Qazaqtyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin QR Ata zańyna engizýin ótinish etemin!

18.09.2020

12079

Qazaqctan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevqa hat

Asa mártebeli memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev!

Eń aldymen el tizginin ustaǵan parasatty memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa jáne qara ormandaı Qazaqstan halyqyna jalyndy sálem joldaımyn!!!

Meniń Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevqa hat jazýdaǵy maqsatym: Elimizde memlekettik bıliktiń birden-bir bastaýy- halyq dep aıtylyp keledi. Bir eldiń Ata zańynyń kemeldi-kemelsiz bolýy sol eldiń memleketiniń taǵdyrna tike baılanysty bolady. Adam sapasynyń joǵary-tómen bolýy sol eldegi ult pen etnıkalyq toptardyń tegi,qan tazalyǵyna baılanysty ekenin qazirgi zamanǵy genetıka ǵylymynyń damýy dáleldep otyr.

Qazaq halqy óte erteden tartyp jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin zań retinde qabyldap kelgen edi. Jazba tarıhı derekterde aıtylýynsha jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý zańy Áz-Jánibek tusynda qazaq handyǵynyń zańy retinde qabyldanǵan eken. Jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý zańyn alǵash ret ortaǵa qoıǵan XV ǵasyrda ómir súrgen shıpager,medıına ǵylymynyń negizin qalaýshy ǵalym Óteıboıdaq Tileýqabyluly edi. Kúnderdiń biri Áz-Jánibek hannyń aqylshysy Jırenshe sheshen qatty aýyryp, tósek tartyp jatyp qalady. Sodan han jer-jerge at shaptyryp talaı-talaı emshi,baqsy-balgerlerdi shaqyrtyp emdetse de aýrýdyń beti qaıtpaıdy. Sodan han el ishinen Óteıboıdaqty shaqyrtyp ákelip, Jırensheni emdetedi. Óteıboıdaq eminen keıin Jırenshe dertten aıyǵady. Áz-Jánibek shıpagerge qatty rıza bolyp birneshe suraý qoıady. Sol suraýdyń birinde han :

–Qandaı aýrýdy emdeý eń qyıyn?

–Tuqym qýalaıtyn aýrýdy emdeý eń qyıyn.

–Ol aýrýdyń aldyn alýǵa bolama?

–Bolady, jeti ataǵa tolmaı jaqyn týystardyń ózara qyz alysýyna bolmaıdy. Han eke , siz osy týraly zań shyǵaryp,jarlyq túsirińiz!

Sodan Áz-Jánibek han el jurtyn jıyp alyp:

–Kimde-kim óz týystarymen jeti ataǵa tolmaı úılense, ólim jazasy beriledi,–dep jarlyq jarııalady. Osydan keıin qazaq handyǵy jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý zańyn qabyldady. Bul dástúr « Qasym hannyń qasqa joly» «Esim hannyń eski joly» , Táýke hannyń «Jeti jarǵy zańynda» da óz rólin aıtarlyqtaı atqaryp keldi. Jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dásúri qazirge deıin qazaq qoǵamynda qunyn joıǵan joq. Osy dástúr áli kúnge deıin qazaq eldi mekenderde óziniń jalǵasyn taýyp keledi.

2005 jyly Qytaıdyń Ile qazaq avtonomııaly oblystyq halyq quryltaıy turaqty komıteti qazaqtyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin jergilikti Ata zań retinde qabyldady. Tektilikke,qan tazalyǵyna mán bergen qazaqtyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúri Qytaı ǵalymdary men zııalylarynyń nazaryn ózine qatty aýdaryp, ol týraly maqalalar jazyp, zertteý júrgizdi.

Sodan keıin men de qazaqtyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin zertteýge kiristim. Jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin biz qalaı túsinemiz, biz eń aldymen osy máseleniń basyn ashyp alaıyq.

Mysaly, Jeti ata: 1.Óziń 2. Áke 3. Ata 4. Arǵy ata 5. Baba 6. Túp ata 7. Tek ata.

Jeti urpaq: 1. Bala 2. Nemere 3. Shóbere 4. Shópshek 5. Nemene 6. Júrejat 7. Týajat.

