Qazaqstan táýelsizdigi qandastarymyzdyń atajurtqa qosylýymen birge shetel qazaqtarynyń ádebı-mádenı muralarynyń da altyn qordan oryn alýyna múmkindik jasady. Halqymyzdyń tarıhı-ádebı muralaryn jınastyrýda Qytaıdaǵy tarıhshy, ádebıetshi, shejireshilerimiz ben aqyn-jazýshylarymyzdyń eńbegi erekshe.
Zeınolla Sánik qazaq halqynyń patrıoty, el men jerge baılanysty qundy derekterdi, tarıhı muralardy tarıhshy-etnograf retinde maqsatty túrde qolǵa alyp, erekshe yqylaspen, asqan qyzyǵýshylyqpen zerttegen. Mıllıardtar elinde halyqtyń betkeustar uldarynyń eńbekterin, ónerpazdarynyń ónerlerin tasada qaldyrmaýdyń abzaly jınaqtaý, jarııalaý dep uǵynǵan zertteýshi sol jolda tynymsyz eńbek etti. Aldymen ǵylymı eńbekteri de, tarıhı shyǵarmalary da maqala túrinde jaryq kórgen. Belgili bir taqyryppen jumys isteý barysynda, ony jan-jaqty zerdelep, gazet betine shaǵyn maqala retinde shyǵaryp, ýaqyt óte tolyqtyryp kólemdi monografııaǵa aınaldyrǵan. Búgingi kúni zertteýshiniń eńbekteri izdenimpazdyq pen yjdaqattylyqtyń negizindegi qajyr-qaırat, asqan tóziminiń arqasynda týyndaǵan qundy mura, mol qazyna. Sonyń ishinde «Qarakereı Qabanbaı», «Súleımen bı», «Tuǵyryl han», «Demejan batyr» syndy tarıhı esseleri men zertteýleri tyń derekterden syr shertedi. Zeınolla Sánik esimimen tyǵyz baılanysty dúnıeniń biri «Qarakereı Qabanbaı» tarıhı essesi ekeni ras. Sebebi bul – Zeınola Múbarakulynyń Beısenǵalı Sadyqanulynyń usynysymen, bergen derekteriniń negizinde uzaq jyldar boıy zerttegen taqyryptarynyń biri jáne biregeıi. Nege Zeınolla Sánik bul taqyrypqa dendep bardy degen saýaldyń da qylań bereri jasyryn emes. «Qabanbaıdan jeti ul týady: Úmbetaı, Kishkentaı, Syrymbet, Edige, Baıtaq, Moınaq, Áli. «Jeti Qabanbaı» atalýy sodan. Jońǵardyń sońǵy hany Ámirsana tarıhynan habary bar adamdar onyń qazaqty kóp jaǵalaǵanyn biledi. Qabanbaı kenje uly Álige Ámirsananyń Móneı atty qyzyn ápergen. Móneıden – Aıtqul, Sarqul (Sánik atalyp ketken Úrimjide «Qabanbaı batyrdy» bastyrǵan Zeınollanyń arǵy atasy. Ol ózin Zeınolla Sánik deýi sondyqtan)» dep jazady professor Bolatjan Ábilqasym. Qabanbaıdyń urpaǵy bolýynan bólek, oǵan baılanysty ańyz-áńgimelerge, tarıhı jyrlardy estip óskendigi, ózi de osy negizdegi el aýzyndaǵy áńgime, derekterdi erinbeı jınaýy, qazaq tarıhyna erekshe yqylas qoıǵany taǵy bar. Qabanbaı týraly shyǵarmalardyń ishindegi shoqtyǵy bıik týyndy Qabdesh Jumadilovtiń «Darabozy» ekeni anyq. Sondyqtan da bolar Zeınolla Sánik «Qabdesh kórkemdik turǵyda jazsa, meniki derekti roman» dep atap kórsetken. Degenmen, mátindegi oıdyń mazmundylyǵy men aqparattylyǵyn, jadyda saqtalyp qalýyna nazar aýdaryp otyrǵan. Sol úshin qaısybir qoldanysta óziniń ómirden túıgenin oımaqtaı oıǵa syıdyryp, kesteli sózben órnektep jetkizedi. Jazýshy el ishindegi burynnan qalyptasqan sóz tirkesterin óz oıymen qorytyp basqasha qubyltyp, kórkemdep te usynady. Keı dilmar sózderde negizgi oı saqtalǵanmen qalamger tarapynan zaman talabyna saı keıipker aýzynan túrlenip, túlep qaıtadan qanat qaǵady...
