Kózi kórmese de, kókiregi oıaý Kenjeǵul Seıitjan - ómirge sheksiz ǵashyq jandardyń biri. Ol - golbol men taýǵa órmeleýden Qazaqstan chempıony. Árdaıym izdenis ústinde júretin qaıratty jan búginde 6 tilde erkin sóılep, birneshe aspaptarda oınaı alady. Jeke kásipkerdiń hostel bıznesi bar. «Adyrna» ulttyq portaly kóptegen jannyń motıvatoryna aınalǵan tulǵai men áńgime-dúken qurdy.
–Alǵashqy suraqty ómirińizdegi basty ustanymyńyzdan bastasaq..
–Aldyna maqsat qoısań, kedergilerden aınalyp ótesiń degen ustanymdy ustanamyn. Men «Aldyn-ala tóle» («Zaplatı vpered») degen kınony kórgen bolatynmyn. Bul týyndy jelilik marketıngke adamdardy tartqan sııaqty kómekke muqtaj jandarǵa qol ushyn sozý ıdeıasyn kóteredi. Qazirgi tańda osy oıdy negizge ala otyra, múmkindigimniń jetkeninshe adamdarǵa járdemdesip júrmin. Alaıda, «myna adamǵa jaqsylyq jasadym» dep jarııaǵa jar salýdy quptamaımyn.
–Motıvaııa berýshige de motıvaııa kerek. Sizdi ne jigerlendiredi?
–Jigeri muqalmaıtyn adam bolmaıdy. Dese de, otbasyma qarap,lezde qalpyma kelemin. Meni anam,áıelim, ul-qyzym, joldastarym shabyttandyrady. Kez kelgen adamnyń basynan qıyndyqtar ótedi. Keıbir adamdar meniń júgim kóp, odan qalaı qutylsam eken dep oılaıdy. Onymen kúresip, jeńýge tyrysý kerek. Alla Taǵala pendesine kótere almaıtyn qıyndyq bermeıdi.
–Kenjeǵul myrza, taǵdyrǵa senesiz be, álde barlyǵy adamnyń óz qolynda degen pikirdesiz be?
–Kez kelgen dúnıe adamnyń óz qolynda. Qudaı maǵan 2 joldy usyndy. Birinshisi, beıshara bolyp, kóshede otyrý nemese zeınetaqyǵa kún kórý. Al ekinshisi, men jetistikke jetemin, qolymnan barlyǵy keledi dep eńbektenip, ómir súrý. Men sońǵysyn tańdadym. AQSh-tyń 35-shi prezıdenti Djon Kennedıdiń «Bılik men úshin ne istedi dep emes, kerisinshe men bılik úshin ne isteı alamyn dep oılaý kerek»,-degen keremet sózi bar. Adam aınalama ne bere alamyn dep bas qatyrýy qajet. Qazaq «Talaptyǵa nur jaýar» dep tekke aıtpady ǵoı.
–AQSh, Anglııa, Japonııa syndy elderde bilim alǵan azamatsyz. Bul elderdiń ómir saltynan qandaı erekshelikterdi baıqadyńyz?
–Sheteldikter jastaıynan balalaryn óz betinshe ómir súrýge úıretedi. Olar 16 jastaǵy jasóspirimdi eresek adam retinde kóredi. Al bizde qalaı? Shyny kerek, dástúrli qazaq otbasynda ata-ana ómir boıy balasynyń qasynda bolyp, onyń máselelerin sheship júredi. Qazirgi tańda kópshilik ata-babalarymyzdyń «Balańdy bes jasqa deıin patshańdaı kút, on bes jasqa deıin qulyńdaı jumsa, al on bes jastan keıin dosyńdaı syrlas» degen fılosofııasyn umytyp ketkendeı.
–Sportqa degen qyzyǵýshylyǵyńyz neden bastaldy?