Jeti ata jáne jeti urpaq ataýy óńirlik erekshelikke qaraı ár túrli atalady. Desede jeti ata men jeti urpaq qos jetilik uǵym qalyptastyrady. Qos jetini ózara qossaq 14 ata bolady. Qazaq qoǵamynda 14 ataǵa tolǵanda bir rýly el esepteledi. 15-shi ataǵa barǵanda aqsarbas qoı, boz bıe soıyp qolyn qanǵa matyryp quda bolyp, ózara qyz alysý dástúrin óteıdi. Jeti ataǵa tolyp 8-shi ataǵa brǵanda qyz alysýǵa bolady degen óte qate uǵym, óıtkeni 15-shi ataǵa barǵanda týystyq qandastyq joıylyp,ózara quda-jurat bolyp qyz alysýǵa bolady. Bul týraly osy hatpen birge sizge ózim jazǵan «Qazaqtyń jeti ata jáne jeti urpaq tanymy» degen maqalamdy qosa jiberdim. Bul maqala Qytaıda «Mura»jýrnalynda,Qazaqstanda «Aqıqat» jýrnalynad jarııalanǵan.

Asa mártebeli Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev, Qazaqstan senat tóraǵasy Máýlen Áshimbaev t.b. laýazymdy tulǵalardyń qazaq halyqynyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý dástúrin QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ ATA ZAŃYNYŃ bir tarmaǵy retinde qabyldanýyn úmit etemin!!!

Qurmetpen :Nurlan Toqtasynuly Sársenbaev

Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy,tarıhshy,etnograf

Almaty qalasy

14 qyrkúıek, 2020 jyl

Nurlan Sársenbaev,

Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi, jazýshy, etnograf

Qazaqtyń jeti ata jáne jeti urpaq tanymy

Qazaq ulty – qandastyqty negiz etip, rý-taıpa, arys, ulys sııaqty úlkendi-kishili qaýymdastyqtardan quralǵan halyq. Ata-babalarymyz «Qyryq rýly elmiz, qarǵa tamyrly qazaqpyz» degen týysqandyqty, qandastyqty, bereke men syılastyqty dáriptep kelgen. Qazaqtyń dástúrli shejiresinde ata-tekti qýyp erkek kindikti, qandastyqty, týysqandyqty negiz etip shejire taratyp, úsh júzge keńeıtip tutas bir ulttyń atatek shejiresin qalyptastyrady. Iisi qazaq balasy bir-birimen kezikkende «Qaı jerdiń adamysyń?» dep suramaıdy. «Qaısy elsiń?» dep suraıdy. Bulaı ata-jón suraý ata-babalarymyzdan qalǵan salt-dástúr.

Qazaq balasy óz urpaqtaryna jeti atasyn bilý tárbıesin júrgizip otyrǵan. Bul talapty qazaq qoǵamynyń barlyq múshesi bilýge tıisti paryz sanaǵan. Árbir qoǵam múshesi jeti atasyn bilmeýdi uıat, ar-namys dep bilgen, tek ata-ana tárbıesin kórmegen, jetim bolmasa jeti atasyn bilýge tıis dep sanaǵan.

Halqymyzdyń jeti ata tárbıesi – jeti atasynyń atyn aıtyp berýmen birge óz jeti atasynyń ata-mekenin, óris-qonystaryn, elge aty keń jaıylǵan bı-sheshen, shejireshilerin, batyrlaryn, aqyn-jyraýlaryn, tańba-urandaryn, salt-dástúrlerin aıtyp beretin álippelik saýaty bolýdy talap etedi.

Biz sóz etip otyrǵan jeti ata degen uǵym neni bildiredi, bunyń jeti urpaq ataýymen qandaı qatynasy bar? Bul qazaq shejiresindegi kúrdeli taqyryptardyń biri. Halqymyzdyń dástúrli shejiresinde burynnan beri qos jetilik ata taralym jalpylasyp kelgen. Bul týraly Mórqan Kemelqanuly «Qytaılarda jazý óneri erte qalyptasqandyqtan, kóp nárselerdi erte bastan jazyp-syzyp tarıhı muraǵat jasaı aldy. Al, qazaq ulty qos jetilik uǵym qaldyrdy. Qazaq ultynyń nekelik zańy jalań nekelik kózqaras negizinde emes, tarıhı qandyq kirshiksizdik, gendik tazalyq júıesine qurylǵan, rý onyń naqty qurylymdyq júıesi» («Qazaq halqynyń shejirelik júıesi týraly», «Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2010 jyly 3-san, 35-bet) degen kózqarasyn aıtady.