Qabanbaı batyrdyń kúreske toly ómiri batyrlyq jyrlarda qııal-ǵajaıyp mazmunǵa ıe. Mysaly, Buqar jyraý tolǵaýynda «Jaý kelgende jaraǵym, Basyndyrmas pyraǵym» dep sýretteýin bárimiz bilemiz. Olaı bolsa, – Qazaq, «sheshenniń tili –ortaq, sheberdiń qoly– ortaq» deıdi eken, osyǵan «eldiń eldigi –ortaq, erdiń erligi –ortaq» degen sózdi qosqym keledi. Qabanbaı batyrdy búkil el bolyp kóterse, bul bárimiz úshin maqtanysh qoı - dep biletin sóz zergeri Z.Sániktiń esselerindegi «qysqa sózben túıindelgen beıneli oı», dilmár sózderin tanyp baıqaıyq.
«Han batyr Qabanbaı» tarıhı essesinde batyrdyń erlik isterin bylaı aıqyndaıdy: «Qabanbaıdyń esimi óz kezinde qazaqtarmen qatty jaýlasqan jońǵarlardyń júreginde surapyl kúsh pen sesti aıbardyń joıqyn izin qaldyrǵan»; «Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı atqa mindi degende, jurtyńdy tastap qasha ber» dep jońǵarlar máteldegen;
«Judyryqtaı jumylǵan birligi bolmasa, qazaqtyń jer betinen quryp, tyndym bolyp etýi ǵajap emes edi». Ulan-ǵaıyr dalany mura qyp qaldyrǵan ata-babamyz jaý kelgende birlikti tý qylyp, erlikti jyr qylyp, kúsh biriktirip umtylǵan. Rasynda da talaı qıly kezeńdi basynan ótkergen ultymyz syn saǵatta yntymaq pen aýyzbirshiliktiń arqasynda árqashan jeńiske jetip otyrǵan. Jazýshy qazaq bop saqtalýdyń negizi judyryqtaı jumylǵan birlikte ekenin túıindep jetkizedi.
«Shekteýli ýaqyt sheshilmeıtin kúrmeý sııaqty». Ýaqyt – altynnan qymbat. Ýaqyttyń qadirin bilmegen adam sanaýly ýaqytta alasuryp, tar sheńberdiń ishinde qalǵandaı kúı keshetini haq. Adamnyń ómiri de ýaqytpen shekteýli. Al shekteýli ýaqytta durys maqsat-muratyńdy aıqyndap, mejelep almasań keıin bári kesh bolýy yqtımal.
«Bilim degenińiz burynnan beri suraǵanǵa qaraı sulaǵan ǵoı». Kim úırenýge, oqýǵa asyqsa oǵan da bilim esigini aıqara ashylatyny sózsiz. Bilsem degen nıeti bar adam úshin kez-kelgen nárse qıyndyqsyz keledi.
«Áke muraty – balanyń aldynda ketý,
Bala muraty – ákeni ardaqtap jóneltý». Áke úshin balasynyń óziniń aldynda dúnıe salýy qıynnyń qıyny. Al bala máńgilik saparǵa ardaqtap jóneltýge mindetti. Ol sezimdi tek ákeler túsine alady.
«Asylyńdy joǵaltsań da, násilińdi joǵaltpa». Násil sóziniń artynda ult, til jatyr. Osy kıeli uǵymdardyń adam balasy úshin máni zor. Jeti atasyn bilý jetelilik. Onda ultyńdy da ulyqtaısyń, tilińdi de satpaısyń. Til sarqylmas qýat, aryń men mádenıetiń.
«Dúnıede tirlikten qymbat nárse joq. Basqany satyp alýǵa bolar-aý, tirlikti satyp alýǵa bolmaıdy». Tirshilik adam balasyna berilgen múmkindik, salaýatty ómir salty, rýhyń da, tániń de azbaı tirshilik etý bir baqyt. Densaýlyq bir amanat, sony qadirlep kútý mańyzdy.
«El aralap, bilim jınaǵan adam eginshi sııaqty». Keıbireýler sol eginniń babyn taýyp, mol ónim alady. Al endi bireýler sol bapty taba almaı, tapsa da uqsata almaı, jarytyp eshteńe ala almaıdy nemese quralaqan qalady. Bilimdi alý bar, qoldaný bar. Onyń bári sol qajettilikti seziný men túısinýge baılanysty.