–2004 jyly jeńil atletıkamen shuǵyldana bastadym. Biraq, 2006 jyly tóreshiler bir jarysta jetken jetistigimdi qabyldamaǵannan soń, ony tastap kettim. Keıin shetelge oqýǵa túsip, múmkindigi shekteýli azamattardyń qandaı sport túrlerimen aınalysatynyn bildim jáne olardy Qazaqstanǵa ákelýge tyrystym. 2016 jyldan beri joldastarymmen birige otyra, golbol oıyny men velosıped sportyn damytýǵa atsalysyp júrmiz. Qazirgi tańda elimizdegi Golbol federaııasynyń vıe-prezıdentimin. Qazaqstannyń 11 oblysynda shákirtterimiz bar. Ózim respýblıka boıynsha golbol oıynynyń 2 dúrkin chempıonymyn. 2016 jyly balalarmen birge velomarafon uıymdastyrdym. Ótken jyly «Elge taǵzym» jobasynyń aıasynda Almatydan Túrkistanǵa baryp keldik. Biz jaı ǵana «Múmkindigi shekteýli jandar, sportpen shuǵyldanyńyzdar» dep aıtpaı, ózimiz de aınalysyp, qolymyzdan keletinin dáleldedik. Búginde alpınızm sportyn damytyp jatyrmyz. Keıde ózime «Maǵan osynyń barlyǵy ne úshin kerek?» degen suraq qoıamyn. Birinshiden, óz-ózime qolymnan barlyǵy keletinin dáleldegim keledi. Ekinshiden, basqa adamdarǵa «Men ótken joldy sen de óte alasyń, men aınalysatyn sportpen sen de aınalysa alasyń. Onda nege áreket etýdiń ornyna qol qýsyryp otyrsyń?» dep aıtqym keledi.
–Bir kezderi kitap jazýdy qolǵa alamyn degen edińiz..
–Buıyrsa kitap jazý oıymda bar. Ol avtobıografııalyq shyǵarma bolýy múmkin.
–Úlgi tutar adamyńyz bar ma?
–Ómirdegi pir tutatyn adamym – meniń anam. Ol kisi men úshin sabaq oqyp, kompıýter tilin meńgerdi. Biz sekildi shetelde oqymasa da, barlyǵynan habardar, óte bilimdi jan. Árdaıym bizge aqylyn aıtyp, túzý joldy kórsetip otyrady. Bir qyzyǵy, anamnyń aıtqandary dál keledi. Al bızneste Djon Rokfellertti úlgi tutamyn. Meni baýyryna basyp, qamqorlyq kórsetip júretin aǵam bar. Esimi – Saǵynǵalı Elkeev. Sol kisi sekildi rýhanı jetistikterge jetkim keledi. Jasy alpystan assa da, áli kúnge deıin izdenip, ózin-ózi damytyp júrgen aǵama qaıran qalamyn. Ol - únemi jaqsylyq jasaýǵa daıyn turatyn júregi keń adam. Osy oraıda Baqtııar Bazarbaev degen dosymdy da erekshe atap ótkim keledi.
–Sizdiń anańyz dúnıege 20 bala ákelip, qıyndyqtarǵa qaramastan barlyǵyn ósirip jetildirgen asyl jan. Ókinishke qaraı, qazirgi tańda balalaryn tastap ketetin bezbúırek analar kóbeıýde. Buǵan ne sebep dep oılaısyz?
–Eń aldymen, ata-ana balasyna durys tárbıe berýi tıis. Anasynyń aqylyn tyńdamaǵan, meıirimin kórmegen jandar bezbúırek bolyp ósedi. Anam áli kúnge deıin bizge urysyp, qatemizdi túzep otyrady. Ol kisiden «Nege bizge urysa beresiz?» dep suraǵanymda «Sender adam bolsyn dep aıtamyn»,-deıdi. Men buryn «Óle jegenshe, bóle je» degen qazaq danalyǵynyń maǵynasyn túsinbeıtinmin. Shyntýaıtyna kelgende, onyń astary tereńde jatyr eken. Sen bóliskeń kezde, eń aldymen jaqsylyǵyńmen bólisesiń, ekinshiden, qýatyńmen bólisesiń, úshinshiden, baýyryna jaqyndaı túsesiń. Osylaısha, olarǵa jol kórsetedi ekensiń.
–Aǵa býyn retinde artyńyzdan ergen jastarǵa aıtar tilegińiz bolsa, marhabbat.
–Aqsha besinshi núkte men dıvan arasynda ushpaıdy. Neǵurlym erinshek bolsań, soǵurlym kedeı bolasyń. Qazaqta «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» degen maqal bar. Iá, basynda kóp aqsha tabý qıyn bolady. Alaıda, adam eńbektený arqyly beıimdeledi. Jalqaýlyqty jeńý kerek.
Áńgimelesken Dıana ASAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