Biz bul maqalanyń negizgi arqaýy bolǵan, qazaqtyń dástúrli shejiresinde burynnan aıtylyp kele jatqan jeti ata jáne jeti urpaqty, ıaǵnı osy qos jetilik ustanymdy oqymysty, ǵalym, zertteýshilerdiń jazǵan ǵylymı eńbekterinen mysal keltire otyryp túsindirýdi jón kórdik.

Jeti ata shejiresi ـ rý-taıpa, ulystar shejiresiniń altyn bastaýy, ıaǵnı qazaq halqynyń shejiresin qalyptastyratyn túp negiz bolyp tabylady. Sondyqtan eń aldymen jeti ata ataýyna qaraı at basyn buralyq. Tómendegi mysaldar jeti ata ataýyn túsinýdiń naqty dáleli bola alady.

Kózqaras (Rahymetolla Ápsheuly): «1. Ózi. 2. Ákesi. 3. Úlken ákesi. 4. Uly ákesi. 5. Babasy. 6. Choń babasy. 7. Atalyq» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
Kózqaras (Nyǵymet Myńjanı): «1. Áke. 2. Ata. 3. Baba. 4. Uly ata, 5. Uly baba. 6. Aba baba. 7. Ata tek» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2003 jyly. 1. san. 97-bet).
Kózqaras (Maqsutbek Nııazbekov): «1. Ákesi. 2. Atasy. 3. Arǵy atasy. 4. Babasy. 5. Uly babasy. 6. Altynshy ata. 7. Jetinshi ata» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
Kózqaras (Shynaı Rahymetuly): «1. Áke. 2. Ata. 3. Áz-ata (bul úsheýi atalar). 4. Baba. 5. Tektin. 6. Tórkin. 7. Túp-tuqııan (bul tórtteýi babalar). Joǵarydaǵy jeteýi birigip «ata-babalar› delinedi» («Monǵolııa qazaqtarynyń atatek shejiresi», Baıanólgeı, 1997 jyl).
Kózqaras «1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arǵy ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata. («Qytaı ulttary» jýrnalynyń 2006 jylǵy 1-sanynda jarııalanǵan Tursynhan Daýytqazyqyzynyń jınaqtaǵan «Ulaǵatty ulttyq uǵymdar» atty materıalynan).
Kózqaras (Seıit Kenjeahymetuly): «1. Óziń. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arǵy ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata» (Dýman Jaqypuly «Jeti ata jáne shejire», «Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2011 jyly, 4-san, 32-bet).
Kózqaras (Dýman Jaqypuly maqalasynda joǵarydaǵy 1-shi kózqarastan 6-shy kózqarasqa deıingi jeti ata ataýyna taldaý jasaı otyryp óz kózqarasyn bylaı baıandaıdy): «1 . Óziń. 2. Ákeń. 3. Atań. 4. Babań. 5. Arǵy atań. 6. Túp atań. 7. Tek atań.» («Jeti ata jáne shejire», «Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy» jýrnaly, 2011 jyly, 4-san, 32-bet).
Kózqaras «Jeti ata ákeden tómen emes, joǵary taratylady. 1. Bala. 2. Áke. 3. Ata. 4. Arǵy ata. 5. Baba. 6. Túp ata. 7. Tek ata.» (Orta mektep «Til-ádebıet» tańdamaly oqýlyǵy, 4-bólim, «Shınjııań oqý-aǵartý baspasy», 2009 jyly, maýsym, 35-bet). Osy kózqarastaǵy jeti ata taratý barysy baladan bastalyp tek ataǵa tirelgen. Bul oqýlyqtyń ózinde aıtylǵan «Jeti ata ákeden tómen emes, joǵary taratylady» degen sózge qaıshy.

Biz joǵarydaǵy ǵalym, oqymysty, zertteýshilerdiń kózqarastarynan qazaq shejiresindegi jeti ata ataýynyń birkelki emes kóp varıantty, ári kúrdeli ekenin baıqaı alamyz.