«Kóılektiń kiri jýsa ketedi,
Kóńildiń kiri aıtsa ketedi». El ishinde saqtalyp, urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kele jatqan sóz oralymdaryn jazýshy ornymen paıdalana biledi. Adamnyń jan dúnıesi únemi jaqsy sózben sýarylyp turady. Jaqsy lebiz tyńdasań, janyń rahattanady. Sondaı jaqsy energııany óziń de basqa adamdarǵa sóz arqyly joldaı alasyń. Kúıinishińdi syrtqa shyǵarý túsinisý bolyp tabylady.
«Kórgen tústeı qysqa ómirge – kóregendik, sonyń qadir-qymbatyn túsinetin túısik kerek sııaqty». Sana, túısik adam balasyna berilgen úlken syı, sol syıdyń arqasynda qadirleýdi uǵynamyz. Ýaqytynan kesh kelip jatatyn túsinik keıde der kezinde qadirlemeı qalý jaǵdaılaryn týǵyzady.
«Dúnıedegi nárselerdi adam surap bilip, túgesite almaıdy. Kórip, kózi toımaıdy, estip, qulaq quryshy qanyp bolmaıdy eken». On segiz myń ǵalamnyń tańǵajaıybyn tanyp bilý, ony ıgerý rasynda da múmkin emes. Biraq adam ózine ne qajetti ekenin bilýi tıis. Qashanda paıdaly ári qajetti nárseni ıgerýi mańyzdy.
«Azamat adamnyń azamattyǵy – bireýdiń minin qazǵylap, kemshiligin shuqylaý emes, sol kemtiktiń astarynda jatqan artyqshylyqty arshyp alýǵa bolýǵa tıis». Keń júrekpen kóregendiliktiń ýáji dep oılaımyz. Sanalylyq, túsinistik, jaqsy kórýshiliktiń múmkinshiligi ekeni daýsyz.
«Bir adamnyń, bir kitaptyń, ıakı bir oqıǵanyń keıde sheshýshi ról atqaryp ketetini de shyndyq». Ómirimizdiń áp-sette ózgerip shyǵa kelýine bir saǵat tanys bolǵan adamyń da, úsh saǵatta oqyp bitirgen kitabyń da septigin tıgizýi múmkin.
«Súleımen bı» tarıhı essesinde de Zeınolla Sánik dilmar sózderi ózindik kórkemdigimen erekshelenedi, obrazdan góri oıǵa kóbirek kóńil bólingen. Órnekteýden góri salystyrýǵa, óz oıyn dáleldep aqıqatyn aıtý tájirıbesine súıengen. Qabanbaı batyrdyń tórtinshi urpaǵy Súleımen bı Ádilbekuly qazaq dalasynda sheshendigimen, qara qyldy qaq jarǵan ádildigimen áıgili bolǵan. Súleımen esimin Áset Naımanbaıuly, Sara Tastanbekqyzy, Káribaı Tańataruly syndy aqyndar óz jyrlaryna arqaý etken. Zeınolla Sánik tarıhı essesinde «Súleımen bıdiń asyn» sońǵy as degen eken. Oǵan sebep te joq emes. Asta úsh júz at shapsa, qyryq atqa báıge berilgen. Bul astyń erekshe atalýy biraz jaıttarǵa sebepshi bolýymen tikeleı baılanysty. Máselen Súleımen bı asynyń sharapaty «Áset pen Káribaı» aıtysynyń dúnıege kelýine, kúni búginge deıin shoqtyǵy bıik sanalatyn romandardyń týýyna, Ilııas Jansúgirovtiń «Qulager» romanyna da araqaý bolǵanyna kóz jetkizemiz.
«Zamanǵa qarasaq, astyndaǵy shoǵyn tartyp qoıǵan qazanǵa uqsap, búlkildep, qaınap jatqan tárizdi. Bir kún bolmasa, bir kún burq-sarq qaınap ketip, asyp tógilip jata ma dep qorqasyń, balapan basyna, turymtaı tusyna kete me dep oılanasyń». Bul Naıman rýynyń ishindegi Baıjigitttiń úlkeni Toǵas rýynan shyqqan Baıbaraq batyrdyń urpaǵy Dodabaq bıdiń sózi. Qalamger bılerdiń aýzyna osy sózdi sala otyryp, ýaqyt tynysyn, zaman lebin ańdatady. Keleshekke alańdaıdy. Qazaq halqynyń as berý rásiminiń mańyzyn áspetteıdi, ıaǵnı qur as iship, duǵa baǵyshtaý emes ult bolashaǵy úshin alqa quryp, keleli máseleler talqylanǵanyn jetkizedi. Buqara halyqtyń ot tildi, oraq aýyzdy bı- sheshenderiniń sózine uıyǵanyn, sóz qudyretine júgingenin baıqatady.
