«Qyrkúıek» pe, «qyrgúıek» pe? «Shekara» ma, «shegara» ma? «Kókónis» pe, «kógónis» pe? Qazaq tiliniń emle erejesi áli de bolsa birizdilikke túspegeni jasyryn emes. Máselen, 2007 jyly shyqqan «Orfografııalyq sózdikte» kúzdiń alǵashqy aıy «qyrkúıek» dep jazylsa, 2013 jylǵy sózdikte «qyrgúıek» dep berilgen. Durysy qaısy, burysy qaısy? Osy suraqqa jaýap alý maqsatynda «Adyrna» ulttyq portaly A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty Grammatıka bóliminiń meńgerýshisi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Orynaı Jubaevamen tildesti.
- «Qyrgúıek», «kógónis», «shegara» sózderin g-men jazý týraly usynysty Rabıǵa apaı jasaǵan edi. 2013 jylǵy sózdikke apaıdyń engizgen ózgerisi - sol ǵana. Sebebi bul sózdi jýrnalıstter "shekara, kókónis, qyrkúıek" dep k-men aıtatynyna ashýlanatyn. Kezinde M.Áýezov "Qaragóz" pesasynyń qoıylymyn usynyp, afıshaǵa iliner kezde, Rabıǵa Syzdyqovadan "Qaragóz" sóziniń k-men emes, g-men jazylýyn emle júzinde zańdastyryp berýin ótingen. "Amangeldi" pesasyn jaryqqa shyǵararda, Ǵ.Músirepovte sondaı ótinish bolǵan eken. M.Áýezov, Ǵ.Músirepov - ár sózdiń baıybyna bara bilgen, sony paıymdaı bilgen sóz zergerleri, olardyń sózdi durys qoldanýǵa qatysty kóptegen ıdeıalary men oı-tujyrymdary óte keremet qoı! Rabıǵa apaı sol kisilerdiń ustanymdaryn basshylyqqa ala otyryp, ári tyńdaǵan qulaqqa jaǵymsyz bolmasyn dep, osy ustanymdardy aıtqan bolatyn. Sondyqtan ol kisiniń bul usynysyna túbegeıli qarsy shyǵyp, durys emes deýge de bolmaıdy. Munyń arǵy jaǵynda ýáj bar. Sonymen qatar, Rabıǵa apaı "qyrgúıek, kógónis, shegara" sózderimen shektelmeı, osy sekildi birneshe sózdiń birigýi arqyly jasalǵan sózderdi kirikken qalpynda qoldanýdy usynǵan. Mysaly, "bul kún" degen sóz kirikken kezde turpaty ózgerip, "búgin" degen sózge aınaldy.
«Shekara», «kókónis», «qyrkúıek» sózderin morfologııalyq prınıppen jaza berýge bolady
- Akademık Rabıǵa Syzdyqova - meniń ustazym. "Qyrgúıek" sóziniń emlesine qatysty ustazymnyń pikirine qosylamyn, biraq "shekara, kókónis, qyrkúıek" sózderin morfologııalyq prınıppen jaza berýge bolady dep oılaımyn. Menińshe, bul sózder k-men jazyla berip, dybystardyń durys aıtylý normalaryn mektepten bastap júıeli túrde úıretken jón. Radıo, teledıdarda habar júrgizetin dıktorlardy iriktep, olarǵa da sabaqtar júrgizse durys bolar edi. Kópshiliktiń aldyna shyǵatyn adamdar óziniń jaýapkershilinin sezinip, basqalarǵa etalon bolatynyn, úlgi bolatynyn eskerýi kerek.
Ótken jyly QR Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova qazaqshaǵa aýdarylǵan keı termınderdiń qaıta ózgergenin málimdegen edi.
"Olardyń 300-ge jýyǵy – halyqaralyq termınder. Mysaly, "murajaı" degen sóz "mýzeı" bolatyn boldy. Muraǵat – arhıv, taǵy sondaı-sondaı nárseler", – dedi ol.