Qazaqtyń dástúrli shejiresinde jeti ata ákeden bastap joǵary sanalady. Qazaqtyń dástúrli shejirelik kózqarasy boıynsha jeti atany «Ata-babalar» dep ataımyz. Jeti atany ózińnen nemese balańnan bastap joǵary sanaý durys emes, bulaı sanaý jeti ataǵa jatpaıdy. Jeti atany bizdiń «Ata-babalarymyz» dep túsingen jón. Sondyqtan jeti atany ákeden bastap joǵary sanaý kerek.

Biz sóz etip otyrǵan qazaqtyń dástúrli shejire mádenıetindegi jeti ata ataýy men jeti urpaq ataýy ekeýi eki basqa uǵym. Jeti ata ákeden bastap joǵary sanalady da, jeti urpaq baladan bastap tómen sanalady. Mine, bul qazaqtyń dástúrli shejire mádenıetindegi qos jetilik tálim bolyp tabylady. Jeti ata men jeti urpaqty qosqanda jıyny 14 ata bolady. Osy qos jetilik shartqa tolǵan bir túp-tuqııannan taralǵan qandastyq top rý dep atalady.

Jeti urpaq nemese 3 aǵaıyn ataýy týraly

Biz jeti urpaq ataýy men 3 aǵaıyn ataýyna mysal keltire otyryp taldaý jasalyq.

Kózqaras (Rahymetolla Ápsheuly): «1. Balasy 2 . Nemeresi 3 .Shóberesi 4 . Shóberesi 5 .. Shópshek6 . Týajat7 . Jaý tanymas» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy», 2003 jyly, 1-san, 97 -bet).
Kózqaras (Nyǵymet Myńjanı): «1. Bel bala2 . Nemere3 . Shóbere4 . Óbere5 . Týajat6 . Qýajat7 . Jaý tanymas» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy», 2003 jyly, 1-san, 97-bet).
Kózqaras (Dáýlet Jeldikbaev): «1. Bala2 . Nemere3 . Shóbere4 . Nemene5 . Shópshek6 . Týajat, 7. Júreját, 8. Jegjat, 9. Juraǵat»: «Súıindik tarıhı-shejiresi», (Almaty 2008 jyl, 6-bet).
Kózqaras «1. Áke, 2. Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere, 5. Shópshek, 6. Kógenjat, 7. Týajat» («Qyzaı-Aman shejiresi», 1-kitap, 2010 jyly naýryz, 13-bet).
Kózqaras (Aıyp Núsipoqasuly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Nemene, 6. Týajat, 7. Júrejat, 8. Jegjat» («Aǵash besikten jer besikke deıin». «Shınjııań jastar-órender» baspasy, 2002 jyl, 218 -bet).
Kózqaras «1. Bel Bala, 2. Nemere. 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Nemene, 6. Júrejat, 7. Týajat», (Muqtar Sadyquly «Sýan shejiresi», 315-bet).
Kózqaras (Ábish Kekilbaev): «1. Áke, 2. Bel Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere, 5. Shópshek, 6. Júrejat, 7. Týajat» («Ile jastary», 1999 jyl, 3-san, 19 -bet).
Kózqaras (Sálimbaı Ahymetov): «1. Áke, 2. Bala, 3. Nemere, 4. Shóbere. 5. Nemene. 6. Shópshek, 7. Týajat. 8. Jegjat. 9. Juraǵat» («Ile jastary», 1999 jyl. 3-san, 19-bet).
Kózqaras (Shynaı Rahymetuly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere. 4. Shópshek, 5. Óbere. 6. Týajat, 7. Júrejat. 8. Jegjat. 9. Jurajat.» («Monǵolııa qazaqtarynyń atatek shejiresi», Baıanólgeı, 1997 jyl, 6-bet. )
Kózqaras (Dýman Jaqypuly): «1. Bala. 2. Nemere. 3. Shóbere. 4.Shópshek. 5. Kógenját. 6. Týajat. 7. Júrejat» («Shınjııań qoǵamdyq ǵylymy», 2011 jyl, 4-san, 34-bet).