«Qonaq kútýdiń ózi de min shyǵarmaı kútý. Orasan tapqyrlyq pen bilgirliktiń, tatý-berekeniń kórinisi». «Qonaq az otyryp, kóp synaıdy», «Qutty qonaq kelse qoı egiz tabady» degen halqymyz ejelden-aq turmys-saltynda qonaq kútýdiń mádenıetin qalyptastyrǵan. Qonaqtyń qas qabaǵynan tanyp, erekshe kóńil aýdaryp, izetpen iltıpattyń úlgisin kórsete bilgen. Aq peıil darqan kóńiline rıza bolǵan qonaq qımaı attanǵan. Arada syılastyqtyń altyn kópirin ornatqan.
«At erdiń qanaty bolsa, báıgege qosqanda, saltanattyń sanaty». Z. Sánik «At báıgesi» dep alǵan taraýynda Súleımen bı asynda «úsh júz at báıgege qosylyp, qyryq atqa báıge» berilgen degen derek keltiredi. «Úsh sóz sóılense, sonyń ekeýi júırik atqa tán bolyp shyǵady» dep qalam terbeıdi. Júırik at ıesiniń bedeli men abyroıyn asqaqtatyp, saltanatyn asyrǵanyn aıtady.
«Adam toqtyqtyń qadirin joqtyqta, janashyrdyń qadirin jany qysylǵanda baryp biledi». Bul aforızmdi Zeınolla Sánik «Túıeshi úkirdaı zamanynda» atty tarıhı bóliminde utymdy qoldanǵan. Áset Naımanbaıuly sııaqty aqtańger aqynǵa qamqorlyq kórsetken úkirdaı tulǵalanyp kórinedi. Túıeshiniń adamgershilik qasıetterin, el-jurtyna jasaǵan qamqorlyǵyn tilge tıek ete kelip, avtor sońynda osyndaı aforızmmen túıindeıdi.
Tarıh qoınaýynda ózindik orny bar, Shyńǵys hannyń ógeı ákesi, ári tárbıesine de tikeleı qatysy bar tulǵa – Tuǵyryl han. Óz kezeginde batyrlyqtyń da, naǵyz erjúrektiktiń de úlgisin kórsete bilgen tulǵa. «Bastaýsyz sý, tamyrsyz aǵash bolmaıdy ǵoı, sý ishken qudyǵymyzdy qadir tutaıyq, basyp kelgen jolyńdy, órmelep kelgen órińdi umytpaǵaısyńdar...» bul Kókshe áýlıe támsili bolsa, «Jaýyńdy kóbeıtpe, jaýy kóptiń– jazymy kóp» Qutylyq áje danalyǵyn esine túsirgen Tuǵyryldyń sońǵy kúnderindegi oı arpalysy bylaı beriledi: «Tań uzarsa, tús kóbeıetini sııaqty jol uzarsa, adam qııal shúnetine shóge beredi ǵoı»
«Is ońynan basaıyn degende adam aqyl sońyna túsedi». Áıgili Temýchın týraly áńgimeleý barysynda oqtyn-oqtyn sáýleli oılar tizbegin qoldanyp otyrady.
«Abyroıyn taza ustaǵan áıel – altyn qazyq». Avtor erine adal, qamqor áıel obrazyn osy bir aýyz sózben-aq jetkizip ketedi. Shańyraǵy ǵana emes, el isinde júrgen eriniń qamyn kúıttep, jaǵdaıyn jasaǵan áıel berekeniń de, birliktiń de uıytqysy, altyn qazyǵy ekenin meńzeıdi.
«Aýyzben arystan alý ońaı». Dańqty Shyńǵys qaǵannyń aýzymen Ketbuǵaǵa qarata aıtylǵan bul tirkesti qaǵannyń uldaryna bergen minezdeý, sıpattaý, synaý barysynda qoldanady. Rasynda da qazaq «batyrsynǵan jigitti jaýda syna, sheshensingen jigitti daýda syna» dep aýzymen oraq orǵandardy ǵana emes, jaraǵyn asynyp jaý kelgende erlik kórsetkenderdi tóbesine kótergen. Sondyqtan «aýyzben arystan alý ońaı» dep qatal talap qoıǵan.
