Gúlmanat Áýelhan. Buıra-buıra bultqa sińip joǵaldyq

1270

Kúz aıy – saǵynysh aıy, mahabbat aıy. Alaburtqan kóńilge, alasartqan júrekke názik muń syılap, jabyrqaǵan janyńa qýat bitirer, elegizgen kóińlge saǵynysh syılar tátti mezgil.

«Adyrna» Ulttyq portaly osynaý sezimge, saǵynyshqa toly mezgilde júrekteri jyrǵa tolǵan aqyndardan toptama jyrlary usynýdy qolǵa aldy. Jańa jyr, jańa saǵynysh lebin sezgińiz kelse, marhabat! Ádebı ortada óz daýysymen tanymal aqyn qyzymyz Gúlmanat Áýelhannyń kúzgi jańa jyrlary.

 

*   *   *

Bolashaqqa bizder solaı jol aldyq,

Appaq,  adal  sezimderdi obal ǵyp.

Buldyr-buldyr elesterdi qýalap,

Buıra-buıra bultqa sińip joǵaldyq.

 

Sezbeppiz-aý,

Kóktem ǵumyr ótkenin,

Kútip júrip saralaqaz jetkenin.

Býaz bulttar qaryndaryn súıretken,

Aq jaýynǵa aınalyp bir tókkenin.

 

Bizdiń solaı eki aırylǵan jolymyz,

Taǵdyrdan ǵoı, baǵymyz da sorymyz.

Qolyn bulǵap álsin-álsin shaqyrdy,

Saǵynyshqa toly kúz...

 

Bizder máńgi jolyqpaıtyn shyǵarmyz,

Kóńilmen bir tolyqpaıtyn shyǵarmyz.

Úmitterdiń shamy qalǵyp keýde de,

Únsiz qalyp tynarmyz...

 

Bula-bula sezimderdi obal ǵyp,

Qobaljydyq, qorqynyshqa tonaldyq.

Qus sekildi quba daýsyn qulatyp,

Quraq-quraq bultqa sińip joǵaldyq.

*   *   *

Kúlimdep qaýashaq ashatyn,

Juparyn jar sala shashatyn.

Gúlderdiń qyp-qysqa taǵdyry,

qushaǵyn kóktemge ashatyn.

 

Sán qosyp dalamnyń  kórkine,

Kýá bop ǵashyqtar sertine.

Hosh ıis gúlderden ańqıtyn,

Jandardyń daýa bop dertine

 

Sekildi joldaryń – joldarym,

Janyńnyń sezinem tońǵanyn.

Kimniń baǵynda solmadyń,

Sulýlyǵyń úshin sorladyń...

*   *   *

Sheksiz sezim qushaǵynda terbeldim,

Qııalymnyń álemine sen keldiń.

Bozǵylt tuman arasynan qol bulǵap,

Boz úmittiń sońyna erip sendeldim.

 

Mahabbattyń ulylyǵyn sezindim,

Janyń shemen, tunyp turǵan kóziń muń.

Dombyranyń áýenine elitip,

Sherge toly kóńilimmen ezildim.

 

Ebil-debil aq jańbyrdaı egildim,

Janymdy jep bara jatty jemir muń.

Uıyqtap jatqan sezimimdi oıatyp,

Kóńilimniń terezesin sen urdyń...

*   *   *

Kókjıekke qyzaryp, sińip ketti qarbyz kún,

Ózegimdi órteıdi saǵynyshtaı jalǵyz muń.

Kóshińdi jolda qaldyrmas, qajyry bekem nar qyzbyn,

Janyna daýa kim tabar,

Jatbaýyr bolǵan jalǵyzdyń.

 

Túnniń qara shýalshań etegindeı túrilgen,

Úki bolyp til qatam táńirime ýilmen.

Úmitimdi óńgerip únsizdikke jutylam,

Syrymdy aıtyp shaǵynyp, qushaqtasam ińirmen.