Joǵarydaǵy jeti urpaq týraly aıtylǵan ataýdaǵy kózqarastar negizgi jaǵynan uqsas bolǵanmen urpaqtardyń ret tártibindegi ataýlarda uqsamastyq baıqalyp jatady. Mysaly, jeti urpaq ataýyndaǵy 4-shi urpaqty (Óbere, Nemene, Shóbere, Shópshek), 5-shi urpaqty (Shópshek, Týajat, Nemene, Óbere, Kógenját), 6-shy urpaqty (Týajat, Júrejat), 7-shi urpaqty (Jaýtanymas, Júrejat, Qýajat) dep ár alýan ataıdy. Mine, budan jeti urpaq ataýynyń kóp varıantty ári kúrdeli halyqtyq ataý ekenin bilemiz.

Qazaq ulty tilge baı halyq. Ata shejiremizge zer salsaq «Jaý tanymas», «Qýajat», «Kógenját» sııaqty óńirlik erekshelikke ıe jerlik ataýlardy baıqaı alamyz. Al kóptegen shejirelerde qoldanyp júrgen 5-shi urpaq ataýy bolǵan «Nemene»-ni eshqandaı qandastyqty, týysqandyqty bildirmeıdi. Bul ataý eshqandaı maǵyna bermeıdi dep jeti urpaq ataýynan op-ońaı shyǵaryp tastaýǵa da kelmeıdi. Qazaq shejiresi barlyqqa kelgennen beri qoldanyp kele jatqan «Nemene» sózi jalpylasqan halyqtyq ataý. Sondyqtan «Nemene» ataýyn jalǵasty zerttep, til mamandary men tarıhshylardyń saraptaýynan ótkizý kerek dep qaraımyn. Jeti ata men jeti urpaq ataýyn til mamandarynyń enshisine qaldyryp, ózimiz sóz etken taqyrypqa qaıta oralaıyq. Monǵolııalyq tarıh-shejireshi Shynaı Rahymetuly 3 aǵaıyn, 15 urpaqty bylaı taratady: «Nemere aǵaıyn: 1. Bala, 2. Nemere, 3. Shóbere, 4. Shópshek, 5. Óbere. Jamaǵaıyn: 6. Týajat, 7. Júrejat, 8. Jegjat, 9. Juraǵat, 10. Jamaǵat. Qalys aǵaıyn: 11. Órken, 12. Áýlet, 13. Záýzat, 14. Jaran, 15. Qalys» («Monǵolııa qazaqtarynyń atatek shejiresi», Baıanólgeı. 1997 jyl). Mine, budan Shynaı Rahymetuly qazaq shejiresindegi týystyq ataýlarǵa júıeli, ǵylymı izdenis jasaǵanyn ańǵaramyz.

Qazaqtyń dástúrli shejiresindegi qandastyqty, týysqandyqty bildiretin jeti ata jáne jeti urpaq ataýy týraly til mamandary men tarıh zerttegen ǵalymdarymyzdyń baıyrǵy týystyq ataýlarymyzdy ala-qulalyqtan aryltyp, bir arnaǵa túsirýin, júıege keltirýin úmit etemiz.

Jınaqtap aıtqanda, qazaq shejiresindegi jeti ata ákeden bastap joǵary qaraı túp-tuqııanǵa deıin tarasa, jeti urpaq baladan bastap tómen qaraı júrejatqa deıin taratylyp, qos jetilik ata ustanym qalyptastyrady. Munda áke jeti ataǵa ýákildik etse, bala jeti urpaqqa ýákildik etedi. Shejireshiler aıtyp júrgen «Ózim», «Ózi», «Óziń» degen ataý jeti ata nemese jeti urpaq ataýynda kezdespeıdi. Sondyqtan mundaı ataýdy halyqtyń baıyrǵy týystyq ataýynda qoldanbaǵan jón.

Qazaq halqynyń áıgili jazýshysy Sábıt Muqanov: «Qazaq tarıhy týraly qaı kezeńde kimder jazsa da, bir máselege talas joq sııaqty. Ol –ـ qazaq halqynyń kóne zamandardaǵy kóshpeli rýlardan quralýy» degen dana kózqarasyn aıtqan edi.

Qazaq ulty 200-den astam rý-taıpalardan quralǵan halyq. Ol óz ishinde uly júz, orta júz, kishi júz jáne tóre, qoja sııaqty rý-taıpalardy qamtıtyny barshaǵa belgili.