«Baq pen dáýlet degenderińiz kóshpeli altyn sııaqty». Basyńa qonǵan baq ta, dáýlet te baǵalaı bilmegenge saǵymǵa aınalyp bir sátte ushatyny haq. Qasıetti, kıeli dúnıelerdiń bir orynda turaqtap turýy da qıyn. Avtor «qolda barda altynnyń qadiri joq» degen támsildi kóshpeli altyn sııaqty aınyp ketetin kıemen baılanystyryp qoldanady.
«Bórte hanymnyń aıaǵy bul úıge qut bop kirdi. Qońyrat eliniń enshisi dáýlet bop ornady» dep topshylaıdy.
Adamnyń eń birinshi dushpany óz nápsisi ekeni belgili. Imandylyq, izgilikten alshaqtatyn nápsiniń bir qarýy – ashý. Qalamger osy ashý týraly: «Ashýdyń sýyn aqylmen qaıtarǵan durys» dep oı qorytady.
«Alystan aıǵaılap kelgen jaýdy alý ońaı. Eń qaterlisi – abaısyzda ańdatpaı soǵatyn irgeli jaý», degen sııaqty ózindik oı qorytyp, dilmár sóz tizgen jazýshynyń qalamynan tógilgen ár sóz ómir tájirbıesi men qunarly oıdyń pisken jemisi.
«Qaıratyńdy ólige emes, tirige kórset». Halqymyzdyń bolmysynda, ulttyq tanymynda eshqashan dúnıeden qaıtqan adam týraly teris pikir, jaman sóz aıtylmaıdy. Ókinishke oraı, keıde tiri kezinde úndemeı júrgender, ómirden ozǵan adam týraly pendeshilikpen ǵaıbat aıta bastaıdy.
«Kesek batyr kesilgen basqa qoqańdamas bolar». Batyrlar kúsh teń bolǵanda ǵana beldesedi. Bul jerde avtor jeńilis týraly tuspaldaǵan ispetti. Únemi izdeniste júrgen jazýshy el ishindegi kónekóz qarııalardan estigenderin qoıyn kitapshasyna túrtip alyp otyrǵanyn, keıin sol dúnıelerdiń kóp kómegi tıgenin óz estelikterinde únemi aıtyp otyrǵan.
Bes bólimnen turatyn Demejan Keshýbaıuly týraly eńbekte ult bolashaǵy úshin janyn pıda etken batyr, ári sheshen Demejen ómirinen syr shertiledi. «Demejan» tarıhı essesin oqı otyryp, ult azattyq kúrestiń tek orys ımperııasynyń qol astyndaǵy ǵana emes, qytaı ımperııasyna baǵynǵan qazaqtardyń basynan da jankeshti oqıǵalardyń oryn alǵanyn bilýge bolady. Bul essedegi dilmár sóz janrlyq jaǵynan maqal-mátelge uqsaıdy, naqtylyqqa negizdelgen. Aqıqatty dáleldeýden góri basynan ótkizgen óz tájirıbesiniń úlgisi.
«Ótkir pyshaq qynǵa qas, artyq qaırat janǵa qas», «Kórgen kórgenin kóseý túrtkenin...», «Bılik ustaý ońaı, bilip ustaý qıyn», «Adamdy túrmede, atty kermede... degen buǵan da erlik, tózimdilik kerek, ońaı-ospaqqa ıilme... «Jaıshylyqta dos kóp, basyńa kún týǵanda júrmesin ósh bop», «Qaharynan qan sorǵalap, deminen aıaz búrkip turǵan ashýly úkimet, bul óńir onyń ashsa alaqanynda, jumsa judyryǵynda tur», «Qashyp júrgen ólimnen qasqaıyp turǵan ólim artyq»;
Qazaq qalamgerleriniń kez kelgen prozalyq shyǵarmalary bıler sózine, sheshendik arnaý, tolǵaý, aforızmderge toly. Óıtkeni «Óner aldy – qyzyl til» degen halqymyz eń aldymen til qudiretine júgingen. Sulý, kórkem, beıneli sózdermen qunarly oıdy toǵystyrǵan qalamger oqyrman talǵamynan shyǵýǵa talpynǵan. Jalpy halyq aýzynan tastamaı aıtyp júrgen qanatty sózder sııaqty Zeınolla Sánik shyǵarmashylyǵyndaǵy dilmar sózder de halyqtyń keregine jaraıtyn asylyna, urpaq murasyna aınalar dep senemiz.
Akramova Nárkes,
M.H Dýlatı atyndaǵy
Taraz Memlekettik Ýnıversıtetiniń 2 kýrs magıstranty