Budan bólek, azatjol – abza, paıyz – proent, synyp – klass, qursym – shına, teńgerim – balans, ánuran – gımn, muqammal – ınventar, aqaý – defekt, shegendeý – demarkaııa, meıramhana – restoran, qımyl – anımaııa, al “áleýet” degen sóz “potenıal” bolyp qaıta ózgertildi. Osy oraıda biz fılologtyń bul sheshimge qatysty kózqarasyn bilýdi jón kórdik.
- Qazaq tilinde turaqtalyp qalǵan birqatar sózder bar. Máselen, mýzeı-murajaı, arhıv-muraǵat, proent-paıyz, ınternet-ǵalamtor. Sońǵy jyldary bul sózderdi oryssha qalpynda saqtap jazý úrdis alyp barady. Shynymdy aıtsam, men buǵan túbegeıli qarsymyn. Sebebi, qazaq tilindegi termınderdiń úles salmaǵy óte az. Biz óz tilimizdi «jandy til» deńgeıine kóterýimiz úshin qazaq tilindegi termınderdiń sanyn kóbeıtýimiz kerek. Baıtursynovtyń zamanynan «synyp» dep qoldanylyp kele jatqan sózdi «klass»-qa aýystyrýdyń qandaı qajeti bar edi?Bul sózde qazaq qyzyǵatyndaı ne bar? Shyndyǵynda, ol búkil qazaq tiliniń zańdylyǵyn buzyp tur. Túsinbeımin, kirme sózderdiń balamasy tabylyp jatsa, halyq ony qabyldasa, nege biz bul sózderden bas tartýymyz kerek?Ahmet Baıtursynuly: «Mádenı jurttardyń tilindegi ádebıetterin, ǵylym kitaptaryn qazaq tiline aýdarǵanda, pán sózderiniń daıarlyǵyna qyzyqpaı, ana tilimizden qarastyryp sóz tabýymyz kerek»,-dep aıtyp ketti.
Eýropa solaı aıtsyn, biraq biz qazaq tili úshin qyzmet etýimiz qajet
- Kezinde bir mınıstr "júıe" degen sózge qarsy shyǵyp,ony «system» dep alýymyz kerek degen edi. "Júıe" - aýyz ádebıeti úlgilerinde bar sóz. Qazaq «Júıeli sóz júıesin tabady, júıesiz sóz ıesin tabady» deıdi. Sonda «Sıstemdi sóz sıstemin tabady, sıstemsiz sóz ıesin tabady» bola ma? Biz - júıeli oılaı bilgen halyqpyz. Tilimizdiń baılyǵy men halqymyzdyń dúnıetanymyn kórsetetin sózderden bas tarýdyń qajeti joq. Jaqsy, Eýropa solaı aıtsyn,biraq biz qazaq tili úshin qyzmet etýimiz qajet.
«Balkon» degendi bireýler «qyltıma» dep aýdaryp, mazaq etip edi
- «Qytaı qazaqtarynyń tilin alaıyqshy. Olar «myshka»-ǵa "tintýir" degen balama taýyp berdi. "Balkon" degendi bireýler «qyltıma» dep aýdaryp, mazaq etip edi. Al Qytaı qazaqtary ony «samaldyq» dep ataıdy. Qandaı ádemi! Biz birinshi kezekte qazaqy bolmysymyzǵa tán sózderdi taýyp, qoldanysqa engizýimiz kerek»,-dep sózin aıaqtady Orynaı hanym.
Júsipbek Aımaýytov atamyz: «Ana tili – halyq bop jasaǵannan beri jan dúnıemizdiń aınasy, ósip-ónip túrlene beretin, máńgi qulamaıtyn báıteregi»,-degen edi. Báıteregimizdi qulatyp almaıyq..
Dıana ASAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