Kórnekti tarıh ǵalymy Manash Qozybaev «Rý degen sóz – baý, san, taıpa, tuqym, tek, arys, júz, jurt, el, otan sııaqty halyqtyń barsha tarıhyn kórseter kategorııalardy bildiredi» («Armysyń, ata tarıh ـ ańyraqaı», Almaty, 2011 jyl, 27 ـ, 28 ـ bet), – deıdi.

Qazaq halqy qan tazalyǵyn, urpaqtarynyń sapaly, aqyldy bolýyn erekshe dáriptep jeti ata aralamaı qyz alysyp, qyz berisýdi qatań shekteýmen birge bir rýdyń adamdary ózara qyz alyspaıdy. Qazaq folklorynda kóp aıtylatyn ǵashyqtar Eńilik pen Kebek, Qalqaman men Mamyr halqymyzdyń jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý syndy qandastyq salt-dástúrdi buzǵandyǵy úshin ólim jazasyna buıyrylǵan eken.

Qan tazalyǵy aqyl-oıy jetilgen adamzat balasy ǵana emes, janýarlardyń da urpaq sapasyn jaqsartady. Qazaq jylqy túligin óte aqyldy janýar dep qaraıdy. Sondyqtan «Jaqsy at er qanaty» dep óziniń senimdi serigine balaıdy. Tarıhta qan keshken soǵystarda batyrlardyń tulparlary qýsa jetetin, qashsa qutylatyn senimdi serigi sanalǵan. Jylqy túliginiń aqyldylyǵy týraly myna bir tarıhı derekke nazar salaıyq: «Orys jyl sanaýy boıynsha 32 ne 42 jyly dúnıege kelgen ǵalym G.Plınıı Sekýnd Ǵundardyń (Skıfterdiń) ereýil attaryn óte joǵary baǵalaıdy. Bir hanzada jaýmen jekpe-jek soǵysta qaza tabady. Jeńimpaz oǵan jaqyn kelip, ústindegi saýyt- saımandaryn almaqshy bolǵanda, ólgen batyrdyń aty ony tistep, tepkilep óltirgen eken. Endi bir ǵun batyrynyń tulpary kózindegi qalqanymen bıege shabady, kózindegi qalqanyn alǵanda, tulpar ol bıeniń óz enesi ekenin tanıdy, sodan ol tulpar jardan qulap, jan tapsyrady» («Ile pedagogıka ınstıtýty ǵylymı jýrnaly», 2009 jyly 1-san). Mine, bul mysaldan jylqy túliginiń óz ıesine adaldyǵy, sonymen birge halqymyzdyń «Jaqsy aıǵyr jatyryna shappaıdy» degen sózi oıymyzǵa oralady.

Qazaqtyń rýlyq júıesi týraly Shynaı Rahymetuly «Týystar nemese kórshiles birneshe otbasy bir qonysta otyrsa – aýyl, aýyldas, kórshi; irgeles alshaqtaý bolsa ـ jerles; qandas jeti atadan quralǵandar (bir atanyń kindiginen taraǵan) bir ata, 13 atadan assa – rý; birneshe rý qandastyqpen, ıa bir múddemen birikse – taıpa; birneshe taıpa qoǵamdasyp, júz bolyp qaýymdasady... tili men dástúri, mádenıeti, ózindik meken-jeri, áleýmettik rýh, jigeri, etnıkalyq ereksheligi ortaqtasyp, daralansa ult bolady» («Monǵolııa qazaqtarynyń ata shejiresi», Baıanólgeı, 1997 jyly, 3-, 6-bet) dep óte jaqsy taldaý jasaǵan.

Al bizdiń bir bólim shejire jazýshylarymyz qazaqtyń jeti ata aralamaı qyz alyspaý dástúrin áli túsinbeı keledi, jeti ataǵa toldyq, 8-shi atadan bastap qyz alysýǵa bolady dep jańsaq uǵym týdyryp keledi, bulaı aıtsaq urpaq shatasady. Jeti ata nemese jeti urpaq syndy qos jetilik ataý ustanymǵa qaıshy kelemiz. Halqymyz «Shala molda din buzar» degen aqylııa sózin tekten-tek aıtpaǵan. Sondyqtan «Jeti ata aralamaı, jeti ózen attamaı qyz alysyp, qyz berispeý» dástúrin berik saqtaýymyz kerek. Qazaqta atalas týystar rý dárejesine kóterilmeı kelse-kelmes úılene salmaǵan. Halqymyzdyń «Jeti ata zańy» buǵan qatań tyıym salyp otyrǵan.

