SÝ-YQ» dep býynǵa bólsek, onda «Ý»-ǵa amalsyzdan daýysty dybys mártebesin berýge májbúr bolamyz ǵoı. Odan basqa da neshe qıly kereǵarlyqqa jolyǵamyz.
Sonda Anardyń «Ý» dybysy burynǵysha bir jaǵdaıda daýysty bolyp, ekinshi bir jaǵdaıda daýyssyz bolyp, qubylyp turǵanyn qalaǵany ma? Eger olaı bolsa, barlyq eńbek zaıa emes pe.
Anar Fazyljanova «IT» sózin Álimhan aǵaısha «IIT» dep jazbaı, kırıldegi bazalyq normany (óz sózi) saqtap «IT» dep jazý kerek deıdi.
«IT» bir býyndy sóz, al «I» dybysy bar eki býyndy sóz jazyp kórelikshi. Máselen «QIYN» dep. Osy sózdi dál osy turysymen býynǵa qalaı bólemiz?
«QI-YN» dep pa? "QYI-YN" dep bólmeı, «QI-YN» dep býynǵa bólsek, onda «I»-ge amalsyzdan daýysty dybys mártebesin berýge májbúr bolamyz ǵoı. Odan basqa da neshe qıly kereǵarlyqqa jolyǵamyz.
Sonda Anardyń «I» dybysy burynǵysha bir jaǵdaıda daýysty bolyp, ekinshi bir jaǵdaıda daýyssyz bolyp (biri UZYN ekinshisi QYSQA bolyp), qubylyp turǵanyn qalaǵany ma? Eger olaı bolsa, barlyq eńbek zaıa emes pe.
– Myna tańba, – deıdi ol bir kezde «i» tańbasyn kórsetip, – ol kisiniń álipbıinde «i» dep te oqylady jáne «ı»dep te oqylady.
Solaı dep mysal keltirdi. «Myna sózdi (ini) jazsaq – ini, al myna (insti) sózdi jazsaq – ınstı(týt).
Álimhan Júnisbekov usynǵan «Ulttyq jobany» taǵy bir qaradym. Joq, bunda bári anyq, «i» dybysy «i» tańbasymen, «ı» dybysy «ý» tańbasymen berilgen. Anar aıtqandaı «i» tańbasy keıde «i» dybysyn, keıde «ı» dybysyn berip turǵan joq.
– Mysaly tıre degen sózdi jazaıyn. Tire. Munybala bilmeıdi. Tire ma, joq tıre ma? Buǵan emileerejelerin jasaý óte qıyn. Óte qıyn, – deıdi Anar Fazyljanova túńilip.
Eki dybysty bir tańbamen tańbalasań, oǵan emilejazý, árıne óte qıyn bolmaq? «Tire, tıre» jaǵdaıyn Anar Fazyljanova qaıdan alyp aıtypturǵanyn qaıdam, al Álimhan Júnisbekovjobasynda ondaı jaǵdaıdyń joǵy anyq.
Endeshenege joqty bar qyp, bylyqtyryp tur? Maqsatyne? Osynyń ózi ot pen sýdyń ortasynda qalypturǵan joq pa? Jurttyń bári túsinetin basy ashyqnárseni qasaqana burmalaıtyndaı ne basyna kúntýyp tur?
Sosyn ózi maqtaǵan jobaǵa nazar saldym. Sóıtsem, Álimhan Júnisbektiń qatesi degen qatelerdiń bárisońǵy, ózi qoldap otyrǵan 4-shi nusqada júr. Qyzyq. Sonda qaı nusqa kimdiki ekenin shatastyryp otyrǵany ma?
Al álipbıge talaqsha jabysyp, qalmaı júrgen«F», «H», «V» kirme áripteri týraly pikiri, tiptiǵalym adam aıtatyn nárse emes. Tipti uıat. Oltýraly basqa jerde jazarmyn. Anar Fazyljanova (Pazyljanyba desek qate emes) bul pikirleri til bilimi tarıhynda óreskel qatelikbolyp qalatynyna sóz joq.
Bolat Qorǵanbekov, Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory:
-Assalaýmaleıkým, Qazybek aǵa! Sizge (Til mamanynyń, avtordyń feısbýkte depýtatqa jazǵan posty ruqsaty boıynsha sol kúıinde berilip otyr-red) zor densaýlyq tileı otyryp, kóptiń kókeıinde júrgen bir máselemen bóliskendi jón kórdim.