 

Aıdyń súıip ajaryn, juldyzdarǵa tamsandym,

Sulýlyqty jyr etip, bar álemge jar saldym.

Júregime jınap ap bar mahabbat jylýdy,

Tebirene teńselip ádemi bir án saldym.

 

Shólirkeımin keı shaqtar, oı ólkesin kezemin,

Syzdap keıde júregim órtengende ózegim.

Qarsy júzem aǵysqa, daýyldy da elemeı,

Býyrqanǵan tirliktiń keship ótip ózenin.

 

Kókjıekke qyzaryp sińip ketti qarbyz kún,

Ózegimdi órteıdi saǵynyshtaı jalǵyz muń,

Kóshińdi jolda qaldyrmas, qajyry bekem nar qyzbyn,

Janyna daýa taba almaı, jatbaýyr bolǵan jalǵyzbyn...

Kóńil

Kimnende, neden qalmaǵan kóńil,

Ábjylan bolyp arbaǵan kóńil.

Túlki bulańmen aldaǵan kóńil,

Sonda da sertten tanbaǵan kóńil.

 

Aspanǵa ushyp órlegen kóńil,

Úmit bop mazdap sónbegen kóńil.

Shyńyraýdan da ólmegen kóńil,

Izgilik izdep shóldegen kóńil.

 

Saıqaldarǵa erip satylǵan kóńil,

Qııanattardan ah urǵan kóńil.

Óz-ózin muńǵa batyrǵan kóńil,

Sharshaǵan kóńil, shatylǵan kóńil.

 

Shaǵala bolyp sharq urǵan kóńil,

Adasqan kóńil, alqynǵan kóńil.

Sabyry keıde sarqylǵan kóńil,

Sybyzǵy bolyp tartylǵan kóńil.

 

Qobyzdaı qońyr kúıge engen kóńil,

Qamyrdaı keıde ılengen kóńil.

Jaqsyny kórip jadyrar kóńil,

Jamandy kórip jırengen kóńil.

 

Jabyrqap júrgen jalynsyz kóńil,

Baǵalanbaıtyn qadirsiz kóńil.

Arǵymaq kóńil, aqqýdaı kóńil,

Oralmas qaıta saǵym shyn kóńil.

 

Ár sátten únsiz syr uqqan kóńil,

Qyzyldy kórse, qunyqqan kóńil.

Bezinip kúıbeń tirshiliginen,

Jyrmenen jandy jylytqan kóńil...

 

Avtor týraly: Gúlmanat Áýelhan 1980 jyly QHR-dyń Tarbaǵataı aımaǵy Toly aýdanynda dúnıege kelgen. 2004 jyly ata jurtqa oralǵan, «Jas tolqyn», «Qoshtasqym kelmeıdi», «Alataý jyrlaıdy» jyr jınaqtaryna jáne «Qazaq poezııasynyń antologııasyna» óleńderi engizilgen. Respýblkalyq birneshe márte jyr múshaıralarynyń júldegeri, 2006 jy Qaınar ýnıversıtetinde ótkizilgen respýblıkalyq jas aqyndar jyr múshaırasynyń bas júldegeri, 2007 jyly «Ún» jýrnaly uıymdastyrǵan «Aqyt Úlimji jáne ulttyq rýh» atty halyqaralyq jyr múshaırasynyń bas júldegeri, halyqaralyq «Shabyt» festıvaliniń dıplomanty. 2007, 2008, 2009 jyldary «Qazaq ádebıeti», «Jas qazaq», «Ádebıet aıdyny» gazetteri men «Jalyn», «Juldyz», «Jambyl», «Aqjelken», «Ún» jýrnaldaryna toptama óleńderi jarııalanyp, oqyrman qaýymnyń jaqsy baǵasyn alǵan. Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń túlegi. Qazaq memlekettik qyzar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń gazetinde, respýblıkalyq «Syn» jýrnalynda qyzmet atqarǵan. 

 

Sýret ınternet jelisinen

Pikirler
Redakııa tańdaýy