Qazaqtyń qyz alysyp, qyz berisý dástúri týraly tarıhshy Aqseleý Seıdimbekovtiń «Jeti jurtty kýáǵa tartyp, ıaǵnı jeti rýdan kisi shaqyryp, ala arqan kerip, ala jip attap, boz bıe shalyp atalastyǵymyzdy umytpaıyq dep barmaqtaryn qanǵa malyp, eldik uran men tańba belgilesetin bolǵan» (Jaqyp Júnisuly. «Shejire týraly tolǵanys», «Ile tarıhı materıaldary», Qulja, 2013 jyly qazan, 30-san, 74-bet) – degen sózi «Jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý zańynyń» (Jeti ata men jeti urpaqty qamtıdy) tipti, qatań ekenin rastaı túsedi.

Qazaqta jeti atasynyń atyn bilmeıtin adam óte az kezigedi. Adam násilin jaqsartý úshin ata-babalarymyz «Jeti ata zańy» syndy ozyq kózqarastardy erteden ortaǵa qoıyp qandy buzbaý, urpaqty azdyrmaý, óz urpaqtarynyń sapaly, saý deneli, jaramdy bolýdy talap etedi.

Qazaq salt-dástúrin tanýshy Kamuna Janbozuly qazaqtyń rýlyq ataýy týraly «Qazaq aýyly qazaq qoǵamyndaǵy eń shaǵyn birlik. Qazaq qoǵamynda týysy jaqyn on shaqty tútin bir aýyl, al, jeti atadan taraǵan birneshe aýyl bir ata (aımaq) eseptelgen. On úsh ne on bes atadan qosylatyn aımaqtar bir rý boldy» («Qazaq salt-dástúrin taný», «Shınjııań halyq baspasy», 2013 jyly qańtar, 114-bet) – deıdi. Kóptegen mamandar men zertteýshilerdiń kózqarasyna qaraǵanda halyq shejiresindegi rý degenimiz – bir atadan taralǵan qandas týystardyń on úsh nemese on bes ataǵa barǵanda qalyptasqan top degen qorytyndy shyǵarýǵa bolady.

Qazaqtyń «Jeti ata zańy» sonaý Áz-Jánibek han zamanynda kemeldenip, Qazaq memleketiniń ata zańy retinde moıyndalyp atqarylǵan. Bul «Jeti ata zańyn» eń alǵash ortaǵa qoıǵan ǵulama ǵalym, qara úzgen shıpager, XV ǵasyrdyń uly danyshpany, Qazaq taný ǵylymynyń atasy Óteıboıdaq Tileýqabyluly edi. Ol shamamen 1458 jyldan bastap 1472 jyldar aralyǵynda Áz-Jánibek hannyń jarlyǵymen hannyń aq ordasyndaǵy arnaýly saraıynda «Shıpagerlik baıan» atty asa kesek ǵylymı eńbegin jazyp shyqqan, ǵalym jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaý kózqarasyn Áz-Jánibek hanǵa dát aıtý arqyly tutas halqyna jarlyq túsirtip, bolashaq urpaqtarynyń sapaly, aqyldy, saý deneli bolý shartyn qoıyp, adamzat tarıhynda genetıka ǵylymynyń alǵashqy negizin qalady. Óteıboıdaq atamyz óz shyǵarmasynda «Otyz atadan keıin qyz alsa, urpaq aqyldy týady» degen eń ozyq kózqarasyn ortaǵa qoıǵan.

Halqymyz jaqyn týystar ózara qyz alysyp, qyz berisýge qatań tyıym salǵan, buǵan qazaq qaýymyndaǵy han da, qara da shartsyz boısunyp otyrǵan. Tarıhtaǵy Qasym hannyń «Qasqa joly», Esim hannyń «Eski joly», Táýke han bılik qurǵan zamandaǵy «Jeti jarǵy zańynda» óz jalǵasyn taýyp qazirgi zamanǵa deıin tereń tamyr tartyp halqymyzdyń asyl salt-dástúrine aınalyp ketti.