Sizdiń kórnekti aqyn, til janashyry ekenińizdi dúıim jurt biledi. Sondyqtan da depýtat bolýyńyzdy qalyń el qalady jáne bolǵan kezińizde qýandy, qoldady. Men de sonyń birimin. Latyn jazýyn kún tártibine engizýdi áýel bastan kótergen jannyń birisiz. Ózińiz de kórip júrsiz, usynylǵan álipbı jobalary ótpeı, birneshe ret qaıtaryldy. Olaı bolatyn jóni bar. Óıtkeni burynǵy kırıll álipbıindegi qatelikterdiń birazy qaıtalanyp, oǵan tańbar qolaısyzdyǵy qosyldy.
Jańa nusqanyń da osyndaı kemshilikteri jetedi. Alaıda jobany usynýshylar halyqtyń mezi bolǵanyn paıdalanyp, óz usynǵandarynyń tez ótip ketýin kúıtteýde. Olaı deıtinim, aıtylǵan júıeli synnyń eń mańyzdylaryn eskermeı, múlde estimegendeı keıippen óz jobalaryn qaýyrt nasıhattaýda. Jańa jobanyń osy qate-kemshilikterin ashyp kórsetetin belgili ǵalym Bıjomart Qapalbektiń áleýmettik jelide qoıǵan saýaldary jaýapsyz qalyp otyr. Nege durys joba usynylmaıdy degen zańdy suraq týyndaıdy. Onyń jaýaptary az emes. Biraq men sonyń eń bastysyn aıtýǵa tyrysaıyn. Ol - joba jasaýshylardyń kánigi maman emestigi. Olardyń biri - ádebıettanýshy, ekinshi bireýleriniń bazalyq bilimi qazaq tili emes, t.s.s.
Al bul iske qandaı maman kerek? Kerek deseńiz, buǵan til biliminiń kez kelgen salasynyń akademıgi de qajetti maman bolyp tabylmaıdy. Onyń ishinde, fonetıkanyń bilgir mamany kerek. Solar ǵana qandaı álipbıdiń qazaq tiliniń joǵalyp ketken artıkýlıaııalyq qundylyǵyn qaıtara alatynyn biledi.
Mamannyń mamany ǵana ajyrata alatyn, tipti til biliminiń ózge salasynyń doktorynyń da, akademıginiń de tisi bata bermeıtin osyndaı kúrdeli máseleni kóptiń talqylaýyna qaıta-qaıta salýynda qandaı pıǵyl jatyr?
Mádenıettiń ózi klassıkalyq jáne buqaralyq (massovaıa kýltýra) ekige bólinetinin, ólmes, óshpes, eskirmes dúnıeniń alǵashqysy ekenin bilmeı me sonda olar? Klassıkalyq dúnıeni mamannyń mamany ǵana jasaı alady. Al olar sanaýly ǵana. Keńestik dáýirdiń sońǵy kezinde fonetıka salasynyń eki maıtalmany boldy.
Biri - Saparhan Myrzabekov, ekinshisi - Álimhan Júnisbekov. Bizdiń qazir osy máseleni aıtýǵa shamamyz kelip otyrsa, ol - Saparhan aǵaıymyzdan sabaq alǵannyń arqasy. Sol eki mamannyń biri marqum bop ketti, biri, Qudaıǵa shúkir, áli aramyzda. Tirisi - Álimhan aǵamyz. Álimhan aǵa barlyq sanaly ǵumyryn fonetıka salasyna arnaǵan. Ár dybystyń uńǵyl-shuńǵylyna deıin biledi. Ókinishke oraı, aǵanyń jasaǵan jobasy qaǵajý kórip keledi. Ony burynǵy usynylǵan jobalardan qaı jaǵynan da artyq dep esepteımin. Suraq týyp jatsa, ony dáleldep berýge de barmyn. Qazybek aǵa, Sizden osy Álimhan aǵanyń jobasynyń resmı túrde usynylýyna yqpal etýińizdi suraımyn. Árıne, men óz pikirimdi absolıýtti aqıqat deı almaımyn. Álimhan aǵanyń ózimen, osy máseleni tereń biletin Bıjomart Qapalbekpen sóılesip kórseńiz, olardyń da oıy menikinen alshaq ketpeıdi dep oılaımyn.
Demek budan shyǵatyn qorytyndy, jańa álipbıge beı-jaı qarap, jedel qabyldaı salýǵa bolmaıdy. Sondyqtan áli de talqyǵa salyp, tereńirek taldaǵan durys. Asyqpaǵan lázim. Kemshilikten túbegeıli arylǵan álipbı kerek bizge. Keler urpaqtyń aldynda uıatqa qalmas úshin...
Erkin Qaldan,
«Adyrna» ulttyq portaly