Nurlan Toqtasynuly Sársenbaevtiń qysqasha ómir baıany

Nurlan Toqtasynuly Sársenbaev 1962 jyly Qytaı Halyq Respýblıkasy Shyńjan Ile oblysynyń Muńǵylkúre aýdanyna qarasty Aqdala aýylynda dúnıege kelgen.

1980-1982 jj. Ile pedagogıkalyq tehnıkýmynda oqyǵan.

1982-1986 jj. týǵan jerinde oqytýshy bolǵan.

1986-1988 jj. Ile oqý-aǵartý ınstıtýtynyń fızıka-matematıka fakýltetinde oqyǵan.

1988-1994 jj. Muńǵylkúre aýdandyq oqytýshylar tehnıkýmynda muǵalim bolǵan.

1995-2003 jj. aýdandyq oqý-aǵartý mekemesinde qyzmet istegen.

2004 jyldyń qańtarynan qazirgi ýaqytqa deıin Ile Qazaq Avtonomııaly oblystyq saıası-máslıhat keńesinde qyzmet atqarady.

Qalamgerdiń tyrnaqaldy shyǵarmasy «Kitap» atty óleńi 1983 jyly «Ile aıdyny» jýrnalynda jarııalandy. Sodan beri tynbaı izdenip, ádebı shyǵarmashylyq jumysyn jetildirý nátıjesinde ǵylymı kásiptik-zertteýdiń baǵytyna túsip, kórkem ádebıetimizde kenjelep qalǵan ǵylymı-fantastıkalyq janrdyń jandanýyna berile eńbektenip keledi. Qazirge deıin 60-tan astam óleń-tolǵaýlary, 70-ke jýyq áńgime-povesteri, 200-den astam ádebıetke, tarıhqa qatysty materıaldary kópshilik oqyrman qaýymmen qaýyshqan.

Qalamger Nurlan Sársenbaevtyń «Jumbaq tas»áńgime-povester jınaǵy (2007 j. QHR Pekın, Ulttar baspasy), «Kódek aqyn» (monografııa, 2007 j. QHR Ile halyq baspasy), «Ata tek jalǵaǵan – Altyn shynjyr» (2010 j. QHR Ile halyq baspasy, 2016 j. «Tórt bóri» baspasy,Almaty), «Ǵasyrlar sýyrtpaǵy» (2013 j. QHR Ile halyq baspasy), «Muqaǵalı Kerýeni» (2016 j. QHR Pekın, Ulttar baspasy, 2017 j «An Arys» baspasy, Almaty) qatarly kitaptary baspadan shyqty.

Nurlan Sársenbaevtyń qurastyrýyndaǵy «Kódek shyǵarmalary» (2005 j. «Shyńjan halyq baspasy»), «Aqyn qoıdym» (2010 j. «Shyńjan Jastar-órender» baspasy), «Qazaq ultynyń salt-dástúr mádenıeti» (2015 j. «Shyńjan halyq baspasy») syndy kitaptary jaryq kórgen.

Talantty jazýshy, zertteýshi Nurlan Sársenbaev Qytaı Qazaqtarynyń ádebıetin órkendetý úshin ótkizilip kele jatqan ǵylymı-konferenııalarǵa qatynasqan.

Qarymdy qalamgerdiń «Qazaqtyń ádebıet jáne mádenıeti týraly» zertteý maqalalary birneshe úlken kitapqa tańdalyp engizilgen. 2016 jyly aqpan aıynda qalamgerdiń «Aýylyńnyń atyn umytsańda, saltyn umytpa» atty kólemdi shyǵarmasy ekinshi kezekti «Ile ádebıet-kórkemóner» syılyǵyn enshiledi.

Qalamgerdiń esimi men eńbekteri «Osy zaman Qytaı-Qazaq ádebıet sózdigi» jáne «HH ǵasyr Qytaı-Qazaq jazýshylary» sekildibasylymdarda tanystyryldy.

Nurlan Sársenbaev – Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń, Shyńjan Jazýshylar qoǵamynyń, Shyńjań Qazaq mádenıet qoǵamynyń, Ile oblystyq Jazýshylar qoǵamynyń múshesi. Sondaı-aq Ile Qazaq avtonomııaly oblystyqSaıası-máslıhat keńesiniń janynan shyǵatyn «Ile tarıhı materıaldary» atty almanahtyń jaýapty redaktory.